Kõigepealt tahan ma tänada kõiki neid 61 inimest, kes mu suhteraamatu projekti on toetanud! Natuke rohkem kui nädal ajaga on üle poole summast koos, mis teeb kuskil 6.5 nädalat veel aega, et ülejäänud summa kokku saada. Ausalt – olen väga liigutatud sellest kõigest, et olete mind nii palju toetanud. Planeeritud raamat ongi natuke tagasivaade sellele, kuidas Printsessi suhted alguse said, aga mitte ainult – siis ma ei osanud kõiki neid suhteteemalisi sasipuntraid analüüsida. Selles raamatus ongi toodud just need peatükid ära, mida ehk 20-ndate alguse Jaanika ei osanud näha, aga 31-aastane Jaanika oskab. Ehk siis – mis võiks olla ka teistele suureks ohumärgiks, aga mida tihtipeale ei märgata, sest… armunud inimesed on vahel pimedad. Kahjuks.
Nagu näiteks – mäletan hästi, kuidas alkohoolikust soomlasest mehega suhtes olles jättis keegi mu blogisse kommentaari, et ühel heal päeval jõuab mulle kohale see, et eduka suhte võti on stabiilsus, mitte igapäevased tülid ja draamtsemised ning armukadedusstseenid. Siis ma sellest muidugi aru ei saanud, aga nüüd saan – täpselt nii ongi. Ma ei arva, et tülisid ei peaks üldse olema. See on loogiline, et kaks täiesti erineva suhteminevikuga inimest ei saa kogu aeg ühel nõul olla, sest meil kõigil on oma taak ja kogemused, mida me pagasina eelmistest suhetest kaasa võtame. Mõnel lausa on luukered ja hingehaavad, mida on raske terveks ravida. Küll aga olen ma väga nõus sellega, et ainult draamadele suhet üles ei ehita. Vähemalt mitte jätkusuutlikku, sest kui peres on juba väiksed lapsed, siis tekitab see tihtipeale ainult pingeid juurde. Ja see vajab kindlamat pinnast, et neid lahendada. Kui kogu selleks pinnaseks ongi armukadedus ja draamad ning alkohol, siis vajub see paat varsti uppi. Ja pigem varem kui hiljem.
Samamoodi on ju ka tegelikult välimusega. Minu jaoks oli aastaid mehe pikkus kinnisideeks. Ma vaatasin nii paljudest asjadest mööda, et olla koos kahemeetrise noormehega, sest… ta pikkus võlus mind! Jällegi – aga mis edasi? Kuhu see lõpuks viib? Jah, absoluutselt oleks võinud olla, et saadki kogu komplekti, aga kui oli juba algusest peale näha, et ainult kellegi pikkus ei vii kuhugi edasi, siis 22-aastane Jaanika oli naiivsem. Ta lootis palju enamat ega pööranud tähelepanu asjadele, mida oleks võinud kohe märgata. Oma raamatus ma toon mitmeid kordi välja selle, kuidas mu lugejatel on õigus olnud, aga mina seda siis ei uskunud, kui enda arvates oma “tõelised” printsid leidsin! Alles hiljem hakkasin neid suhteid analüüsima ja sain aru, miks need juba eos midagi head ei toonud.
Loomulikult olen ma raamatus brutaalselt aus ka enda suhtes. Ei olnud niimoodi, et kõik mehed olid halvad ja mina olin lilleke pasameres. Ma tegin ise kohutavalt palju vigu ja lollusi, mis viiski selleni, et mitte miski ei õnnestunud. Küll arvasin, et suudan mehed üle kavaldada ja olen täiega mängur, aga tegelikult olen alati olnud pigem romantikat ja armastust ihkav naine. Vahel oli seda nii raske endale tunnistada ja siis oligi lihtsam manada endale see karmim mask ette, sest kes siis ikka tahaks haiget saada? Mitte keegi.
Printsessi blogi algusest saab augustis kümme aastat! Nagu eile oleks see olnud, kui anonüümselt meestest kirjutama hakkasin. Nüüd on minust saanud rahulik abikaasa, kes on kogu selle tormilise loo ka raamatusse kirja pannud. On palju asju, mis iial blogisse ei jõudnud, aga raamatus on need olemas. Erinevus on ka see, et 31-aastaselt näedki sa nii palju asju teistmoodi – palju küpsemalt ja täiskasvanulikumalt, kui see veel aastaid tagasi oleks üldse võimalik olnud. Sest elukogemus on see, mis seda perspektiivi ja vaatenurka nii palju muudab. Jõuavad kohale asjad, mis kunagi tundusid nii väärtusetud ja mõttetud.
Nii et jah – olen igasuguse abi eest tänulik! Minu jaoks oleks see ideaalne kümne aasta täitumise kingitus, sest just nii kaua on Printsessi blogi eksisteerinud. Olen selle aja jooksul suureks kasvanud – ja seda kõigi oma lugejate silme all. Ilmselgelt ei ole keegi täiuslik, aga sellest naisest, kes veel oma kohta siin maailmas otsis, on saanud hoopis teine inimene.
Kas teeme ära? Vanade aegade mälestuseks? Printsessi blogi 10-nda sünnipäeva auks? Jagan teiega allpool natuke oma raamatu musta materjali ehk toimetamata versiooni. Mu toimetaja viskas kogu raamatule kiire pilgu peale ja mainis, et teeb need lohisevad laused ilusaks 😀 Töö hakkab pihta siis, kui Hooandja projekt on koos – hetkel on toimetaja, kujundaja kui ka trükikoda ootel. Ja kes on juba toetanud, siis igasugune jagamine oleks abiks! Kui pool summast tuli kokku nädalaga, siis ei peaks ju ülejäänud poole saamine kuue ja poole nädala jooksul ületamatu väljakutse olema, eks? 🙂
Olen selle kümne aasta jooksul kirjutanud tuhandeid postitusi, avanud end igal võimalikul moel, vastanud pea kõigile kommentaaridele, olnud alati üdini aus ja ilustamata. Jah, vahel ka ehk liigagi otsekohene – see on tõesti üks mu suur viga, ma tean. Kuid alati olnud see, kes ma olen – vahel läbikukkunud, vahel kurb, vahel rõõmus. Mõnikord olen kirjutanud esimese emotsiooni pealt, teinud vigu, õppinud neist. Olnud milleski ülikindel, aga siiski on elu mind õpetanud. Olen palju õppinud ja õpin iga päevaga aina enam. Kui on üks asi, mida ma siin maailmas kõige enam soovin, siis on see just selle suhteraamatu väljaandmine. See nõudis päris suurt julgust, et üldse Hooandjaase minna, sest ma pikalt kahtlesin. Kartsin, sest nagu ikka – suured ja ebakindlad asjad võtavad alguses hingetuks, sest sa ei tea ju kunagi, milline see tulemus saab olema… Me kõik teame, mida see hirm inimestega teeb, vahel lausa halvab.
Pool on koos ja ma loodan ülejäänud poole suhtes teie peale. Mind on näiteks toetanud minu vanad õpetajad, mis oli eriti meeldiv üllatus! Ja muidugi kõik 61 inimest – aitäh teile!
Parim kink, mis Printsessi 10-ndaks sünnipäevaks teha saab – on selle suhteraamatu väljaandmine. Ma tean, et see on tehtav ja just see oleks see edasiviiv jõud, et veel rohkem postitusi kirjutada. Neile niigi kümne aasta jooksul kirjutatud postitustele, kus olete saanud koos minuga rõõmustada ja kurvastada; kus oleme kõik koos seda blogi lugedes/kirjutades kasvanud. Saanud ehk mingit moodi targemaks või kommentaariumis nõu saanud. Või lihtsalt meelelahutust leidnud, sest seda on Printsessi blogi omajagu pakkunud.
Aitäh sulle, kui selle unistuse täitumisel kaasa aitad! Et kümne aasta pärast saaks siis juba 41-aastane Jaanika kirjutada – mäletate, kuidas te aastaid tagasi aitasite mu suurimal unistusel täituda? 🙂
Siin on see lubatud pilt veel toimetamata materjalist! Et sellest saaks juba toimetatud ja puhas materjal, saad sina palju kaasa aidata. Nii toetades kui ka loomulikult jagades!
Iga toetus loeb! Link hoogu juurde andmiseks on siin:
https://www.hooandja.ee/projekt/paadunud-suhtesoltlasest-onnelikuks-abielunaiseks
minumoodimaailm 