Ma pole siia blogisse üle kolme kuu jõudnud ja ma ei hakka isegi vabandama, sest no… nii lihtsalt on. Võtangi oma blogi nüüd sellisena, et kui tuleb tuju kirjutada, siis kirjutan. Vahet ei ole, mis formaadis või kui harva seda juhtub. Hetkel vastan hoopis Katarina blogist leitud küsimustele.
Mis oli sinu tänase päeva raskeim otsus?
Täna pole ma mitte ühtegi rasket otsust teinud, sest on vihmane pühapäev. Ja sellised pühapäevad ei ole raskete otsuste tegemiseks.
Mis on su selle aasta raskeim otsus?
Appi, ma ei teagi. Mu aasta on üpris kergete otsuste pärusmaa olnud. Eks natuke kurb oli ilmselt vabakutselise ajakirjaniku karjäärist loobuda, kuid samas hoopis suurem entusiasm on 08.augustil juba kindla väljaande ajakirjanikuna alustada 🙂 Ja kui nüüd nii võtta, siis ma alguses kahtlesin, et kas on üldse mõtet kandideerida, kui ma kõigile nõuetele ei vasta, aga läbisin mitu vooru ja osutusin endalegi üllatuseks valituks. Nii et jällegi õppetund – proovima peab alati!
Aga autokooli lähen ka! 27.juulil algab. Arvasin alguses, et juba juuli alguses, sest öeldi, et juulis, aga mõeldigi kuu lõppu alles. Nii et minu elus on nii palju uusi asju tulekul, mida oodata. Et päris hea ja julgeid otsuseid täis aasta on olnud, mitte sugugi raskeid, võiks öelda.
Mis on su elu kõige raskem otsus?
Mis teema nende otsustega on? Ilmselt kõige raskem otsus oligi eelmisel aastal töölt ära tulla, sest siis ma veel ei teadnud, kas see pikemas perspektiivis tasub end ära. Kuid nagu näha, siis tasus. Kuid samas… kas see nüüd just kõige raskem otsus on olnud? Pigem ei ole. Nii et jään vastuse võlgu, sest hetkel tundub, et kõik otsused, mis ma elus teinud olen, ongi mind viinud sinna, kus ma praegu olen. Mul on hea abikaasa, armas poeg (kes vahel näitab oma põrgulist iseloomu, kuid saame hakkama) ja olen oma kannapöörde üle väga õnnelik, mis ma lapsehoolduspuhkusel ette võtsin.
Mida sa oled unustanud?
Ma unustan vahel ikka midagi ära, aga need on pigem olnud väiksed asjad. Muidu olen ma selline inimene, kes ei kaota iial oma võtmeid ega rahakotti ega midagi olulist ära. Tegelikult ühe korra isegi kaotasin rahakoti ära, aga see oli selle tõttu, et kilekotis oli auk. Kuid isegi siis sain rahakoti tagasi, sest seal oli paber koos mu telefoninumbriga sees. Kõik dokumendid ja 40 krooni olid alles (see juhtus 14-aastaselt). Olin päris nukker, sest ma ei kaota tavaliselt mitte midagi ära. Emale ei pidanudki ütlema, sest sain kõik asjad kiiresti tagasi. Olgu tänatud ausad inimesed!
Kui sa saaksid vastuse mingile küsimusele, siis mis see oleks?
Tahaks teada, kas elu teispoolsuses on olemas ja kus mu ema seal on 🙂
Mis tunne on olla sina praegu?
Päris hea. Ma olen veidike ärevil, aga samas ootusärev ja rõõmus uute kogemuste suhtes, mis mind ees ootavad. Ma pole ju üle kolme aasta palgatööl käinud ja ajakirjanikuna mitte kunagi. Ja no autokool ka – appi, kui ma peaksin selle tõesti mingi ime läbi ära tegema, siis ma ei kahtle enam iial endas, ausõna! Ma tean, et mõne jaoks on autokool kerge, kuid ma olen kindel, et minu jaoks saab see päris raske katsumus olema. Kuid ma vähemalt proovin ja see on juba suur asi.
Mis muudab sind nostalgiliseks?
Igasugused nutulaulud, mis erinevaid mälestusi kaasa toovad.
Kui sul oleks kaks tundi maailma lõpuni, siis mida sa teeks?
Ma kallistaks oma perekonda ega laseks neid kordagi lahti. Kõik muu pole siis enam oluline.
Mis on maailma ilusaim sõna?
Hellus. See juba kõlab hellalt.
Kes ajab sind kõige rohkem naerma?
Eks mu armas poeg E ikka. Ta on nii vahetu ja seltskondlik poiss, kes oskab mind alati naerma ajada.
Mida su isa sulle õpetas?
Mu isa õpetas mulle, et huumor on elu osa!
Mida su ema sulle õpetas?
Mu ema oli alati jutukas inimene – ilmselt tuleb sealt mu enda avameelsus ja julgus.
Mis on parim kink, mida sa teinud oled?
Ma arvan, et mina pole õige inimene, kes sellele küsimusele vastama peaks. Ma ise ei oska nii öelda, mis võis parim kink olla. Aga E-st ilmselt paremat kinki pole – seega lapse kinkisin Hendrikule.
Mis on parim kink, mis sa saanud oled?
Eks ikka E. Aga kui nüüd oma poeg välja jätta, siis kõik südamest tulnud kingitused ongi alati kõige paremad. Ja no kui veel näiteks ise tehtud, siis ma olen kohe müüdud!
Mitu korda päevas sa peeglisse vaatad?
No paar korda ehk.
Milline sõber sa oled?
Ma olen selline sõber, kes viskab alati nilbeid nalju 😄 Kuid ma pean end üsna usaldusväärseks sõbraks. Ei hiline, ei unusta asju ära, olen alati olemas jne.
Kui suvaliselt 100 inimest sinu vanusegrupist valitaks välja, siis kui mitmel neist sinu hinnangul oleks õnnelikum elu kui sul?
No siin oleneb vist, mida keegi õnneks peab. Ma olen rahalises mõttes suht vaene viimased aasta aega olnud, kuid samas emotsionaalselt jälle kõige õnnelikum. Nii et kui õnn rahanumbritesse viia, siis oleks enamik ilmselt õnnelikumad, aga samas jälle ma olen teinud seda, mida ma olen soovinud. Muidugi olen ma ülitänulik Hendrikule, kes on mind alati toetanud. Ilma temata ei oleks ma ilmselt saanud niimoodi vaikselt kodus vabakutselisena kirjutada, vaid oleksin pidanud kiiremini tööle minema. Ja siis ilmselt tööle, mis on kohe saadaval, mitte aga sinna suunda, kuhu ma tegelikult minna tahan. Hendrik ootas ja uskus minusse, sest ta teadis, et ma vajan neid kogemusi, et kunagi palgatööle ajakirjanikuna saada.
Mis on või oli koolis su tugevaim aine?
Ma olin üpris keskmine õpilane, aga kirjanduses ja hispaania keeles läks mul päris hästi. Eesti keeles ka, aga olenevalt teemast. Välteid ei saanud ma näiteks iial selgeks.
Mis tegevus paneb sind kõige rohkem iseendana tundma?
Kirjutamine ja lugemine. Hiljuti ilmus üks luulekogu, kus on ka üks minu luuletus sees. See pole iseenesest midagi nii suurejoonelist, kuid minu jaoks siiski eriline sündmus.
Mis paneb sind tundma toetatuna?
Armastus. Me ei ole Hendrikuga see abielupaar, kes iga poole tunni tagant armastust avaldaks, kuid see polegi nii oluline. Ilma sõnadeta ma päris hakkama ei saaks, seega paar korda nädalas tuleb seda ikka ette, aga ma olen viimasel ajal oma abikaasat veel enam hindama hakanud. Eelmisel aastal samal ajal oli meil raske periood, sest Hendriku depressioon oli haripunktis, aga me saime koos hakkama. Ta usub minusse ka siis, kui mina ehk endas kahtlen. Ja ma olen selle üle nii tänulik!
Keda sa salaja imetled?
Ma imetlen inimesi, kes ei karda proovida. Ma ise pole veel päris kõiges sealmaal, aga siiski samal teekonnal. Ma elan kaasa kõigile neile, kes teavad, et elus võib ebaõnnestuda, kuid siiski proovivad. Olgu siis tegemist ükskõik mis valdkonnaga. Ma tahan ise üks neist inimestest kunagi olla. Ja no viimased aastad on kindlasti edukalt selles mõttes läinud.
Mis ajal päevast tunned end kõige energilisemana ja mida sa tavaliselt siis teed?
Ma ei ole eriline hommikuinimene, aga lõunaaeg on minu jaoks ilmselt kõige produktiivsem. Kuna mul on siiani vaba graafik olnud (ja veel mõned nädalad on), siis see oleneb – mõnikord lihtsalt laisklen. Neljapäeval-reedel panin siis just lugusid kokku, et need õhtuks ära esitada. Kuna ma lähen tööle ajalehte, mis ilmub kolm korda nädalas, siis saab tempo võrreldes vabakutselise ajakirjaniku graafikuga palju kiirem olema (eriti arvestades seda, et ma kirjutasin palju ajakirjadesse, mis ilmuvad kord kuus). Ja kuna ma need kolm nädalat kirjutan veel oma tulevasele töökohale vabakutseliselt, siis tahan juba praegu kiire olla, sest sellest saab mu igapäevane töörütm.
Eile samal ajal tegin hoopiski väikse lõunauinaku 😀 Nii et tõesti sõltub päevast ja olukorrast.
Milleta sa kunagi kodust ei lahku?
Käekotita. Kui ma just postkasti vaatama ei lähe, siis peab käekott alati kaasas olema. Ja seal on telefon ja rahakott ka muidugi.
Millist und sa korduvalt näed?
Õnneks enam mitte nii tihti, kuid muidu nägin õnnetusi unes. Küll olin ma ainus reisija, kes bussiõnnetuses ellu jäi; siis sõitis buss otse tulekoldesse sisse (seal ma kahjuks ellu ei jäänud). Ärkasin hommikuti alati higisena ja hirmununa üles – mõnikord lausa nuttes.
Mis paneb sind turvaliselt tundma?
No Eestis elamine praegu just eriti turvaliselt küll tundma ei pane, kuid tuleb hakkama saada ja loota, et rahu püsib meie kodumaal veel pikalt.
Mis on parim asi, mis sinuga juhtunud on?
Mu perekond.
Mida sa tahad, et inimesed sinu kohta ütleksid, kui sind enam pole?
Oleks päris tore, kui ma jääksin ka pärast surma meelde inimesena, kes elas oma elu just nii, nagu ta ise tahtis. Tegi seda, mis tahtis ja millal soovis. Sest just selline ma olengi.
Mis on teaduse juures kõige lahedam asi?
Et miski pole kivisse raiutud. Ja teadus areneb kogu aeg edasi.
Mis on su elu parim ost?
Uued prillid. Eelmised hakkasidki juba nõrgaks jääma. Ostsin need küll jaanuaris, kuid siiani rahul ja õnnelik.
Mis on su halb harjumus?
Küünte närimine.
Mille eest sa tänulik oled?
Et mitte enam perekonda mainida, siis ütlen hoopis – oma parima sõbranna eest! Ta on minu jaoks alati olemas.
Keda sa kadetsed?
Kõiki neid, kes teadsid juba noorena, kelleks nad tahavad saada. Samas mina tahtsin lapsena ajakirjanikuks saada, kuid elu läks teises suunas ja jõudsin selleni alles nüüd. Ma otseselt midagi ei kahetse – ju siis ei olnud veel õige aeg.
Mis pilti sa kunagi ei unusta?
Talvel juhtus nii, et E suutis korraks meie kortermaja eest ära kaduda. Mul käisid kõik emotsioonid korraga seest läbi – mõtlesin, et kui me ei leia teda või ta kukub lumme vms. Õnneks me leidsime E kohe üles, kuid need paar minutit olid minu jaoks kõige hirmsamad ja aeglasemad. See oli väga ärev hetk ja pärast seda sai ka vajalik õppetund kogetud – kui laps veel eile ei suutnud üksinda trepikoja ust lahti lükata, siis täna ta võib seda juba teha. Olime ise valvsamad. E jäi paariks sekundiks üksinda trepikotta ja sellest piisas.
Kirjelda surmalähedast kogemust.
Ma ei tea, kas see just surmalähedane kogemus on, kuid ühekuuselt läks mu kael megapaksuks ja paiste. Puhja perearst ütles mu emale, et see on mumps ja paraneb varsti ära. Õnneks mu ema tundis, et see ei saa mumps olla – ta viis oma beebikese Tartu haiglasse, kus mind kohe erakorralisele operatsioonile viidi. Nimelt oli mul raskekujuline bakter, mille ma sünnitusmajast kaasa olin saanud, kuid mis alles kuu aega hiljem tunda andis – lümfisõlmede põletik, mis oleks võinud eluohtlikuks osutuda. Arst mainis mu emale, et kui ta ei oleks Tartusse tulnud, siis ehk enam last ei olekski. Mul on siiani kaelal arm sellest operatsioonist. Nii et kui mu ema poleks kiiresti reageerinud, siis kes teab, kas ma üldse elus oleksin.
Kui sul oleks kloon, siis mida sa paneks ta tegema?
Kõiki majapidamistöid, sest ma vihkan neid.
Mis on sinu ettekujutlus Taevast?
Taevas on koht, kus kõik on heledates toonides. Nauditakse vaikust ja rahu.
Mis on sinu ettekujutlus Põrgust?
Põrgus on kõik must ja tülitsemist tuleb kogu aeg ette.
Millal sa teadsid?
Mida? Veider küsimus.
Mida sa saaksid paremini teha?
Hoolivam ja südamlikum olla.
Millal sa oled kõige rohkem sina ise?
Oma mugavates koduriietes diivanil istudes. Oot, sarnane küsimus ju sellele, millal end iseendana tunnen.
Millist supervõimu sa tahaksid omada?
Olla nähtamatu ja teiste vestlusi kuulata. Kuid see võiks paras pauk olla, sest siis kuuleks asju, mida ehk kuulda ei tahaks.
Kui sulle antaks kolm soovi, siis mis oleks teine soov?
Tahaks vanaks elada niimoodi, et poleks viimased kümme aastat viis senti surmale võlgu.
Mis on su tegelik supervõime?
Naerda kõige veidramates olukordades.
Kui sa võidaks 100 miljonit dollarit, siis mida sa esmajärjekorras ostaks?
Uued kodud endale ja lähedastele.
Mis on maailma parim heli?
E kihistav naer!
Mis su elus täiuslik on?
Hendrik. Ja mitte selles mõttes, et tema oleks üdini täiuslik, sest keegi pole seda, vaid ta sobib mu ebatäiuslikku ellu ideaalselt.
Mis laulu sa laulad siis, kui oled üksi ja millised mälestused sellega meenuvad?
Ei olegi vist ühtegi kindlat laulu välja tuua, aga imalad armastuslaulud lähevad alati peale.
Kirjelda olukorda, kus sul oli nii piinlik, et sa tahtsid õhku haihtuda.
Ma kunagi kõndisin Tartu kesklinnas niimoodi, et seelikuäär oli aluspükstes – ehk siis välgutasin rohkem, kui oleksin tahtnud. Õnneks üks naine lõpuks mainis seda mulle, kuid häbi oli omajagu.
Kui mitu korda päevas sa rahale mõtled?
Paar korda ikka.
Kes on kõige rohkem mõjutanud sinu suhtumist rahasse?
Ma pole kunagi eriline säästja olnud ja see tulebki mu lapsepõlvest. Loomulikult võiks ja peaks, kuid ma ei põe ka selle tõttu eriti.
