Täna oli ka nii ilus päikseline ilm, et käisime Hendrikuga Valgesoo raba matkarajal. Seal ma polnudki varem käinud. Sinna ehitatakse uut vaatetorni, mis valmib selle aasta juunis. Kunagi oli seal juba vaatetorn, aga see lammutati viis aastat tagasi maha. Nüüd siis lõpuks tuleb sinna uus ka!
Jõudsime just siis ära käia, kui veel ilus ilm oli, Põlvasse tagasi jõudes oli juba pilvine. Veel käisime söömas Vaksalis ja nüüd on niisama pühapäevane chill kodus.
Mõned pildid ka lõpetuseks.
minumoodimaailm 
Sry, aga sulle oleks mingit stiilunõustamist vaja 😀
Mingid riideesemed lihtsalt ei sobi kokku…
Sorri, aga pole sinu riideid näinud, et neis vigu otsima hakata. Mina kannan alati seda, mida ma tahan – see, kas see mingi isehakanud stilisti arvamuse või isegi Ženja Fokini või Karolin Kuusiku arvamusega kokku lähevad, mind ei huvita. Ei peaks sindki huvitama – elu oleks palju lihtsam, kui saaksid reaalselt kanda seda, mida sa tahad, mitte seda, mis kellegi arvates on moes või mitte. Kohe palju rohkem enesekindlust annaks see sulle endalegi juurde😊
Suht kentsakas jah kogu see komplekt kokku 😀
Kelle standardite järgi? Sinu ja eelmise kommenteerija? Lubage naerda palun 😀 Ma olen nii tööl ka käinud (kui nokamüts välja jätta) ja käin edaspidigi. Õnneks IT-firmas töötades võib iga inimene just seda kanda, mida ise tahab, ilma et isehakanud moepolitsei mulle midagi ütlema hakkaks. Ilmselt matustele, pulma ja presidendi vastuvõtule jah nende riietega ei läheks, aga mujale – iga kell! 🙂 Ma varsti kirjutan sellest eraldi postituse ka, mida ma sellistest suva Maalidest Vändrast või Viivikonnast arvan, kes teiste riietuse kallal nokivad. Eriti selle tõttu, et ma olen umbes 100 korda öelnud, et ma kannangi seda, mida ma tahan – ja mind ei koti, kas see kellegi jaoks on stiiline või mitte. Õnneks on enamus mu lugejatest sellele juba pihta saanud – tuleb nendele viimastele arusaamatutele ka veel selgeks teha 😄
Ma tegelt ka imetlen seda, et sul teiste arvamusest riiete suhtes nii poogen on haha 😀😁aga eks see ole õige ka, kannad mis tahad, kentsakas v mitte 😄
Nii ma suht asjadest arvangi jah 🙂 Riietus pole ainus asi muidugi 😀
Jaanika, mina tean miks see inimestele närvidele võib käia, kuidas sa riietud. Mulle käis ka kunagi. Asi oli tegelt selles et ma ise olin ebakindel endas ega poleks iial saanud selliseid riideid kanda. Sama su praeguse komplektiga, sest mina seda selga ei paneks. Sinu seljas näeb see suht okei välja isegi. Ilmselt on tõde selles, et kui oled ise enesekindel ja särav isiksus nagu Sina, siis oledki alati ilus!
Eks see mõnes mõttes tõsi ole. Särav isiksus või inimene on ikkagi see, kes on sisemiselt õnnelik – kandku kas või kartulikotti, kui tahab! 🙂 Aga ma olen nõus sellega, et kõigil sellist enesekindlust pole, et kanda seda, mida nad reaalselt tahavad. Jah, vbl mulle kellegi arvates ei sobigi see riietus, aga kui ma ennast selles hästi tunnen, siis kas ma peaksin sellepärast seda muutma? Ilmselgelt mitte! Ja ma valingi oma riideid alati selle järgi, et mul neis hea oleks, mind tõesti jätab väga külmaks see, kas need on stiilised, moekad jne. See on alati niimoodi olnud ja jääb ka tulevikus samamoodi!
Just samas vaimus kavatsen oma lapsi ka kasvatada. Ma ei tea, kas poisi puhul see nii oluline on, sest täiskasvanud mehed ikka ehk teiste meeste riietust (ja tegelikult ka naiste, tahaks loota) ei kommenteeri, aga kui mul peaks kunagi tütar sündima, siis ma õpetan talle seda, et kui teatud üritused välja jätta (mis ma just enne mainisin – a la pulmad, matused, presidendi vastuvõtt või mingid väga ametlikud ballid), siis võib ta alati kanda seda, mida ta tahab! Just täiskasvanuna siis – lapsena nad tahavad ilmselt kooli ka printsessikleite selga panna jne. Peaasi et riided poleks katki ega mustad, aga muu ei loe. Kurb on aga see, et alati hüppab kuskilt mingi “stiiliguru” välja, kes tahab selgeks teha, et niimoodi ei tohiks jne. Miks ei tohiks? Õnneks me elame siiski veel vabal maal ja tohime kanda seda, mida me tahame!
Ma mõtlesin ka sama just! Mind ka kunagi hullult häirisid ilusad ja enesekindlad inimesed aga siis kuidagi sain oma ebakindlusest üle ja nüüd ei huvita teiste riietus enam üldse ja enda oma pärast ka ei viitsi põdeda. Jaanika blogi hakkas mulle kohe meeldima kui esimest korda lugema sattusin, sest siit õhkub enesekindlust, rahulolu ja headust. Nii kurb et sind just kritiseeritakse, sest sa ise suhtud alati inimestesse positiivselt.
Ma üldiselt üritan suhtuda jah inimestesse positiivselt. Küll aga alati kahjuks ei saa, kui hakatakse minu meelest natuke veidrat juttu ajama, kuigi ma olen selgitanud, kuidas ma asju näen. Nüüd kribasin sellest lausa eraldi postituse ja vast mõneks ajaks on jälle rahu majas. Siis saan lihtsalt järgmise postituse lingi visata ja asi ants! 🙂
Oleks sul nende punaste mustade sokkidega kantud kingade asemel mustad/valged tossud ja sall ka vähe tagasihoidlikum, oleks su komplekt ka nokakaga okei 🙂
Sa oled küll super enesekindel (ja see on lahe!), aga mulle meeldib ka alati vaadata neid stiilimuutmissaateid, kus on põhisõnum siiski see, et riietusega annad sa teistele sõnumi, kes sa oled. Sa võid väita, et sul on suva, aga tegelikult mõjutad pidevalt seda, kuidas teised sinusse suhtuvad. Ka IT firmas (töötan ise ka ühes). Nii, et ära lasku kohe jälle võitlusesse, kommentaatoritel on vahest õigus kah mingites asjades, nt selles et su riietus vahest ei vasta üldsuse maitsekusstandardile. Aga sul on õigus muidugi omamoodi riides käia, selles ju keegi ei kahtle. Aga kas sa ise tahad pidevalt tegelikult nii paljude silmis maitsetu olla? Eriti kui väikeste asjade muutmisega saaksid sedamuuta 🙂
Ma tahan endale meeldida ja niimoodi ma meeldin 🙂 See ei peagi kõigi meelest maitsekas olema. Kui ma oleksin niimoodi matustele või pulma läinud, siis ehk jah poleks see õige, aga rabasse sobis see riietus minu jaoks ideaalselt.
Selle komplekti saaks KUIDAGI päästa nii, kui jätta need mustad sokid välja. Need lihtsalt ei sobi.
Nt soovitan kanda selliseid spetsiaalseid baleriinakingade sokke, kus pole nähagi et sokid jalas on.
Teisena see müts. Ma muidugi ei loe välja mis logo seal on, aga vahet pole, tulemus ikka sama.
Jah, muidugi, ise otsustad mis selga paned…
Konstruktiivne kriitika, keegi ei ürita sulle ära panna vaid sind suunatakse.
Avalikud pildid ka, seda enam tuleb kommentaare ka outfiti kohta.
No enamus on aru saanud juba ammusest ajast, et minule on need riietuse kommentaarid nagu hane selga vesi. Ma hindan väga lugejate soovitusi enamik teemades (küll aga mitte riietuse suhtes), aga ma ei järgi neid stiilinõuandeid nagunii. Ja kui panen üldsuse arvates mööda riietusega, siis las nii ollagi 🙂 Teine kord ehk niimoodi end sõnastangi – leebemalt. Mõte jääb ikka samaks 🙂
“Ma varsti kirjutan sellest eraldi postituse ka, mida ma sellistest suva Maalidest Vändrast või Viivikonnast arvan, kes teiste riietuse kallal nokivad.”
Miks sa arvad, et need maakad on?
Pigem linna inimesed, kes väga trenditeadlikud ja gutšimutši austajad.
Maakatel rohkem suva, kas asjad sobituvad kokku ja kas ostetud second handist või mitte…
See oli suvaline näide.
Trenditeadlik on suhteline mõiste. Ma olen näinud nii palju inimesi, kes peavad ennast moeguruks, aga reaalsus on hoopis teine.
Mina ennast selleks ei pea, pole kunagi seda ka maininud. Ma pean ennast lihtsalt selliseks inimeseks, kes kannab seda, mida ta tahab. Ka sellel tööintervjuul käisin ma suht sarnases riietuses, kus ma praegu töötan ja kuigi kandidaate oli teisigi, mõned vbl üldsuse mõistes olid paremini riides, aga koha sain ikkagi mina. Just niimoodi ma elusse ka suhtun – kui kellelegi ei meeldi, kuidas ma riietun, on see nende probleem, mitte minu. Ja need asjad, mida ma saavutan või mille üle ma õnnelik olen – küll minu riietusest ei sõltu 🙂 Ja kui see kedagi peaks nii palju häirima, siis selliste inimestega mina ausalt öeldes ei tahakski kokku puutuda!
See riietus on tõesti väga jube. Asjad eraldi võtteds võiks isegi viiepalli süsteemis kolme panna, aga koos on see õudne. Lisaks, et see komplekt on maitsetu, see ei lähe absluutselt kokku Sinu figuuriga (ei pea rasedust silmas, enne rasedust täpselt sama teema). Kuidas tulla selle peale, et punastesse odavatesse baleriinadesse toppida mustad paksud meestesokid :)? Aga ok, nagu Sa ütlesid, Su oma asi. Mõtle sellele pigem, et Su laps läheb kunagi ka kooli ja lasteaeda. Esiteks võib ta sattuda naerualuseks, et ta ema selline välja näeb ja teiseks kui Sa lapsele ka sellised asjad selga topid, siis satub ka laps ise naerualuseks. Su elukaaslane on piltidel täiesti ok välja näinud, kas ta ei ole midagi öelnud Sulle? Või äkki küsi otse temalt, mis ta arvab Sinu riidevalikutest ja nende kokku sobitamisest. Laps jäta palun ka mehe riietada 🙂 Arvesta ka sellega, et antud firmad Sa ei pruugi töötada igavesti. Haridust Sul ka eriti pole ja kui Sa sedasi töövestlusele ilmud, siis suure tõenäosusega saab raske olema tööd leida.
Minu elukaaslane on mulle öelnud ükskõik millises riietuses, et ma näen jumalik välja 🙂 Vaata – erinevalt sinust ei vaata mina enam mehi, kes mind kritiseerima peaksid ja mind maha tegema. Usu mind, ka see suhtumine jõuab sinuni aja jooksul!
2016 käisin ka teistel töövestlustel suht samamoodi ja sain kõikjale tööle – ma ise lihtsalt ei läinud nendesse kohtadesse –
ütlesin viimasel hetkel ära. Olgu, ühte ei saanud, aga mul ei olnud vastavat töökogemust, aga pääsesin 194 hulgast viimase kolme hulka. Valiti keegi, kellel oli vastav töökogemus ka olemas, aga kokku oli kolm vooru ja täiega palju ülesandeid. Mul oli ainult paber ja paljud, kellel oli paber ja töökogemus, ei jõudnud nii kaugelegi. Nii et riietuse taha see asi ei jäänud ega jää ka tulevikus 🙂 Vbl võib jääda töökogemuse taha, sest tõesti – kõike ei ole jõudnud omandada. Aga kui mulle võimalus antakse, siis ma tõestan ennast alati.
Minu lapse pärast ei ole vaja muretseda, sest ma kavatsen talle õpetada, et ta sellistele lollidele keskmist sõrme näitaks, kes tahavad teda riietuma panna, nagu nende meelest õige on. Poja puhul ehk ei ole see nii oluline, aga tütre puhul kohe kindlasti, kui mul kunagi peaks kaks last olema. Sest kurb on tõesti elada maailmas, kus mingi suvaline inimene arvab reaalselt, et tema teab riietusest kõike ja võib tulla kellelegi teisele dikteerima, kuidas riides käia. Ma õpetan oma lastele, et sellised inimesed on ebakindlad inimesed ja ta ei pea neid kuulama. Ja usu mind – kui ta need õpetussõnad kuulda võtab, siis saab temast palju õnnelikum inimene kui kõik need kokku, kes arvavad, et teiste riietust on okei maha teha. Eriti veel siis, kui ma olen minevikus ka maininud, et mina ei muuda oma riietust.
Seega – mina hoopis muretsen sinu lapse pärast, kes saab kodust kaasa arvamuse ja ebakindluse, et ta ei tohi tulevikus kanda neid riideid, mida ta tahab, vaid peab mingite kibestunud naiste heakskiidu saama. Sest usu mind – ta ei pea! Minu laps vähemalt ei pea! 🙂
Sinu riietust vaadates ütlen et päris vinge komositsioon. Ma olen seda aru saanud, et inimesed meie ümber justkui elaks sinu elu. Öeldakse sulle mida sa pead kandma, sööma jooma. Miks see on nii. Jah soovitusi võib jagada selles pole midagi paha, aga justkui peale surutud asjad hakkavad mõjutama.
Justkui sa ei tohi hallist massis eristuda, sa pead kandma samu riideid mis teised Sööma taimset toitu olema vegaan, sest kui liha sööja oled sa mõrvakaasosaline. Iga inimene teab ise mida ta kannab, sööb. tarbib. Me teeme ise oma valikuid mitte keegi teine.
No ometi keegi, kes asjale pihta on saanud! 😀 Just nii ongi!
Mulle tundub, et neile inimestele, kes vaatavad su ilusat päikeselist pilti ja suudavad mõelda ainult “Appi, mis tal küll seljas on!” tuleks vist kaasa tunda, kui nad seda just pahatahtlikkusest ei tee. Sest mõtle kui raske neil on elada, kui teiste inimeste riietus neid niimoodi ärritab. Kuidas nad üldse kuskil käia saavad!?
Lisaks, selline mõte, et kas konstruktiivne kriitika on ikka konstruktiivne, kui sa tead, et selle saaja pole seda küsinud ja seda ei soovi…
No ma natuke tunnen kaasa ka, sest ju siis enda elu on tõesti nii tühi. Just täpselt – ma pole arvamust sellel teemal küsinud, vaid ammu rääkinud, et ma ei muuda ennast. Enamus mu lugejatest saavad sellest õnneks aru. Ja nüüd on see ka lahti seletatud – ehk siis tulevikus ma ei kavatse selliseid kommentaare enam üles lasta ja lollidega vaielda – kõik on juba selgeks tehtud.
Tulin su uue postituse peale siia lugema, et milles ometi probleem, ja sain paraja lõuatäie naerda. Põhiliselt selle pärast, et kujutlesin, mida siinsed stiilipolitseinikud mulle öelda võiks, kui näeksid, mis riietega mina metsas käin. Just nimelt m e t s a s . Ma lihtsalt ei kujuta ette, miks peaks kellelegi (ja seejuures nii paljudele) korda minema, mis on kellelgi kusagil asustamata võsa vahel seljas. Puhas hämming.
Ma käin linnas ka nii, et stiilinatsid saavad krambid. Kui ma mööda tänavat kõnnin, kuulen päris tihti selja taga kokkuvajuvate moeteadlike kukkumiskolakaid. Ma ise nimetan seda põletatud maa taktikaks – sama teed tagasi minnes on juba päris lahe liikuda.
Muidu aga – ärge trollige, kuradilised. Printsess, sa oled selle irisejate kambaga liiga kannatlik, ma ütlen.
Ma isegi imestan, et kannatlikkust on mulle vist juurde tulnud. Mõned aastad tagasi oleks järgmine postitus selline olnud, kus oleks ikka täiega ropendanud ja kõik inimesed sinna saatnud, kus päike ei paista. Vbl harjutus tulevaseks emaduseks, kus kannatust peab ikka jaguma.
Krt, ma ei pannud su sokke enne kommentaaride lugemist isegi mitte tähele! 😃 Kelle asi, yolo ju! Peaasi, et endal mugav on.
Mis puudutab naerualuseks sattumist, siis kurb on. Kurb on just nende pärast, kes naeravad. Just sellisest suhtumisest saabki alguse kius. Piinlik peaks olema. Ja jällegi – mitte sinul või su lapsel. Neil, kelle silma teise riietus riivab.
Just täpselt. Üks asi on mulle midagi öelda – ega see ka normaalne pole. Teine ja hoopis hullem asi on tuua mängu mu sündimata laps, kellel peaks minu pärast häbi olema. Minul ja mu augustis sündival pojal on hoopis häbi sellepärast, et meie maailmas sellised inimesed reaalselt elavadki, kes õpetavad oma last kellegi üle naerma. Laps ise pole muidugi süüdi, et tal selline ema või isa on, aga vanemad võiksid küll oma suhtumise kriitilise pilguga üle vaadata. Ma loodan, et nende endi lapsed ehk kiusualusteks ei lange, aga nagu öeldakse – karma hammustab just siis, kui inimesed seda kõige vähem ootavad.