2021 kokkuvõte

Ma enam ei hakka isegi vabandama, et ma olen siia nagu kuuvarjutus jõudnud. Nii lihtsalt on – ehk siis tulen siis, kui tulen. Instagramis olen palju aktiivsem ja nii ilmselt jääb ka. Aga ometi tahan siia aasta kokkuvõtte teha, et mingigi märk maha jääks. Võtsin küsimustiku Malluka blogist, aga olen neile ka eelnevatel aastatel vastanud. Sel aastal on lihtsalt nii palju juhtunud, et võrreldes 2020 aastaga oleks nagu Jaanika mingiks uueks inimeseks hakanud. Eelmisel aastal tahtsin ainult kuidagi eksisteerida, nüüd tahan, et 2022 tuleks veel vingem.

Mida sa tegid aastal 2021, mida sa polnud varem teinud?

Nii paljusid asju! Pole vist elus nii huvitavat ja teistsugust aastat varem olnud. 
Lugesin 85 raamatut, ehk tuleb üks-kaks veel juurde, sest aasta pole ju sugugi läbi. Gümnaasiumis oli mu rekord vist kuskil 75 raamatut aastas – ka selle lõin üle. Võrreldes eelmise aastaga, mil ma ainult 19 raamatut lugesin, on tulemus ülihea. Ka mu eesmärk, milleks oli 35 raamatut aastas, sai kõvasti ületatud. Uueks aastaks ma uusi eesmärke ei sea, aga hea on lugemislainel tagasi olla. Ja seda tõsiselt nautida! Mul on mitmeid uusi lemmikkirjanikke tekkinud (Fredrik Backman ja Ruth Ware näiteks). 

Läksin Hooandjasse ja ületasin enda hirme tuhandekordselt, sest kartsin ebaõnnestuda. Projekt õnnestus, mis tähendas ka seda, et mu esimene raamat ilmus septembris (nägite, kuidas ma ütlesin esimene? ma olen raudpolt veendunud, et see ei jää mu viimaseks – lähiaastatel ilmselt midagi ei ilmu, aga tulevikus kindlasti). Raamatu kirjutasin küll 2020 aasta lõpus – nii et seda enam siia ei saa arvestada, aga jah. Minu nii-öelda kõige uuem beebi, mille ma täiesti ise välja andsin. Tundus alguses palju keerulisem, kui tegelikult oli. Nüüd tundub kõik nii lihtne! Olgu, vast päris seda mitte, aga kogemus on siiski olemas ja kõik ei tundugi hiina keel! 

Kirjutasin pea 45 lugu erinevatesse väljaannetesse – kokku kuude ajakirja ja kahte ajalehte. Ja seda poole aastaga, sest esimene lugu ilmus juuli alguses. Väiksest uitmõttest sai alguse midagi palju suuremat, kui ma iial oleksin osanud aimata. Teemasid oli ja endiselt on nii palju ning aastal 2022 jätkan samamoodi. Ma ei tea, kuhu see mind viib, ehk ei viigi kuhugi, aga seda näitab ainult aeg. Kui samamoodi jätkan, siis ehk ühel päeval töötan juba mõne ajakirja toimetuses. Ideaalis seda ma tahaksingi, ma olen küll veel algaja ja ma tean seda ise ka, aga kõik on kuskilt alustanud. Mida enam kirjutad, seda suurem on tõenäosus, et nii lähebki. 

Ma alguses ei plaaninud oma pensionisammast puutuda, sest veel aasta tagasi polnud mul eesmärki, aga nüüd on. Tegin avalduse septembris ära ja raha saan mais, mis annab mulle veel natuke lisaaega, et vabakutselisena kirjutada. Ja kui juhtub, et ma selle aja jooksul palgatööd ajakirja toimetuses ei leia, siis mis siis ikka. Muidugi on veel ajalehed, millega mu kogemus on pea olematu (kui paar pisikest lehte välja arvata, üks neist Põlvamaa kohalik ajaleht), aga ma lihtsalt pole nii kaugele veel mõelnud. Ma ise tunnen, et just ajakirjas töötamine oleks minu rida, mis muidugi ei tähenda, et ma ajalehte kirjutada ei võiks. Nii et siinkohal ka üleskutse – kui seda postitust peaks lugema juhtuma mõni ajakirja/ajalehe toimetaja, kellega ma juba koostööd ei tee, aga kus vajatakse vahel kaasautorit, siis võib minuga ühendust võtta. Ilmselt kohe kindlat palgatööd pakkuma ei hakata (kuigi kes teab) – seega võin vabalt esialgu kaasautor olla (nagu ma praegu mitme ajakirja puhul olen). Iial ei tea, kes mu blogi lugema juhtub 🙂 Ma olen algaja, aga visa 🙂 Ja õpin kiiresti! LõunaLehe toimetaja mainis mulle, et ma teen endale liiga, kui end algajaks pean, sest ma alahindan ennast. Eks mul ole oma head ja vead, aga iga looga läheb asi paremaks. Konkreetsemaks.

Tulin oma vanast töökohast ära, sest tundsin, et sel pole mulle enam midagi pakkuda. Ma tahan oma elus teise suuna võtta. Ma olen ka varem tööd vahetanud, aga päris niimoodi lahkunud, et kes teab, millal ma uue töö saan, vist ei olegi. Ütleme nii, et kui pensionisammas poleks mulle seda vajalikku ajapikendust andnud, siis ma ilmselt ei oleks julgenud niimoodi riskida. Kirjutan ikka vaikselt vabakutselisena edasi, aga vähemalt on mul mingi tagala kevadel veel olemas. Just selle tõttu julgesin võtta ette kannapöörde ja suunduda selle unistuse poole, mis mind tegelikult juba lapsepõlvest peale saatis, aga elu viis mind lihtsalt teisele rajale. Ma mõtlesin, et proovin ja vaatan, kas mulle üldse selline kirjutamine sobiks, aga armastasin seda esimesest minutist peale. Olen ka juba kaks kaanelugu kirjutanud, mis oli ülivahva kogemus! 

Et see aasta on olnud üks üliäge aasta! Nii palju uusi kogemusi, elujõudu, visadust, indu, mida ma ei arvanud, et mul üldse olemas on. Kõik on omavahel seoses – kui poleks olnud Hooandjat, siis poleks olnud mu raamatut. Kui poleks olnud mu raamatut, siis ma ilmselt poleks mitte ühtegi lugu kuhugi kirjutanud. Nii et aitäh, Jaanika, et sa julgesid riskida! Aitäh, et sa andsid endale võimaluse ega kartnud. 

Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

Otseselt ei anna, aga lugesin rohkem, kui esialgu plaanisin. Ka raamat ilmus, selle võtsin samuti endale 2021. aasta alguses südameasjaks. Ometi võtsin end alles aprillis kokku, et üldse Hooandjasse minna. 

Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Ei sünnitanud.

Kas keegi su lähedastest suri? 

Õnneks mitte.

Mida sa sooviksid omada aastal 2022, mis puudus aastal 2021?

Aasta on muidugi pikk, aga ideaalis oleks hea kuskil ajakirja toimetuses töötada. Statistika siiski minu kasuks hetkel ei räägi, sest ajakirjade puhul kipub ikka kuskil kaks aastat enne minema, kui kaasautorist lõpuks toimetaja saab (eriti kui tal varasem kogemus puudub). Minu kahjuks räägib ka see, et on ainult paar ajakirja, kuhu ma järjepidevalt kirjutan, teistesse kirjutan harvem. Nii et ma pigem 2022.aastal sellele ei panustaks veel, aga kui nii peaks juhtuma, siis see oleks ideaalne muidugi 🙂 

Mis kuupäev aastast 2021 jääb igaveseks su mällu? Miks?

08.september – mu raamat ilmus sel päeval. 

Mis on selle aasta suurim kordaminek?

Et ma astusin oma mugavustsoonist välja. Ja kohe täie rauaga! 

Mis oli su suurim läbikukkumine?

Paneb mõtlema. Eks aasta algus oli keerulisem, sest Hendriku depressioon oli haripunktis, aga õnneks võtab ta nüüd uuesti antidepressante ja kõik on palju parem. Ehk see, et ma ei olnud alati kõige toetavam? Aga õnneks nüüd on asi rohkem kontrolli all.

Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Nohu ja köha oli küll, aga õnneks koroona meieni pole veel jõudnud (ptüi-ptüi). Vigastust ka ei olnud.

Selle aasta parim ost?

Põnevik “Tagasi” – üks parimaid raamatuid, mida sel aastal lugesin. Eia Uusi “Kirjad Buenos Airesest” ka. Backmani “Karulinn” oleks siin samuti, aga selle raamatu ma võitsin Instagramis. Et kõik parimad ostud on raamatud olnud tõesti! 

Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Eks ikka Hendriku, sest aasta algus oli tema jaoks raske. Aga ta sai hakkama! Ja E ka tegelikult – kuigi ta ajab vahel juuksed halliks, sest ta on väga kangekaelne ja püsimatu, aga samas on ta nii südamlik ja tubli laps. Tahab alati aidata – pesu soovib kokku ja pesumasinasse panna, legod paneb rõõmuga kasti jne. Ja seda ta minult kahjuks pole õppinud 😀 Ja mu enda ka, sest kuigi oma saba ei ole ilus liputada, siis sel aastal ma tunnen, et olen selle ära teeninud.

Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Need, kes arvavad, et neile reeglid ei kehti. 

Kuhu läks enamik su raha?

E-le ja raamatutele 😀 Mul on millegipärast kiiks, et osad raamatud peavad kindlasti mu enda omad olema. Ja seetõttu juhtun raamatukokku pigem harva, aga raamatute varusid on veel pikaks ajaks. Mis ei tähenda, et ma vahel juurde ei ostaks! 

Mis sind sel aastal tõeliselt elevusse ajas?

Hooandja projekti õnnestumine. Minu raamat. Esimese loo kirjutamine. Teise loo kirjutamine. 45-nda loo kirjutamine (ehk siis kõigi lugude kirjutamine). E lasteaeda minek. 

Mis lugu jääb alatiseks aastat 2021 meenutama?

E lemmiklaul “Tahan, ei taha”, mis tema Youtube lastelaulude playlistist tuleb. Ma olen seda nii palju kuulanud, et endalgi on peas, aga see on ülihea lugu ka 🙂 

Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

 õnnelikum või kurvem? Õnnelikum!

kõhnem või paksem? Kahjuks sama. Vot alla pole võtnud, kuigi võtta oleks omajagu. 

vaesem või rikkam? Kuidas võtta – rahaliselt vist siiski vaesem, aga kogemuste mõttes palju rikkam. 

Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Et oleksime Hendrikuga rohkem saanud kvaliteetaega veeta. Ja noh – E-ga ka muidugi oleksin võinud rohkem mängida. 

Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Oleksin võinud aasta alguses vähem endas kahelda. Esimesed kolm kuud tegin seda siiski üpris palju. 

Kas sa armusid aastal 2021?

Ei, aga õppisin Hendrikut veel enam armastama. Ka probleemide kiuste. 

Kui palju üheöösuhteid?

Mul oli viimati üheöösuhe aastal 2015 – seega suur ümmargune 0 😀 

Mis oli su lemmiksari või telesaade?

“Lennuõnnetuste uurimine” ja “Kui suured asjad lähevad valesti” – mulle millegipärast meeldib vaadata saateid, kus juhtuvad suured katastroofid. Imelik, eks ju? Aga just see uurimine on nii põnev minu jaoks.

Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ei vihka kedagi, mõned inimesed võivad küll närvi ajada, aga vihkamine on siiski liiga jõuline tunne minu jaoks. 

Parim raamat, mida lugesid?

“Kirjad Buenos Airesest”, “Karulinn” ja “Tagasi” on kindlasti ühed parimad lugemiselamused sel aastal. 

Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Ei teagi nii öelda. Aa, Alika Milova! Aga ta on ju kogu Eesti uus lemmik 🙂 

Mida sa tahtsid ja said?

Hooandja projekti õnnestumist ja oma raamatut. Sain ka! 

Mis oli selle aasta parim film?

Vot filme pole ma küll pea üldse vaadanud. Aga ilmselt õudukas “Rong Busanisse 2” – see ei olnud nii hea kui esimene osa, aga meeldis mulle siiski. Ma vaatasin seda suvel, kui ma õigesti mäletan. 

Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Mu sünnipäev oli viis päeva tagasi ja sain 32! Olime niisama kodused perega – suurelt ei tähistanud. Jõuludel ja esimesel jõulupühal olid mõned istumised küll. 

Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Kui ma Hendriku depressiooni haripunkti oleksin aasta alguses rohkem mõistnud. See oli ikka päris hull (kirjutasin sellest novembrikuu Anne & Stiilis täpsemalt). 

Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

Ma kirjutan kodus – seega mugavad hõlstid, mis ongi korteris passimiseks mõeldud. 

Mis sind mõistuse juures hoidis?

Ei teagi. Lugemine ja kirjutamine ehk hoidiski. 

Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

Alika Milova lauluhääl on imeline! 

Keda igatsesid?

Oma parimat sõbrannat, kes mais Tallinnasse kolis. 

Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2021 õpetas.

Julgete päralt on maailm. Üks väike samm võib asjad panna niimoodi keerlema, et sa ise ka ei usu. Tuleb vaid see esimene samm astuda. Ja vbl ka ebaõnnestuda, aga mis siis? Proovimata jätmine on hullem kui ebaõnnestumine! 

Ja saidki kõik küsimused vastatud. Kuidas teie 2021 möödus? Millalgi kindlasti kohtume uuesti blogis, aga ei oska lubada, millal see olla võiks 🙂 

2 kommentaari “2021 kokkuvõte

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s