Issand… Mu hispaanlasest sõber Jalgpallifänn hakkas minuga täna rääkima. Me polnud vist pool aastat küll Facebookis kirjutanud, viimati vist siis, kui talle abiellumise puhul õnne soovisin. No ta siis kirjutas, et ta on väga masenduses. Kui ma küsisin, et miks, siis eeldasin, et ehk ta läks naisest lahku vms. Ja kui ta mulle siis ütles, et ta parim sõber (keda mina ka tean väga hästi, nägin teda viimati novembris 2013, kui ta korraks Eestis käis. Kui Barcelonas 2009 olin, siis käisime paljudel pidudel koos ja 2012 ka, kui Jalgpallifänni Barcelonas külastasin, siis nägin ta parimat sõpra ka. Mu õde ja parim sõbranna teavad ka seda sõpra, sest õde käis septembris 2013 Barcelonas nendega väljas ja mu parim sõbranna ööbis ka Jalgpallifänni juures, kui kunagi Barcelonas viibis – siis nägi ta parimat sõpra ka) oli selles lennukis, mis eile Barcelonast Düsseldorfi suundus, ja mis alla kukkus. Jube 😦
Olin šokis sellest kuuldes. Vaene Jalgpallifänn, nad olid terve elu parimad sõbrad. Helistasin oma õele ja sõbrannale ka kohe, andsin neile sellest teada. Küsisin siis Jalgpallifännilt, et millega seoses ta sõber pidi Saksamaale lendama, ta mainis, et ta viimasel ajal käiski tööasjus iga kuu Saksamaal.
Mul ka mitmeid fotosid enda Facebooki Hispaania albumis, kus ma Jalgpallifänni ja ta sõbraga koos pildil olen. Hakkasin meenutama neid aegu, mil 2009 koos väljas käisime – ja kui ma neid ühel õhtul pärast pidu “Juulikuu lund” laulma panin – just tema sõbral tuli see kõige paremini välja.
Kui ma sellest lennuõnnetusest lugesin, siis kahju oli loomulikult, aga siis ma veel ei aimanud, et selles lennukis oli keegi, keda ma isiklikult teadsin.
Puhka rahus, Pájaro! (Pájaro oli ta hüüdnimi, tähendab lindu hispaania keeles).