Täna aasta tagasi tutvusin ma Hendrikuga!

Täna täpselt aasta tagasi nägin ma Hendrikut esimest korda elus. Käisime täna seda Tartus ja just Crepis tähistamas, sest seal käisime me esimesel kohtamisel söömas. Istusime veel täpselt samas lauaski!

Hendrik tuli mulle Tartusse järele pärast tööd, tõi mulle ülikena lillekimbu ja nii me oma sammud (loe: Hendriku auto) Crepi poole seadsimegi! Kõik oli super – õhkkond, toit ja isegi üliagar teenindaja jättis hea mulje. Ma tavaliselt olen selline inimene, kellele selline natuke ülevoolav teenindus ei ole meelt mööda, aga täna see meeldis mulle.

Hiljem jalutasime niisama Tartus ringi, meenutasime oma esimest kohtumist, käisime isegi sama trajektoori pidi nagu aasta tagasi 🙂 Hendrik mainis ka, et aasta tagasi läksime me mõlemad oma koju, aga nüüd läheme me koos ühte koju 🙂 Ojaa!

Lõpetuseks meist üks pilt, mis ongi täna Crepis tehtud. See aasta on läinud kiiresti ja üliõnnelikult! 🙂 20181022_175120

Advertisements

Peol Jääaja Keskuses ja Vabankis

Eile oli siis ülemuse sünna tähistamine. See toimus Jääaja Keskuses, kus ma polnud mitte kunagi varem käinud. Meile tehti seal ekskursioon ja pärast oli veel viktoriin selle kohta, kus kiiremad vastajaid said auhindu. Mina nende hulka ei kuulunud, sest mul ei jäänud nii palju sellest jutust meelde.

Mina teadsin seltskonnast ainult töökaaslasi, teised olid mu jaoks võõrad, aga õhtu jooksul sai erinevate inimestega suheldud ja ringis tantsitud 🙂 Neli töökaaslast läksid varem ära, aga teised vihtusid tantsu kuni kella 01.00ni, mil ametlik sünna osa Jääaja Keskuses läbi sai. Siis tuli meile suur buss järele ja osa seltskonnast suundus Vabanki afterpartyle.

Kusjuures sellega oli ka see omapärane lugu, et kui me Vabanki jõudsime, siis sünnipäevalast ennast meiega veel ei olnud, ta käis kuskil enne ja pidi varsti liituma uuesti. Ja siis ütlesime teenindajale tema nime, et meil peaks laud broneeritud olema. Ja oli ka, aga mingi teine seltskond oli meie lauda istunud, sest teenindajad ei teadnud, et need pole meie. Päris suur feil Vabanki poolt, et seda üle ei küsitud. Ehk siis nad sõid meile mõeldud asju jne. No õnneks sai see asi ära klaaritud ja me pidime oma 25 minutit ootama, kui lõpuks laua saime. Õnneks sünnipäevalapse jõudmise ajaks oli see mure juba lahenenud 🙂 Lihtsalt natuke naljakas ka teise seltskonna poolt, et kui lauale on suurelt kirjutatud reserveeritud ja nende jaoks tundmatu nimi, siis nad vabalt istuvad sinna ega tee teist nägugi. Ja teenindajad vist ei täpsustanud ka üle, et kas nad on ikka see seltskond, sest vaevalt, et nad päris valetasid. No lõpp hea, kõik hea 🙂

Pidu oli tore, sai seltskonnaga ringis tantsitud, lisaks ühe töökaaslase elukaaslasega sai palju jalga keerutamas käidud, kes on väga tore naine. Ega polnudki niimoodi töökaaslatega suurel üritusel käinud, ikka ainult firmasisesed üritused on olnud siiani.

Nägin kohe Vabanki jõudes ka Kukupesa poe seltskonda – blogijat Miiut, Andrat ja Kätlinit, kes vist ka kunagi blogis, aga enam seda väga ei tee. Rääkisin Andra ja Kätliniga ka paar sõna juttu, aga neil oli samuti vägev möll käimas. Tegelikult on see minu jaoks alati huvitav, kui hoopis teistsugustel teemadel blogijaid näeb sellises peomeeleolus, kus pannakse tantsu täiega ja tuntakse end hullult vabalt. Blogis nad lihtsalt seda osa ei kajasta ja kuigi loogiline, et kõik seda teevad, siis ikkagi on selliste inimeste nägemine hoopis teises keskkonnas minu jaoks vägagi põnev 🙂 Me pikalt ei rääkinud, sest meie laud oli kaugemas ruumis ja tantsisin oma seltskonnas enamasti.

Pidu lõppes minu jaoks kell 05.00 hommikul ja kuna esimene buss läks Põlvasse 06.40, siis ma otsustasin, et ma ei lähegi vahepeal isa juurde. Läksin hoopis Fastersisse aega parajaks tegema, kus nii vara hommikul oli väga vindiseid inimesi. Ma ise olin ka parajalt vindine, aga tundsin ikkagi, et mu pea lõhkeb, kui ma väga kaua nii purjus inimestega oma friikaid ootama pean. No ootasin ära, sõin ära ja siis kobisin bussijaama, mis õnneks oli juba avatud ja seal ootasin Põlva bussi.

Kui koju jõudsin, kobisin Hendriku kaissu tuttu ja ärkasin täna kell 16.30 😀 Mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma pärast pidu und vajan 😀 Aga tore õhtu oli, sai palju tantsitud, juttu puhutud ja meeldivalt aega veedetud!

Hetkel paneb Hendrik meie uut riidekappi kokku, kuhu ma varsti kõik oma riided panen – vana läheb äraviskamisele, sest see on tõesti kole ja laguneb juba natuke. Täna on selline niisama chill päev olnud, kus olen telekast seebikaid ja saateid kordusest vaadanud.

Lõpetuseks kaks halva kvaliteediga pilti eilsest õhtust – esimene on tehtud sünnipäeva alguses Jääaja Keskuses ja teine natuke hiljem ekskursiooni ajal. Mu töökaaslane tegi profikaamerega ka pilte ja laadis need isegi töökeskkonda üles, aga mul on läpakas kontoris – ehk saan neid pilte esmaspäeval vaadata. 20181019_201153.jpg20181019_212442-1.jpg

 

Nädalavahetuse eel :)

Jällegi kirjutan natuke jooksu pealt, sest olen reede õhtul pärast tööd kontoris – seda viimast juba tihti ei juhtu. Aga lihtsalt meil on täna töökaaslastega see sünnipäev ja ma ei hakanud vahepeal isa juurde minema, mind võetakse siit tunnikese pärast peale (enamusele on buss mujale tellitud, sest sinna tuleb täiega palju rahvast, mitte ainult meie ettevõte, aga kuna üks on meil kainekas, siis mõned lähevad temaga). Ehk siis võtsin pidulikumad riided tööle kaasa ja öösel lähen isa juurde, sest see pidu lõpeb ametlikult kell 01.00 – siis ma enam Põlvasse ei saaks. Homme siis lähen mingil ajal Põlvasse, aga eks näis täpsemalt, millal ma üles saan 😀

Teile ilusat nädalavahetust! 🙂 Mis teil endal plaanis on? Ma lähen just üritusele, kus ma tean ainult enda töökaaslasi, teised on võõrad, aga nagu meil on ka ütlus – õhtu lõpuks on kõik tuttavad 😀

Kontori puhkeruumis reedel kell 18.00 ainukesena 😀 Ma olen harjunud hommikuti tunnikese ainukesena olema, sest ma jõuan nii vara, aga õhtuti mitte, sest siis ma lähen alati enne viit tavaliselt ära, et rongile jõuda. Vot selline lugu siis täna 🙂

Niisama väike postitus

Olen bussis ja sõidan Põlvasse. Ma tavaliselt käin alati rongiga, aga kuna oli vaja paar asja Tartus ajada, siis rongile ma enam ei jõudnud. Täna pidi mul tantsimine olema, aga õpsil oli mingi muu asi ees – seega see jäi ära. Ma kusjuures tavaliselt alati ajangi mingeid asju Tartus teisipäeviti, sest siis on mul tantsimine. Ja siis pärast seda on bussini aega. Nüüd tegin eriti kiire poetuuri, sest kell 17.40 läks buss ja järgmine läheb alles kell 19.40. Kui mul oleks tantsimine olnud, siis oleks see kell 18.30 lõppenud ja mul oleks veel aega olnud, et siis shoppama minna.

Kui ma varem võisin suvalisel päeval Tartus niisama chillida, sest koju sai igal ajal, siis nüüd ma naljalt ilma põhjuseta Tartus õhtuti aega ei veeda, kui ma seda just mingi muu tegevusega ühildada ei saa. Täna poleks ka Tartusse kauemaks jäänud, aga oli vaja. Kui oleks tantsimine lihtsalt ära jäänud ja muid tegevusi poleks olnud, siis ma oleks ka kohe rongile läinud. Lihtsalt muidu venib see Põlvasse jõudmise aeg veel pikemaks.

Juba järgmisel esmaspäeval saab meil Hendrikuga tutvumisest aasta! Kuna Hendrikul on siis hommikune vahetus, siis ta tuleb pärast tööd Tartusse, käime söömas (vbl ka samas kohas, kus esimest korda kohtudes – Crepis) ja natuke nagu taaslavastame selle kohtumise 😀 No tegelikult mitte, aga see aasta on nii kiiresti läinud! Ja see on mind palju õpetanud – just selles mõttes, et sellised suhted on võimalikud, kus teine inimene oma olemasoluga lihtsalt teebki su õnnelikuks. Oma iseloomu, karisma, ellusuhtumise ja hoolivusega. Ja kui mul on näiteks halb või nõme päev olnud, siis piisab vaid Hendriku nägemisest – ja mul on kohe parem olla 🙂 Ta on öelnud, et tal on minuga sama tunne. Ja juba saabki aasta!❤

 

Pühapäev Moostes ja Räpinas (palju pilte!)

Täna käisime sõbrannadega Moostes. Mina ei olnudki seal varem niimoodi sees käinud, mu mõlemad sõbrannad olid (üks elab nagunii Põlvamaal). Et saime seal mõisa juures pilte teha ja nii imeline ilm oli – nagu suvi oleks olnud! Hiljem sõitsime Räpinasse, kus käisime söömas, siis tulime Põlvasse tagasi ja siis mu Põlvamaa sõbranna viis Tallinnas elava sõbranna rongile. Et selline väga tore nädalavahetus oli! Hendrik jõudis ka just Harjumaalt tagasi ja nüüd veits lebotame lihtsalt. Ja eile sai sõbrannadega õhtul niisama meie juures istutud, kaarte mängitud ja mingeid lollakaid Facebooki chati videoid tehtud, kuhu sai väga haiged filtrid peale panna, mis hääle täiesti teistsuguseks muudab. Me lõbustasime end sellega pea kaks tundi ja naersime nii, et pisarad lausa silmis. Nii täiskasvanud pea 30-aastased naised kõik 😀 Aga nii lõbus oli lihtsalt. Vahel on nii hea end nagu teismelisena või täiesti lapsena tunda, kohe hoopis lõbusam on olla 🙂

Ja eile ma avastasin, et magamistoas Hendriku nagidel oli eelmiste omanike ajast mingid nimed jäänud, ma kunagi ka juba märkasin seda, aga unustasin vahepeal ära. Ja arvake ära, kes siin kunagi elas? Keegi, kelle hüüdnimi oli samuti Jannu 😀 Ehk see inimene ennustas nagu tulevikku ette, et tulevikus kolib siia samuti Jannu 😀

Kunagi elas Hendriku korteris ka mingi Jannu ja nüüd ka 😀 Väga äge ikka 😀

Mooste mõisa pargis, nii imeline ilm oli! 🙂

Must kleit on alati kindel valik, sest kui sa oled juurde võtnud, siis see katab pekid enam-vähem kinni!

🙂

Ma ei tea, miks ma alati poseerima hakkan, kui minust pilti tehakse, aga ma olen harjunud iga klõpsu peale erinevat poosi tegema, mis kokkuvõttes on kõik suht sarnased. Ja vahel ei kuku need eriti hästi välja – nagu see konkreetne näide.

Kivil istus väike konn 😀

Tegelikult täitsa suur konn 😀

Väga tore pühapäev oli! 🙂

Täna oleks päikseprille ka vaja läinud, aga olen need suvega kuhugi ära kaotanud. Ühed on tegelikult veel, aga mu lemmikud on ära kadunud. Tüüpiline mina, kes asju vahel kaotab!

Mooste mõis 🙂

🙂

Elu on hea 🙂

Mu käsi on ikka veidra kujuga siin 😀

Virk ja kraps 😀

Mõisapreili in da action 😀

🙂

Selline asend toob alati lõualoti välja 😀

Kelmikas Jannu!

Ainult poosetaks!

 

 

 

😀

Lõikasin oma sõbranna pildilt välja, sest ta ei taha, et ma temast blogis pilte üles paneks, Facebooki võib, aga blogi on tema jaoks liiga avalik koht. Ja ma mõistan seda täielikult, sest inimestel ongi erinev privaatsuse vajadus – kui ei taha, siis ei taha, ma ei ole kunagi peale käinud ka, et kas ma ikka võin jne. Ehk siis – blogijad kuulavad ja jätavad pildid blogisse panemata, kui teine inimene seda ei soovi. Endast võin ma miljon pilti panna, sest mina olengi edev ja natuke nartsissismile kalduv inimene. Ma tean seda ise ka 🙂

Vol 2 🙂

See pilt on üks mu lemmikuid! 🙂 Koos sõbrannaga meeldis eriti, aga just see ka, kuidas ma ise siin välja näen. Ma olen sellepärast minevikus tihti puid alla saanud, et ma olen avalikult julgenud öelda, et ma pean ennast küllaltki kenaks naiseks, sest seda peetakse ülbuseks. Ja ma endiselt pean! Pidasin isegi siis end enam-vähem okeiks, kui ma 87 kg kaalusin. Mõned arvavad, et see on ülbus, aga mina leian, et iga naine peakski ennast ilusaks pidama. Ning ei – ma ei mõtle siin seda, et peaks arvama, et appi, ma olen maailma kõige kenam naine ja teised on koledad, sest ilmselgelt nii ju pole, sest eesti naised on minu meelest üldse täiega ilusad! 🙂 Eesti meestel on ikka täiega vedanud. Seda viimast tuletab Hendrik mulle tihti meelde, et tal on minuga nii vedanud, aga loomulikult mitte ainult ilu suhtes, vaid ta alati mainib mulle, et tal on minuga vedanud täiskomplekti mõttes (sisemine ilu, iseloom, välimus, suhtumine elusse jne),  – vbl sellepärast olen ma end viimase aasta jooksul veel eriti ilusana tundnud. Ehk siis jah – armastus teebki veel ilusamaks – eelkõige sisemiselt ja ehk peegeldab see ka mingil määral välimusest välja. Öeldakse ju ka, et kõige kaunimad naised on õnnelikud naised! Eks selles ole oma tõetera sees 🙂

Sügis ja lehesadu! 🙂

Vol 2 🙂

Haha 😀

Räpinas 🙂

 

Discgolfi mängimas Mammastes (jätsin pooleli kahjuks)

Istun Mammaste Tervisespordikeskuse kohvikus ja ootan oma sõbrannasid, kes jäid discgolfi mängima. Ma ise tegin üheksa rada läbi, kokku peaks muidu 18 olema, aga siin on 17. Mu üks sõbranna on seda varem mitu korda mängimas käinud, teine ei ole. Väga okei mäng on ja lõpuks läksid visked ka paremini, aga mind hakkas natuke lihtsalt ära tüütama.

Lihtsalt kolmanda korvi otsimisele kulus juba täiega aega ja vahepeal need kettad lendasid ikka täiesti imelikku kohta. Tegelikult peaks siin punkte ja viskeid ka arvestama, aga meie seda ei teinud.

Hommikul käisime Tillu kohvikus kooki söömas. Panengi kolm pilt siia, millest esimene on Tillu kohvikus tehtud ja teised kaks discgolfi mängu alguses 🙂 Ma mängisin seda esimest korda ja kuigi visked läksid aina paremaks, siis 17 rada on minu jaoks liiga pikk. Ei viitsi nii pikalt 😀 Kas olete ka discgolfi mängimas käinud? 20181013_121127.jpg20181013_132704.jpg20181013_132838.jpg

Termikat kuulamas Põlva ööklubis Kino

Eile tulid mu sõbrannad siis kuskil 21.30 ajal meie juurde ja siin oli väike istumine. Hendrik oli ka meiega natuke, aga ta kobis suht varsti tuttu ära, sest ta sõitis täna varahommikul Tallinnasse.

Meie suundusime ööklubisse Kino kuskil 00.45 ajal, sest teadsime, et Termikas nagunii enne peale ei tule. Mu hiljuti autojuhiloa saanud sõbranna oli kainekas – seega saime autoga minna ega pidanud ekstra taksot võtma. Rahvast oli küll, aga oodatust siiski vähem. Nägin Hendriku sõprade seltskonda, kellega sai natuke suheldud. Suht minu kõrval tantsis Hendriku eks oma praeguse peikaga – nad tundusid nii õnnelikud ja armunud. Me iial ei suhtle omavahel, aga me mõlemad teame, kes me oleme, sest Põlva on lihtsalt nii väike, et ma olen seda naist vist neljal üritusel vähemalt näinud.

Kui Terminaator peale tuli, siis meenus mulle teismeiga, kus ma selle bändi väikest viisi fänn olin. Olime suht ees ka – polnudki varem Jaagup Kreemi nii lähedalt näinud.

Sai sõbrannadega palju tantsitud ja väga tore pidu oli! Üks mingi ebameeldiv tüüp käis kõiki naisi tüütmas, isegi ühe paarikese juurde üritas end tantsima pressida. Ma läksin suht närvi, kui ta mu sõbrannat näppida üritas, ütlesin kohe, et tõmmaku uttu. Kui mul oleks tol hetkel jook käes olnud, siis ma oleks selle talle mõnuga pähe valanud. Sellistele troppidele tuleb oma koht kätte näidata.

Terminaator esines mingi tund aega umbes ja nad alguses plaanisid ära minna ilma Juulikuu lund esitamata, aga rahvas kutsus nad tagasi – ja ka see igivana hitt tuli ära! Olime pärast Termika lõpetamist vast kuskil pool tunnikest veel peol. Selle aja jooksul oli klubis ka mingi kaklus, aga õnneks suutsid turvamehed selle kiirelt ära lahendada ja tülinorijad visati välja.

Esimesel korrusel nägime veel Hendriku sõpru, soovisime neile head aega ja tulime koju ära – sõbranna tõi meid ära. Ja hetkel mu üks sõbranna magabki elutoas ja ma veel magamistoa voodis olles kriban seda postitust. Jõudsime koju natuke enne nelja, pugesin Hendrikule voodisse kaissu – saime natuke koos tududa ja siis ta äratuskell juba tiriseski. Ta jõuab homme õhtul tagasi.

Täna lõuna ajal tuleb meile sõbranna järgi, kes meid kuhugi Põlvamaa loodusesse ilmselt viib. Tuleb selline naiste nädalavahetus – kolm sõbrannat koos 🙂 Mul on veits hääl kähe, sest laulsin ikka eile täiega kaasa! Kuidas teil nädalavahetus algas?

Lõpetuseks eilne pilt vahetult enne klubisse suundumist meie juures. Oli tore pidu, ma polnud väga ammu klubis käinud. Ei mäleta, millal viimati sai käidud – ehk kevadel? Aeg lendab ikka!

20181013_001558.jpg