Ma olen nii väsinud, sest E ärkab juba kell 07.00…

Kuidas teil eluke veereb? Meie perel muidu suhteliselt vanaviisi, aga me lihtsalt püsime rohkem kodus. Täna leidsime ühe külakese Setumaal, kus õnneks ei voorinud rahvast, mis praeguses olukorras on üpris tavapärane nähtus kahjuks. Sest tahaks ju ikka loodusesse minna ja kuna me elame korteris, siis ei ole meil seda võimalust, et lihtsalt astud majast välja. Jah, me saaks Hendriku vanemate maamaja selleks kasutada, kus alaliselt ei ela kedagi, sest see on rohkem saunamaja, aga sinna ka nagu ei tahtnud minna. Seega sõitsime natuke kaugemale 🙂

Viimasel ajal olen ma üpris väsinud, aga see pole üldse seotud eriolukorraga. Nimelt E ärkab juba kell 07.00, mis minu jaoks on ülimalt vara. Jah, ta läheb küll 21.30 tuttu, aga ma ei suuda end alati sundida ise nii varakult magama minema. Hommikul ma muidugi täiega kahetsen seda. Ja isegi kell 21.30 magama minnes ja kell 07.00 ärgates olen ma üpris väsinud, sest ma imetan öösiti. Kui varem oli see pigem üks-kaks korda, siis nüüd on kaks-kolm korda. Ja see on mulle lõpuks tundma hakanud andma. Et tahaks terve öö magada, aga ei saa, sest E on suur tissipuuk. Need lapsed, kes on ilma lutita kasvanud, pididki seda kahjuks olema – ehk siis nende emad muutuvad inimlutiks. Kuna E juba algusest peale lutti ei tunnistanud, siis ma ei hakanud talle seda rohkem peale pressima. Ja nüüd ma mõtlen, et ehk oleks võinud, sest ise inimlutt pole ka parem olla 😀 Sest E uinubki alati rinna otsas suht – muudmoodi ta ei oskagi.

Kui Hendrikul on õhtune vahetus tööl, siis ta saab hommikuti ärkamise enda peale võtta, aga sel nädalal oli tal hommikune vahetus – ehk siis ärkas kell 05.00. Õnneks sellisel juhul on ta juba kell 15.00 kodus ja kui ma tõesti üliväsinud peaksin olema, siis saan pärast tema tööpäeva lõppu natuke põõnata. Et see on vähemalt postiivne asi selle juures 🙂

Aga selle postituse lõpus tahaksin ma tegelikult kiita kõiki lapsevanemaid, kes kodus oma koolilaste/lasteaialastega toimetavad ja lisaks veel kodukontorit teevad! Ning muidugi õpetajaid, kes peavad lisaks tundide andmisele ka oma lastele tähelepanu pöörama. Ja meie meditsiinitöötajaid, kes meie jaoks olemas on, kui meil see olukord palju hullemaks läheb. Ja see viimane kindlasti juhtub kahjuks 😦 Nii kahju on neid koroonapuhangu numbreid muudes riikides jälgida – eile oli Itaalias ligi 1000 uut surma… Ma veel tänaseid andmeid pole vaadanud, aga nakatunute arvu poolest oli eile USA kõigist mööda pannud, seal on lihtsalt surmasid vähem kui Itaalias ja Hiinas (koguarvu puhul siis, sest Hiinas on nüüdseks koroona enam-vähem kontrolli alla saadud ja need surmad on varem juhtunud). Juba mõeldagi, et Hispaanias (oli vist seal, aga vbl oli ka Itaalias) hüljati üks vanadekodu, sest keegi ei suutnud seal enam tööl olla ja nende surmadega silmitsi seista. Lihtsalt saadeti laibaauto laipasid üles korjama. Ja Itaalias/Hispaanias peavad arstid reaalselt ise otsustama, kes seda hingamisaparaati rohkem vajab – kellele ei jätku, selle saatus on juba teada 😦

Lõpetuseks üks tõsine pilt koroonast, millega ma nii nõus olen! Ja siis üks huumoriga tehtud tekst seoses koroonaga hispaania keeles, aga ma panin tõlke ka juurde (mina neid kumbagi ise ei teinud, netist leidsin – hispaaniakeelsele lisasin tõlke ainult ise juurde). Sest kuigi olukord on rohkem kui tõsine, peab kuidagi meelt ju ka lahutama! Ning pärast seda siis pildid viimasest ajast ning üks video ka, mille ma kolmapäeval vist tegin 🙂

wp-1585411354108.jpgwp-1585409418843.jpg

View this post on Instagram

Naljakas on see, et natuke ikka annab tunda, et peale jalutamise kuskil väga käia ei saa. Ma enne mõtlesin, et suurt vahet pole, aga kuna ma olen harjunud 2-3 nädalas kohvikus või linnas käima, siis nüüd on kuidagi nii teistmoodi kõik. Selles mõttes mul hea jah, et ma nagunii kodune hetkel ju! Kuidas teil see praegune olukord mõjunud on? Õhtuti avan Worldometersi ja vaatan Itaalia ja teiste riikide numbreid (uusi haigestumisi ja surmasid) ning ainult ohkan… (Itaalia lisab oma andmed õhtuti). Itaalias nüüd rohkem surmasid olnud kui Hiinas… Oehjah – lisaks sellele on ju nii kahju Eestist endast – koroonaviiruse suhtes nagunii, aga veel ettevõtetest, kes kannatavad ja töötajad, kes töö kaotavad jne. Ja muidugi kahju on ka neist, kes varsti sünnitama peavad – ilma tugiisikuta ja kui emal on koroonakahtlustus, mis kinnitust leiab, siis eraldatakse beebi lausa kaheks nädalaks ja rinnapiima anda ei saa. Ma saan aru, et see kõik on vajalik, aga nii kurb on ikka 😦 Ja sellisel puhul ei ole õige öelda, et vanasti pidigi üksi sünnitama, et mis naised hädaldavad – see oli siis ja jumal tänatud, et nüüd on asjad teistmoodi! Ja ikkagi on neid inimesi, kes internetis oma lollust eksponeerivad ja viimasel hetkel reisile kihutavad, sest yolo ja odavalt saab ning koroonat suvaliseks külmetuseks peavad… ja keda üldse ei koti miski ning kes kindlasti karantiinis ei püsi, kuigi reisilt tulles nad seda enam peaksid seda tegema. Kurb!

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

View this post on Instagram

Hei-hei 🤗

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

 

View this post on Instagram

Reede õhtu kodus 🤗

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

Raha ei haise… (esialgne arvamus oli makstud postitus, sest sarnanes sellele – vbl oligi taotuslik)

Vahepeal on blogimaailmas murrangulised muutused toimunud… Veel paar päeva tagasi võisime kõik lugeda, et Marimellidel oli koroonast pohhui, tulid reisilt Taist, nähvasid kõigile kommenteerijatele, et koroona on väike nohu või siis lausa viitasid Ühe isa blogile (isalugu.blogspot), kes arvab, et koroona on väljamõeldis. Neid mitte miski ei kottinud, sest koroona olevat ju lebo!

Vahepeal möödus paar päeva ja neile maksti postituse eest raha, kus nad just peavad teisi manitsema, et nemad kodus püsiksid – ja nüüd on koroona ohtlik – keegi ei tohi välja minna!Tule taevas appi, ma ütlen! Nad müüks oma sugulased ka vist maha, kui raha makstakse…

Homme tellib isablogi neilt postituse, kus Marimell peab kirjutama, et koroonat polegi olemas jne, sest arvamus muutub sama kiiresti, kui raha mängus on.

Ma ausalt enne seda koroonateemat pidasin neid veits omapärasteks, aga nad olid siiski tegusad ja kui mõni asi välja jätta, võis nende blogi isegi lugeda. Aga nüüd – totaalne mälukaotus ikka. Ups – selle arvamus võidab, kes rohkem maksab!

Edit : Nad ei saanud postituse eest raha, aga no mulje jäi selline küll, et tellitud postitus. Kui seda ei olnud, siis veider muutus ikka – et rahvale rohkem meelehead teha ja vanad patud lunastada? Turundusgeeniused nagu nad on 😀

Edit 2 : Ka teised, kes sellel teemal kirjutasid, ei saanud postituse eest raha, aga pidid lihtsalt õiget infot levitama. Ma seda ei teadnud enne. Aga point on sama – kahtlane, et nad kahe päevaga nii palju arenesid – ma arvan, et neil on ikka pohhui, aga Marimellidel on vaja end lihtsalt paremast küljest näidata… Nagu teised ei mäletaks… Aga ju koostööde arv hakkas langema ja pidid arvamust avalikult muutma, sest muidu oleks jogurtite ja madratsitega kööga 😀

Koduse nädalavahetuse eel :)

Ma tegelikult arvasin, et minu jaoks see niisama kodus olemine ei ole väga keeruline, aga tutkit – ma olen lihtsalt nii harjunud mitu korda nädalas kohvikutes ja kesklinnas käima… Tegelikult midagi hullu ei ole ka praegu, sest ma olen ju nagunii lapsega kodus, aga täna näiteks jõudsin jälle riidekappi koristada ja neli kilekotti riideid elimineerida, mida ma muidu ei viitsinud teha. Eelmisel korral ma juba tegin seda, aga kuna ma siis jätsin paljud riided siiski alles, mis ehk kunagi selga lähevad või äkki hakkan kandma, siis reaalsus on tegelikult teine 😀 70 kg ma ilmselt niipea kaaluma ei hakka – seega pole mul neid vaja hoida ka (ja kui ka hakkan, siis tolleks ajaks tahaks nagunii juba uusi riideid). Olen endiselt 87-88 kg peal ja nüüd on kaalulangus olnud üliaeglane, aga oligi vist naiivne loota, et see samas tempos jätkuks, sest algus oli täiega kiire 😀 Ega ma suurt selleks midagi ei tee ise – seega pole mul midagi ka kobiseda. Aga riidekapis on nüüd jälle ruumi ja kuigi ma plaanin vähem riideid tellida (viimase paki sain täna kätte, mille ma veebruaris tellisin, aga alles täna jõudis), siis raamatuid tellisin nüüd hoopis. Ma muidu pigem ostan raamatuid raamatupoest või käin raamatukogus, aga kuna ma nüüd nina väga välja pista ei saa, siis oli tellimine mõttekam 🙂

Hendrik käib endiselt tööl, sest tema tööd kodust ei saa teha. Et selles mõttes on kõik suhteliselt tavapärane – me lihtsalt ei kooserda nädalavahetustel enam ringi. Muidu ikka käisime kuskil – kas Tartus minu pere juures või Hendriku vanemate/vanavanemate juures jne. Eriti hoiame nüüd eemale Hendriku vanavanematest ja minu isast/tädist, kes on kõik riskigrupis oma vanuse ja ka lisaks haiguste pärast. Hendriku vanemad riskigruppi ei kuulu, sest nad on nooremad kui 60, aga kuna me väljas suurt ei käi, siis neid ka ilmselt ei näe.

Kui nüüd E-st rääkida, siis tema on vahepeal juba selliseks roomamise fänniks hakanud, et kui korraks selja pöörad, siis on ta elutoast või magamistoast juba kööki roomanud. Saime ta kiige ka kätte ja juba proovisime seda – ning see meeldis talle! Ta jäi suht kohe magama seal ka 😀 Kui vanasti läks E suhteliselt hilja magama (kuskil 23.00-00.00 vahel), aga ärkas ka kuskil 11.00-12.00 nagu mina, siis nüüd on asjad totaalselt teistmoodi. Ta uinub kuskil 21.30, aga avab silmad juba kell 08.00-08.30. Igal õhtul ma mõtlen, kui ta magama jääb, et ma kobin ka kohe tuttu, sest muidu ma olen hommikul zombi, aga mitte iial ei tee seda, sest õhtune oma aeg on ju nii väärtuslik! Ja hommikul täiega kahetsen seda, sest E magab meie vahel ja siis ta hakkab kas mind või Hendrikut üles ajama. Kui Hendrikul on hommikune vahetus, siis ainult mind, sest ta on siis juba tööl, aga kui õhtune, siis oleme mõlemad kodus sel ajal (öist vahetust tal enam õnneks pole – see projekt sai läbi). Ja E ei ole selline vaikne ärataja – ta tuleb, ronib meile otsa, kisub juustest jne. Me kuidagi vahel suudame 09.00 edasi magada, aga kauem mitte eriti, sest E on üleval ja tahab, et ta vanemad (või siis ema, kui Hendrik juba tööl on) ka ärkaksid 😀 Et ühtpidi olen ma megarahul, et ta õhtuti varem uinub, aga teistpidi – need vaesed hommikud 😀 Varem polnud õhtul üldse aega, sest läksime kõik samal ajal tuttu, aga hommikul võis mõnuga edasi põõnata! Ja mina ei ole absoluutselt hommikuinimene…

Vot sellised lood siis hetkel. Lõpetuseks kolm pilti – E-st ja tema uuest beebikiigest, minust ning nendest raamatutest, mis tellisin ning vestluskaartidest ka. Küsisin Instas, et kas need on head raamatud ja kuigi paljud ütlesid, et ei, siis jah-vastuseid on hetkel rohkem. Eks näis siis! 🙂

View this post on Instagram

Lapsel ongi nüüd temanimeline kiik! 🤗

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

View this post on Instagram

Naljakas on see, et natuke ikka annab tunda, et peale jalutamise kuskil väga käia ei saa. Ma enne mõtlesin, et suurt vahet pole, aga kuna ma olen harjunud 2-3 nädalas kohvikus või linnas käima, siis nüüd on kuidagi nii teistmoodi kõik. Selles mõttes mul hea jah, et ma nagunii kodune hetkel ju! Kuidas teil see praegune olukord mõjunud on? Õhtuti avan Worldometersi ja vaatan Itaalia ja teiste riikide numbreid (uusi haigestumisi ja surmasid) ning ainult ohkan… (Itaalia lisab oma andmed õhtuti). Itaalias nüüd rohkem surmasid olnud kui Hiinas… Oehjah – lisaks sellele on ju nii kahju Eestist endast – koroonaviiruse suhtes nagunii, aga veel ettevõtetest, kes kannatavad ja töötajad, kes töö kaotavad jne. Ja muidugi kahju on ka neist, kes varsti sünnitama peavad – ilma tugiisikuta ja kui emal on koroonakahtlustus, mis kinnitust leiab, siis eraldatakse beebi lausa kaheks nädalaks ja rinnapiima anda ei saa. Ma saan aru, et see kõik on vajalik, aga nii kurb on ikka 😦 Ja sellisel puhul ei ole õige öelda, et vanasti pidigi üksi sünnitama, et mis naised hädaldavad – see oli siis ja jumal tänatud, et nüüd on asjad teistmoodi! Ja ikkagi on neid inimesi, kes internetis oma lollust eksponeerivad ja viimasel hetkel reisile kihutavad, sest yolo ja odavalt saab ning koroonat suvaliseks külmetuseks peavad… ja keda üldse ei koti miski ning kes kindlasti karantiinis ei püsi, kuigi reisilt tulles nad seda enam peaksid seda tegema. Kurb!

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

wp-1584718354301.jpg

Ei lehvitanud aknal eile kell 20.00! /Juttu erinevatest saadetest / “Narkomuulad 2” – Peruus vanglas olevad naised said vist tõesti liiga karmi karistuse, aga ma ei usu seda, et nad ei aimanud, mida nad veavad…

Kas teie lehvitasite eile kell 20.00 mobiiliga rõdul või aknal? Kui ma alguses seda üleskutset nägin, siis ma arvasin (nagu paljud teisedki ilmselt), et mõni naljahammas on jälle täiskäigu sisse pannud, sest president ometi sellist üleskutset ei teeks… Ja siis nägin seda presidendi enda Facebooki lehel ja olin nagu – mida??? Polegi kellegi loll nali…

Mina igal juhul ei lehvitanud, sest mida see peaks aitama? Jah, paanitsemine ka ei aita, aga enamik inimesi suhtub olukorda tõsiselt ega käi restoranides, ilusalongides ega niisama väljas töllerdamas (samas mu eelmise postituse all kommentaariumis oli üks ohmoon, kes arvas, et ta saab veel aprillis Hispaaniasse lennata, sest tema peab reisida saama – andke keegi padruneid, palun…). Ma ei ütle, et see üleskutse oleks nüüd midagi nii halba olnud, aga presidendilt ootaks midagi efektiivsemat kui sellist tilulilu. Jah, ta ei saagi Eestis eriti suuri otsuseid teha, aga siiski – minu jaoks oli see lehvitamine küll naljakoht olukorras, mis ei ole sugugi humoorikas.

Mis mind praegu veel kohutavalt kettasse ajab, on need ilusalongides töötavad inimesed, kes hetkel metsikult soodushindu pakuvad… Normaalsed ilusalongid on ammu oma uksed kinni pannud, sest kui juba kinod, teatrid, koolid, telefonioperaatorid (Tele 2 vähemalt küll, teisi ma ei tea) jne on kinni, siis miks peaks kriisiajal end keegi ilusaks tahtma teha? See on küll viimane asi, millele mõelda (ja kodus võib ka end vajadusel ilusaks teha, kui tahtmine on – ehk mitte just päris niimoodi, aga mis vahet sel hetkel on)… Aga siis on need väiksed ilusalongid, kes tahavad nüüd kogu kliendibaasi endale kahmata ja on ise veel ilmselt rõõmsad ka… Oeh – võiks ju eeldada, et kliendid on ometi targemad ega lähe nendesse kohtadesse, aga mõne jaoks on geelküüned ja uus soeng nii oluline, et maksu, mis maksab – tema peab sinna saama! Muidu kodus musö äkki annab veel lahutuse sisse ka, ääää… Mõistus ei ole ikka õiges kohas mõnel! Kui minu juuksur oleks eile olnud, mitte üle nädala tagasi, siis ma oleksin selle kindlasti tühistanud. See pole hetkel prioriteet.

Jah, ma saan aru, et majandusele paneb see olukord räige põntsu ja paljud inimesed kaotavad isegi töö, aga iluteenuseid ei ole mingil moel hetkel ei eetiline ega tervisele kasulik pakkuda. Kui sa just Youtubes ilu-ja meigivideoid ei tee – neid võib ikka samamoodi edasi teha 🙂

Samamoodi on tühistatud homne E igakuine arstivisiit, mis on ju ka loogiline, sest neid asju saab edasi lükata. Merje just kirjutas, et tema sugulased ei suhtu koroonasse eriti tõsiselt ja ma ise ka natuke kartsin seda suhtumist enda perekonna puhul, aga õnneks see nii ei ole. Mu riskigruppi kuuluvad isa ja tädi püsivad ilusti kodus – jumal tänatud! Eriti kartsin tädi pärast, sest ta on muidu suur kohvikutes käija, aga nüüd ta seda ei tee. Lisaks kõrgele vanusele on tal veel diabeet ka – seega seda enam on ta riskigrupis.

Muudest teemadest rääkides, siis ma vaatasin pühapäeval “Maskis lauljat”, mis oli täitsa hea! Mart Sander ei kuulu mu lemmiksaatejuhtide nimekirja, aga selle elab üle, ka need detektiivid ehk kohtunikud pole ehk kõik mu suured lemmikud, aga no see pole nii hull. Ja ma absoluutselt ei oska pakkuda, kes need seal maskide all olla võivad! Esimeses saates ma poleks Vanapagana puhul Jaanus Nõgisto peale kindlasti tulnud. Mõned seal tundusid Gerli Padar, Kaire Vilgats, Joel Ostrat jne olevat, aga need on ka pigem spekulatsioonid. Ma usun, et õigesti on väga raske pakkuda. Et mulle see saade üldkokkuvõttes meeldis! Mõned kohtunike kommentaarid ehk polnud eriti ägedad, aga otseselt ei häirinud ka. Ja need kostüümid/maskid on neil kõigil nii vinged 🙂

Rääkides veel maskidest, siis Kanal 2-s jookseb kohtingusaade “Karvased kosilased”, kus naine valib kahe maskoti vahel, kes talle paremini sobib. Käib enne mõlematega deidil ja siis puhtalt jutu põhjal teeb valiku, sest välimust ta ei näe (alles siis näeb, kui oma valiku teatavaks teeb). Siiani olen kahte saadet näinud ja päris naljakas on olnud. Aga ma usun, et viimane neiu oli päris rõõmus, et ta seda teist tüüpi ei valinud, kes on kurikuulus selle poolest, et armastab end kaubanduskeskustesse lukustada õhtuti ja sealt nänni tuuri panna ning kes isegi “Rannamajast” hundipassi sai, sest tahtis ainult feimi juurde saada… Ausalt – kui ma läheksin sellesse saatesse ja valiksin kellegi ning siis avastaksin, et too tüüp oleks maski taga, siis ma eriti õnnelik ei oleks. Aga õnneks see naine valis selle teise mehe 🙂 Ja siiani on valikud vist isegi hästi läinud – ma seda muidugi ei tea, kas nad tegelikult edasi on suhtlema jäänud.

Hetkel jookseb Kanal 11-nes esimest hooaega Uus-Meremaa “Poissmees”, mis mulle väga meeldib! Poissmeheks tundub olevat tõeline džentelmen ja ma pole siiani googeldanud, kes võidab 😀 Tavaliselt ma alati jälgin Instas neid saates osalejaid, aga hetkel ma veel ei taha, sest kui juhtub, et nad on siiani koos ja lisavad pilte teineteisest, siis ma saan kohe aru, kes võidab ju (isegi kui ma võitjat ei googelda) 😀 Ühes osas, kus Poppy tahtis koju ära minna ja Arthur mainis, et ta ei taha, et ta läheks, siis mul olid pisarad peaaegu silmis 😀 Õnneks Poppy ei läinud koju – seega kõik olid õnnelikud, mina sealhulgas 😀

Eile ma vaatasin “Narkomuulad 2”, mille esimest hooaega ma näinud olen, kus narkomuulast Jaanus Iljašenkost peamiselt räägiti, kes Venezuelas vahele jäi, aastaid kinni istus, lõpuks vabadusse pääsedes Venezuelas edasi elas ja ka seal töötas, sest tal polnud raha kodumaale naasmiseks. Kuna TV3 tahtis seda saadet teha, siis vastutasuks selle eest, et Jaanus oma loo räägib, maksis telekanal tema lennupiletid Eestisse kinni. See oli juba palju aastaid tagasi ja viimati, kui Jaanusest televisioonis juttu tuli, oli ta ammu juba normaalse elu peale Eestis tagasi läinud ja perekonnagi loonud.

Nüüd on selles saates põhitähelepanu all need kaks Eesti neidu, kes aastal 2013 Peruu lennujaamas narkootikumide vedamisega vahele jäid ja kes siiani sealses vanglas istuvad… Kokku said nad karistuseks kaheksa aastat ja kaheksa kuud, millest ära on istutud 6.5aastat. Ehk siis üle kahe aasta on veel istuda. Tol ajal kirjutasin ma neist ülikarmi postituse oma blogis, kus ma neile põrmugi kaasa ei tundnud. Ma ei saa öelda, et ma nüüdki väga usuksin seda juttu, et nad reaalselt arvasid, et nad kulda veavad, aga arvestades seda, et enamik inimesi, kes on reaalselt narkomuulad ja narkortsi alla neelavad, mida nemad ei teinud (neil oli see kohvri sisemusse peidetud), saavad palju väiksema karistsuse, siis isegi natuke kahju hakkas küll. Jaanus Iljašenko istus pea kolm aastat kinni, mis on kõvasti vähem kui see, mis neile naistele määrati ja tema vedas narkotsi niimoodi, et neelas selle alla.

Et jah – seda ma kindlasti ei usu, et tüdrukud ei teadnud, et nad narkootikume veavad, sest mul on raske uskuda, et on olemas nii lolle 19-aastaseid (aastal 2013 nad olid selles vanuses) naisi, kes reaalselt arvavadki, et neile kulla vedamise eest 3000 eurot makstakse… Eriti arvestades seda, et Ladina-Ameerika ja eelkõige Peruu on üks suurimaid narkokaubitsemise riike ja narkomuulad on seal tavapärane asi. No seal võis tegu ka sõnamänguga olla, sest hispaania keeles valge kuld tähendabki slängis kokaiini (Kolumbias väga levinud väljend, Peruu kohta ei tea, aga ju kasutatakse sealgi), aga no nendega ju ilmselt suheldi inglise keeles, sest tol ajal nad hispaania keelt ei rääkinud. Üks neiu väitis ka eilses saates, et ta polnud varem isegi sellisest narkootikumist nagu kokaiin kuulnud… Tundub kuidagi ilmvõimatu asi, sest seda nime on kõik ju kuulnud, aga mine sa tea…

Sel hetkel, kui Anneli isa jõudis pärast kuut aastat Peruu vanglasse ja oma tütrele helistas, et ta on seal, siis isegi minul hakkas kuidagi silm märjaks kiskuma… Ja ma olen ammu ju teada-tuntud inimene selle poolest, et ma kriminaalidele kaasa ei tunne. Ma siiani tegelikult seda ei tee, aga see kuus aastat, mis need naised seal istunud on, oleks piisav karistus küll. Et pea üheksa aastat on siiski liiga palju, sest teised on kõvasti leebemad karistused saanud. Järgmises osas selgub, kas Anneli isal õnnestus vanglasse tütart vaatama pääseda, sest neil tekkisid uksel mingid probleemid, kuigi neil oli luba olemas.

Homme saan ma E-le tellitud beebikiige kätte, sest täna pandi see pakiautomaati! Eile tegija saatis mulle sellest pildi. Et lõpetuseks üks pilt sellest beebikiigest ja minust endast 🙂

wp-1584436922233.jpgwp-1584437248074.jpg

Mis küll saama hakkab? / Kahju neist, kes lähiajal sünnitama peavad :(/ E sai seitsmekuuseks! :)

Ei saaks öelda, et tuju just laes oleks – arvestades seda, mis hetkel toimumas on, aga kuidagi peab elu jätkuma. Iga kord ajalehte/terviseameti kodulehte avades on juba ette teada, et ametlik koroonahaigete number on nagunii jälle tõusnud (viimati oli 171, aga varsti ei jõua enam järge pidada, sest see kogu aeg suureneb) – seda, mis see tegelik ja mitteametlik number veel on – ei taha isegi mõelda. Kõiki ju nagunii enam ei testita, sest resursse ei jätku selleks. Mina olen rahul, et lõpuks riigipiir sulgus, aga jällegi teps hilja – Leedu sulges riigipiiri ühe nakatunuga ja neil on neid hetkel 12, Läti tegutses ka üpris kiiresti ning neil on see arv 30. Me olime viimati riikide puhul 10-ndal kohal nakatunute arvuga miljoni inimesi kohta – seega ikkagi esirinnas 😦 Jah, riigisiseselt levib koroona nagunii, aga need numbrid oleksid oluliselt väiksemad, kui Saaremaa võrkpallimäng oleks ära jäänud. Siis oli jah meil paar nakatunut, kui see mäng toimus ja loodeti, et itaallased on puhtad… Mis seal enam – muuta seda ei saa, aga ehk vähemalt võeti sellest õppust.

Mina olen väga rahul, et enamik asutusi on suletud – minu meelest võiksid lahti jääda ainult toidupoed ja apteegid. Suured kaubanduskeskused peaksid ka suletud olema! Aga samas nii kahju on müüjatest, kes peavad inimesi teenindama – nemad ei saa end kuidagi kaitsta 😦 Ja no arstid – kui nemad haigeks jäävad, siis oleme tõelise kriisi äärel. Nii et nendele inimestele suur tänu, kes hetkel tööpostil olema peavad – on need siis arstid, päästjad, müüjad, apteekrid jne. Aga sellest ma aru ei saa, miks riidepoed lahti peavad olema – see pole hädavajalik ju hetkel!

Kahju on ka neist, kes varsti sünnitama lähevad, sest Tallinnas ja Pärnus enam tugiisik sünnitusele kaasa tulla ei saa – ka peretubadesse mitte. Mujal vist veel saab, aga ainult siis, kui peretubasid jagub ja mehed ei tohi kordagi haiglast välja minna, kui nad juba seal sees on. Et kui välja lähevad, siis sisse ei saa enam. Kui sünnitusjärgne aeg on tavapalatis, siis sinna mehi ei lubata nagunii. Et ma saan aru, miks see kõik vajalik on ega kritiseeri seda otsust üldse – lihtsalt naistest on natuke kahju… Eriti esmasünnitajatel ja keisrilõike puhul – minul oli Hendrikust nii palju abi ja kuigi ta öösel ei saanud minu juures olla, sest meile peretuba ei jagunud (olime tavapalatis), siis päeval ilma tema abita ma oleksin hulluks läinud. Et selles mõttes saavad praegusel ajal need naised, kes hetkeseisuga Pärnus ja Tallinnas sünnitavad, ühe tõelise nõukaaegse kogemuse, kus ainult aknast võis mehele last näidata. Ilmselt on ülejäänud Eestis varsti sama seis – mehed sünnituse juurde ei pääse ja kui nõukaajal sai vähemalt pakke saate, siis nüüd on see ka ohutuse tagamiseks keelatud. Nii et pidage vastu, naised, kes te lähiajal sünnitama lähete! Hetkel eelkõige Pärnu ja Tallinna omad, aga kui Tartus perepalatit ei peaks saama, siis tavapalatisse mees ka tulla ei või enam, isegi mitte päeval.

Aga nüüd natuke rõõmsamate teemade juurde! E sai täna seitsmekuuseks! Me mingit pidu ei pidanud, sest me nagunii ei tee seda minisünnade puhul ja praeguses olukorras nagunii ei peaks. Käisime niisama jalutamas kolmekesi ja meie Hendrikuga sõime E auks kooki. Tema veel kooki ei söö, aga puder maitseb E-le küll väga. Ja kõrvits ning banaan!

Lõpetuseks siis mõned pildid ka. Üks pilt on magavast E-st, kaks fotot on nädala keskel minust ja E-st ning viimased on täna ehk E sünnipäeval tehtud! Muidu ma E-le väga teksaseid jalga ei pana, aga pidupäeval ju võib 🙂

wp-1584095609219.jpgwp-1584293223852.jpgwp-1584293190974.jpgwp-1584293144249.jpgwp-1584293091937.jpg

Tavaline neljapäev – peaaegu…

Täna helistati ja öeldi, et teisipäeval toimuma pidanud lusikapidu jääb ära. Mida võiski arvata, sest üle saja inimesega pidusid hetkel koroonaviiruse tõttu ei peeta – hea seegi. Toimub kunagi siis, kui see asi on maha rahunenud – ehk suveks ikka nii juhtub. Kui just asi hullemaks ei lähe, mis Eesti reageerimiskiirust arvestatades üldse üllatav poleks. Leedus on kolm nakatunut, aga neil juba koolid jne kinni, Poolas 40-nega sama lugu (aga Poola rahvaarv on ka meeletult suur). Meil laiutatakse 17 nakatunuga ainult käsi ja kutsutakse itaallased veel Saaremaale võrkpalli mängima – “autasuks” kaks koroonahaiget ja kes teab, kui palju veel tulemas. Hästi tehtud, terviseamet (kes ei näinud mingit põhjust, miks see mäng ei võiks 6.märtsil toimuda) – mis ma ikka oskan öelda. Lambad kõik koos seal. Paanikaks ei peagi ehk põhjust olema, aga Itaalia reageeris alguses sama aeglaselt – ja tulemus on käes. Meil ehk nii hulluks asi ei lähe, aga samamoodi jätkates see asi paremaks ka ei lähe.

Meie perega igal juhul oleme veits piiranud oma liikumist, no poes ikka käime, aga avalikesse kohtadesse alatest tänasest väga ei roni. Põlvamaale vist pole veel koroona jõudnud, aga Võrumaal juba on kohal. No ja Harjumaal, Tartumaal ning Saaremaal ka. See on vaid aja küsimus, millal mujale jõuab. Aga no mingeid kuivaineid ma juba varusin, sest varsti võivad poed tühjad olla. Mitte küll eriti, aga natuke ikka. Vast ei jõua meil asi sinna, et kogu riik või mingi piirkond karantiinis oleks, aga keegi kunagi arvas, et see ei jõua isegi Eestisse. Nii et jah – las pigem olla ülereageerimine kui see, et üks päev on nälg majas. Ja eks kasutust leiab nagunii 🙂

Vot sellised mõtted siis tänasesse päeva. Lõpetuseks üks pilt E-st, kes põrandal mängides magama jäi ja üks foto minu heledamatest juustest siis, kui need pole sirgendatud. Ja väike video hommikusest vestlustest E-ga 🙂

wp-1583833719416.jpgwp-1584025284875.jpg

Natuke juttu E-st / Peaks netist shoppamist piirama ja raha koguma hakkama…

Ma mäletan, et kui ma lapse sain, siis kõik ütlesid, et algus on kõige kergem, sest siis beebid ainult magavad ja söövad. Et kui tuleb roomamine ja hiljem kõndmine, siis pead kogu aeg lapsel järel jooksma 😀 No E roomab juba päris visalt ja kui korraks selja keerad, on ta oma tekikeselt juba toa teise otsa ilmselt jõudnud. Lisaks on laudlina hetkel niimoodi laual, et ta selle otsi tõmmata ei saaks ja igaks juhuks sinna midagi rasket ei pane, sest ta võiks selle endale pähe tõmmata. Ja kardinad on juuksekummiga kinni pandud ning ripuvad õhus, sest muidu E tiriks neid täiega (meil on maani kardinad). Et selles mõttes on jah keerulisem, sest kogu aeg peavad silmad ka kuklas olema. Ja E ja ilmselt ka teised lapsed on sellised, et mida rohkem sa neid millestki eemale tõstad, seda enam nad seda uurida tahavad 😀

Me saime nädalavahetusel beebikiige ka ja ma olekski selle plastmassist kiigega leppinud, sest paljud tundusid nii kallid, mida ma ise netist vaatasin, aga siis pani Jane oma blogi Facebooki küsimuse üles, et kes beebikiikesid teeb, ma vaatasin neid ja ahhetasin – üks ilusam kui teine! Ja veel nimelised ka! Kuna üks tegijatest, kes seal end välja pakkus, on see naine, kellega ma samal ajal sünnitasin (no ta sünnitas tegelikult paar päeva varem, aga me suhtlesime haiglas), siis ma kohe kribasin talle, et tahaks mingit sinist ja lapse nime ning sünnikuupäeva ka. Ta lubas kanga muretseda ja siis näidata, kuidas see tuleks. Ta saatis enda tehtud kiikedest pildid ja mulle nii meeldisid – seega tahan ikka paremat kui see, mis me ostsime 😀 Ja hind polnud ka nii kallis kui seal, kust ma vaadanud olin. Hendrik ei olnud vaimustuses, et mulle see plastmassist poest ostetud beebikiik enam ei sobi, aga nojah 😀 Oleks võinud siis kohe alguses tõesti selle õige tellida, aga no need, mis alguses meeldisid, olid 80 eurot ja see oli liiga palju. Me pole veel kiike üles pannud, teeme seda mõne aja pärast, sest tolle valmimine võtab kauem aega, kiiret otseselt ei ole.

Ma nüüd hakkangi vaikselt oma internetist shoppamist kokku tõmbama – või vähemalt üritan. Paar pakki on veel tulemas (mõni aeg tagasi juba tellitud)ja siis tahaks seda enam mitte nii tihti teha. Põhjus on lihtne – ma plaanin lapsega kodus olla vähemalt kaks aastat, aga vanemahüvitis on 1.5aastat. Ja kuigi Hendriku palgaga saaks ära elada, siis ma seda ei taha, ma tahan, et mul oleks endal ka raha, kui ma midagi osta tahan. Minu jaoks enda raha on nagu Aamen kirikus ja selline elu kohe mitte teps ei sobi, et ma kellestki nii palju sõltun, isegi mitte oma abikaasast (kui just tõesti hädavajalik pole). Sest tahaks ikka nii elada, et kui ma midagi näen, mida vaja oleks, siis ma saan selle kohe ära osta. Jah, me ei räägi siin mitmetonnistest asjadest vms, aga no tavaasjadest. Ja kuna ma praeguseks olen netist nii palju asju tellinud, siis peaks enam-vähem kõik vajalik olemas olema. Et see nüüd ei tähenda projekti, et aasta jooksul ühtegi riideeset vms ei osta, sest seda ma ei suudaks ega tahakski, aga tahan, et mingi raha oleks olemas selleks tarbeks, kui mu sissetulek pooleks aastaks langeb saja euroni kuus (on vist kaks lastetoetust kokku 98 eurot, augustis sündinud lapsed saavad veel lisaks 60 eurole seda 38-eurolist toetust ka, mida hakatakse siis maksma, kui laps on 1.5aastane). Minu jaoks, kes ma olen alates 18-ndast eluaastast ise raha teeninud ja selle olemasoluga alati pärast seda harjunud olnud, on selline olukord päris häiriv. Aga no ma pole varem suur rahakoguja olnud, aga nüüd võiks vaikselt hakata 🙂 Sest alati on ju olnud järgmine kuu ja uus palgapäev 😀

Vot selline nädala algus siis. Lõpetuseks pilt E-st ja tema parimast magamisasendist, milles ta 90 protsenti ajast tudub 😀 Igal võimalusel keerab end öösel niimoodi, kui ta meie vahel magab. Ja no oma voodis ka, aga seal ta eriti palju ei maga.

wp-1583817469003.jpg

Käisin juuksuris ja olen blond nüüd! / Turvatooli veel ei ostnud, aga varsti…

Käisin üle miljoni aasta juuksuris täna! See oli nii hea – 2.5 tundi mõtled omi mõtteid ja oled niisama. Minul kindlat juuksurit pole, sest ma käin üpris harva (Põlvas teist korda, eelmisel korral lasin lõigata ainult), aga ma olen alati selline klient, kes käitub vastavalt juuksurile. Ehk siis – kui juuksur on jutukas, siis mina olen ka ja vastupidi. Sel korral oli juuksur üpris vaikne (kusjuures eelmisel korral oli juhuslikult sama juuksur, kui otsi lõikamas käisin), aga mind see üldse ei häirinud. Mind ei häiri tavaliselt kumbki variant, kui juuksur just tõesti ei hakka mulle ajama, et ta ei salli lesbisid ega geisid (kunagi Tartus oli üks selline juhus – nõme!).

Ja ma jäin tulemusega väga rahule! Ma olen kunagi ka blond olnud, aga siis lasin sooja blondi, mis kipub liiga kollane olema – vähemalt mul. Sel korral olin targem ja kui juuksur küsis, et kas soe või külm, siis valisin ilma mõtlemata viimase. Ja noh – kuna ma kannan 95 protsenti ajast kodus juukseid kinni, sest E lemmiktegevus on mu juuste kiskumine (mis ei sega teda mu patsi kiskumast :D), siis andis juuksuril alguses neid pusasid ka välja kammida, mis tekkinud olid 😀 Ma ise olen üritanud, aga pole kunagi seda täielikult suutnud! Aga kokkuvõttes olen ülirahul ja see oli selline väike puhkus ka nagu 😀

Laupäeval käisime Tartus turvatooli vaatamas, veel ei ostnud, aga müüja rääkis pikalt ja laialt nendest. Samuti näidati, et Maxi Cosi Pebble Plusi turvahällil, mis meil hetkel on, saab neid rihmasid tõsta, mida me ei teadnud. Mingi nipp oli selleks. Me kusjuures oleks meile sobiva turvatooli äragi ostnud, aga müüja mainis, et me saame paar kuud veel turvahälliga hakkama, sest ta vaatas, kuidas E pea ei ole sellest üle veel. Pikkuse mõttes on 4 cm tõesti veel ruumi! Ja mulle sellised müüjad meeldivad, kes ei mõtle ainult sellele, et klient jumala eest ostaks. Me poleks teadnudki, et neid rihmasid tõsta saab ja olekski arvanud, et need hoiavadki juba suht imelikult.

Vot sellised lood siis! 🙂 Lõpetuseks üks pildike E-st ja sellest, kui olime eile koju jõudnud jalutuskäigult ja mütsi juba talt peast võtnud. Ja muidugi foto siis ka minu uuest juuksevärvist, millega ma väga rahul olen 🙂

wp-1583775686734.jpgwp-1583775652424.jpg

Koroona ja vastutustundetud inimesed

Teate, millised inimesed mind närvi ajavad? Lambad! Ma võin andeks anda puhta lolluse neile, kes on alati veits uhhuud olnud ehk igasugused lamemaalased, kes usuvadki, et koroonaviiruse põhjustajaks on 5G levik… Sest tavaliselt sellised inimesed on ka totaalselt vaktsiinivastased ja üldse muudes aspektides veits peast põrunud… Mu endine töökaaslane näiteks tunneb ühte sellist isiklikult ja ta ütles, et varem oli tüüp jumala normaalne inimene, aga siis hakkas omal ajal Facebookis MMS-i promoma ja muutus vaktsiinivastaseks ning nüüd ajab seda 5G teooriat. No selliste vastu ei olegi midagi teha, sest nad on juba pikalt sellised olnud ja nende nimed on suht pähe jäänud, sest nad Facebookis ajavad kõikjal sama joru. Ehk nende puhul sa lepidki, et rong on läinud ja mõistus koos sellega…

Viimasel ajal on mul aga tunne, et väga paljud inimesed on lolliks läinud. Või olid nad enne ka seda? Näiteks need inimesed, kes veel eile naerusuil Bergamosse suusareisile lendasid ja Delfi ajakirjanikule nipsakalt vastasid, et suusareis just annab tervist juurde – nemad koroonat küll ei karda! Olukorras, kus 10-nel inimesest üheksal on Eestis avastatud koroona just neil, kes Põhja-Itaaliast suusatamast tulid. No tänaseks ei ole mitte ainult Põhja-Itaalia, vaid kogu Itaalia riskipiirkond, kuhu lennata ei soovitata ning Põhja-Itaalia piirkonnad karantiinis. Ehk siis ma tõsimeeli loodan, et need nipsakad eestlased ei saagi enne 6.aprilli Eestisse tagasi (hetkel on karantiin nii pikaks ajaks Itaalias määratud ja inimesed ei saa nendest piirkondadest välja ega sisse) ja sitsivad seal karantiinis ning naudivad oma puhkust, mida mingil juhul ei saanud ju ära jätta… Jah, 180-st kohast olid lennukis täidetud vaid 25, aga ikkagi. Õnneks on tänaseks igasugused lennud Itaaliasse peatatud ja ohmoone ei saa juurde toota. Aga muidugi peab need eelmised ju ka veel tagasi tooma, eile juba mõned tulid, aga need, kes alles nüüd läksid, ei pruugigi enam niipea tagasi saada, sest Itaaliast ei saa lihtsalt enam välja. Lõpuks võeti seal ka midagi karmimat ette, sest Itaalia nakatunute ja surmade arv võrreldes teiste Euroopa riikidega on oluliselt kõrgem. Põhjus on selles, et koroona jõudis kuhugi hooldekodusse vms ja vanad inimesed on nagunii riskigrupiks – seal on seda palju raskem peatada.

Ka ajavad mind natuke tagajalgadele need inimesed, kes koroonat gripiga võrdlevad ja leiavad, et grippi sureb igal aastal ju isegi rohkem inimesi jne… Gripi puhul on suremus 0.2 protsenti, koroona puhul on see 3.2 protsenti. Gripi puhul surevad tõesti eakamad inimesed ja kellel on nõrgem immuunsüsteem, aga koroona levib kõigile. Väide, et lapsed ei nakatu jne, oli esialgne arvamus, mis on vale. Prantsumaal on ligi 20 protsenti nakatunutest lapsed. Koroona on maailmale suhteliselt tundmatu viirus, millel puudub vaktsiin siiani. Ja siis neid fakte teades kuuled 40-50 tuhandelise jälgijaskonnaga Eesti suunamudijaid rääkimas, et koroona pärast pole mõtet üldse muretseda, reisige ikka edasi jne. Okei, siis oli Eestis veel üks haigestunu, kui seda arvamust avaldati, aga järgmisel päeval oli juba kümme. Hetkel pole vist juurde ka õnneks tulnud, aga see on ainult aja küsimus, sest üks õpilane käis ju koolis samuti, kellel oli koroona – jumal teab, mitme inimesega ta 850-st kokku puutus.

Üks asi on see, kui sa oled ise pohhuist, jah, saad selle koroona, sest läksid reisile jne, aga vaevalt, et need samad inimesed kaks nädalat reaalselt kodus karantiinis pärast seda passivad. Sest pohhui ju – ravin terveks jne. Jah, aga kui sa puutud vahepeal kokku inimestega, kelle jaoks koroona ei võrdu ainult kodus passimisega ja ravimisega, vaid kes reaalselt sureb sellesse ära, sest kuulub riskigruppi? Tema ei teinud midagi valesti, ei reisinud kuhugi, aga ikkagi oli keegi lollakas, kes eiras kõiki eeskirju.

Mõnedes riikides on kehtestatud karmid rahatrahvid neile, kes koroonat edasi anda võivad ja kes sellest ise teadlikud on. Sest riskipiirkonda reisimine on juba sellest teadlik olemine ja selle riski võtmine. Meil kehitatakse ainult õlgu ja öeldakse, et ärge teine kord nii tehke… Isegi lennufirmad pidid ikka viimase minutini lende Põhja-Itaaliasse korraldama, sest raha loeb ju. #lolluskuubis

Terviseameti leheküljelt kopeeritud info hetkeliste riskipiirkondade kohta, kuhu ei tohiks kindlasti lennata:

Seoses koroonaviiruse jätkuva levikuga ei soovita välisministeerium reisida Hiina Rahvavabariiki, Itaaliasse, Iraani, Jaapanisse, Singapuri, Lõuna-Koreasse, Prantsusmaal Alsace’i piirkonda ja Saksamaal Nordrhein-Westphaleni liidumaale. Samuti palume hinnata kõigi välisreiside vältimatust.

Kogu info on leitav siit:

https://www.terviseamet.ee/et/uudised/valisministeerium-uuendas-seoses-koroonaviiruse-levikuga-reisisoovitusi

Koroona kohta, mis on hetkel levinud rohkemasse kui 100-sse riiki, saab reaalajas ülevaate siit:

https://www.worldometers.info/coronavirus/

3.2 protsenti ei tundu alguses ehk liiga suur protsent, aga 100 inimesest on see kolm inimest. Jah, Euroopas on suremus madal, kui Itaalia välja arvata, aga see on levinud üle maailma väga kiiresti. Hiinas algas see kõik juba tegelikult sügisel, aga seda varjati ja loodeti, et saadakse omade vahenditega hakkama, mida ei juhtunud. Seega kogu see jutt, et appi, mis paanika ja gripiga võrdlemine ei ole päris õigustatud, sest koroona suremusprotsent on palju suurem (3.2 protsenti võrreldes 0.2 gripi puhul), see on tundmatu viirus, mis levib kiiremini ja isegi siis, kui tunnuseid veel näha pole.

Ma ei ütlegi, et kolime nüüd keldrisse, sest me kõik sureme, aga natuke vastutustundlikkust võiks ju sellises olukorras olla. Alustaks ehk sellega, et ei reisiks sinna, mis on hetkel riskipiirkond? Kui lennufirmad ei suuda oma lende tühistada (õnneks Itaaliaga seda tehti nüüd lõpuks), siis peaks inimestel endal mõistust jaguma… Oma suusareisid vms saab kunagi uuesti teha, aga kui nakatate kedagi, kes koroonasse surra võib, siis seda inimest enam ellu äratada ei saa. Seega on minu meelest vastutustundetu ka suuremate suunamudijate poolt sellist asja rääkida, et see koroona on tegelikult üliväike asi; et pole mõtet põdeda.

Vot sellised mõtted siis pühapäeva puhul.

Niisama reedest / Esmamuljed Lelo Sonast on okeid, aga ootasin siiski midagi enamat…

Käisin täna kulmude ja ripmsete hoolduses ja kuna ma jõudsin varem, siis astusin lähedalasuvasse kaltsukasse ka sisse. Plaanisin küll ainult E-le asju osta, mida ma ka tegin, aga kuna üks värviline kleit, mis mulle meeldis, maksis ainult neli eurot, siis ega ma ei saanud seda ju poodi jätta 😀 Pealegi polnud ma nii ammu üheski riidepoes ise käinud, sest tellin kõik asjad netist.

E magab hetkel ja on end jälle suures voodis kõige imelikumasse asendisse kerra tõmmanud (jäi pärast imetamist tuttu – nagu tal väga tihti kombeks on). Ja kuna üksi teda enam ei saa nii jätta ja suurte tekkide asetamisest voodiäärele pole ka kasu, sest ta ronib neist üle, siis ma ise olen samuti magamistoas ja chillin netis. Ja meil on küll beebimonitor, aga toas me seda suurt ei kasuta, sest pole nagu tarvis. Ja sellega ma küll riskima ei hakka, et ta oma voodisse tõstan, sest siis ta ärkab 90 protsenti juhtudest üles, aga kui ta varem üles äratada, siis on meil tegemist pahura beebiga. Ja seda ometi vaja pole, sest hambad on nagunii teemaks ja ülejäänud aja teen ma kõikvõimaliku, et saaks oma tavapärase ja rõõmsa lapsega tegeleda 🙂

Vot selline lühike postitus siis reedesse! Ahjaa, ma ei taha Lelo Sona 2 kohta veel lõplikku arvamust kujundada, sest ma olen seda ülivähe kasutanud, ainult paar korda, aga… Ei saa üldse salata, et oma tööd teeb see masin küll, aga minu jaoks on tulemus siiski oodatust natuke lahjem. Ma ootasin ikka sellist koomasse langemist ja taevaväravaid ning seda, et ei jõuagi midagi pärast teha, aga see jäi olemata. Orgasm nagu orgasm ikka, hea jah, aga olen paremaid ilma igasuguste masinateta saanud. Ehk on asi selles, et õige režiimi leidmine pole veel käpas, vbl ajapikku kõik muutub, aga vbl mina olen üks neist naistest, kellele see sellist vau-efekti ei tekitagi, vibraator nagu iga teinegi on see hetkel minu jaoks. Neile, kes pole varem orgasme üldse saanud, võib see olla tõesti taevakingitus, aga minu puhul on see suht tavaline. Ostmist ei kahetse ja eks saab veel katsetada ja kui juhtubki, et jääbki selliseks keskpäraseks minu jaoks, siis pole ka midagi hullu, sest kõik asjad ei sobigi kõigile. Aga eks ma mõne kuu pärast annan uuesti teada, kas vahepeal on see arvamus Lelo Sonast paremaks läinud või samaks jäänud. Et selles mõttes kurta ei saa – orgasmi saab kiiresti ja isegi mitu korda järjest ning need on okeid, isegi head, aga ma eeldaks sellest masinast veits paremat tulemust kui see, mis ma ise endale teen. Ja no keelekas on ikka kõvasti paremate orgasmidega – need on minu jaoks need orgasmid, kus ma kõndida ei suuda enam 😀 Aga ma annan aega atra seada ja eks kunagi ole näha, kas mu arvamus on sama või pigem mitte. Esialgne arvamus võib ju muutuda, aga ei pruugi muidugi 🙂

Lõpetuseks üks pilt E-st ja kaks pilti minust selle neljaeurose kleidiga, mis ma täna ostsin. Tegemist on selfidega, aga kleiti on ikka näha – see on natuke üle põlvede pikk tegelikult 🙂

wp-1583500614775.jpgwp-1583500575085.jpgwp-1583500549541.jpg