Maailm on hukas – ehk millised inimesed teeksid ühiskonnale teene, kui nad ei sigiks? / Väikesed edusammud teevad mu õnnelikuks :) / Pisiasi, mis teeb päeva rõõmsamaks :)

Eile oli mul selline tantsutund, et seda andis üks naine. A la õpetas just seda poolt, kuidas käed peaksid nii salsas kui bachatas asetuma ja milline peaks kehahoiak üldse olema; kuidas bachatas on võimlik valida, milliseid puusanõkse sa teed jne. Omapärane oli tunnis eesti keelt rääkida, sest oma õpsiga räägin ma inglise keeles, kuna ta on itaallane. Ta küll oskab eesti keelt natuke ja rühmatrennis räägib ka seda, aga meil kuidagi on see suhtlus inglise keele peale pidama jäänud. Nüüd on mul järgmine tund alles augusti alguses, sest õps on nüüd puhkusel ja kui ta tagasi tuleb, siis olen mina puhkusel. Ma pole veel päris täpselt paika pannud, mis ma oma puhkuse ajal teen, aga suure tõenäosusega ma Tartus pole, seega oli mõttekam lükata tantsimist mõne nädala võrra edasi.

Ma olen alati teadnud, et maailm on hukas, aga pärast selle uudise lugemist sain ma aru, et asi on hullem, kui ma arvasin. Irooniline on see, mida see tüüp selle video lõpus ütles… Relva ta tõesti enda kulmukohale panema ei pidanud, aga lasi selle töö ära teha oma tüdruksõbral, kes läbi raamatu ta surnuks tulistas. What a nice job! Artiklis on mainitud, et tüüp olla ise peale käinud neiule, et raamatust kindlasti kuul läbi minna ei saa… Kurb selle asja juures on see, et sellised inimesed saavad veel lapsi, ausalt ka. Üks neil juba on ja teine varsti tulekul, aga nüüd on isa surnud ja ema vanglas. Milline ilus tulevik lastele! Jah, loota võib, et lastest kasvavad normaalsed inimesed ja puha, aga isegi see pole siin põhimure. Põhimure on selles, et kui tahad selline munn olla ja selliseid “hiilgavaid” trikke teha, siis enne veendu, et sa teeksid sellega liiga ainult iseendale, mitte oma järelkasvule.

Kui ma Mehhikos vabatahtlik olin, siis oli meil seal igasuguste lugudega lapsi. Kõige kohutavam neist oli aga see, et ühe poisi ema oli vanglas. Mille eest? Ta oli tapnud oma lapse ehk selle noormehe venna, kes meil orbudekodus oli. Kuna Mehhikos on vanglakaristused kõvasti karmimad (ja eriti, mis puudutab laste tapmist), siis sai ta selle mõrva eest 30 aastat. Ja nagu sellest veel vähe oleks, siis oli see ema oma kaks last (kellest ühe ta teise ilma saatis) sigitanud oma vennaga (ja ta teadis, et see on ta lihane vend, mitte see ei tulnud hiljem välja nagu ehk seebikates võiks juhtuda) – ehk siis totaalne verepilastus. Laps kusjuures ei olnud kummagi looga üldse kursis veel, aga see oli ainult ajaküsimus, millal see info temani jõuab. Ma ei taha üldse eelnevate juttudega väita, et lapsed oleksid oma vanemate pattudes süüdi, sest kui kui nad juba olemas on, siis tuleks teha kõik võimalik, et nad suudaksid ise oma elu teistmoodi üles ehitada, kui nende vanemad seda tegid (mis ei ole üldse kergete killast ülesanne). Kuid siiski ei peaks sellised inimesed sigima. Ei tohiks lausa. See peaks olema seadusega rangelt keelatud. Jah, ma tean, et on kole öelda, et mõned lapsed võiksid sündimata jäädagi, aga kui nende vanemad on sõna otseses mõttes värdjad, siis nad võiksid oma pesamunasid sellest säästa, et need sellise šoki üle peavad elama. Oleks kõigile parem.

Selliste lugude kõrval on meie endi “Kodutunde” lood 8-lapselistest üksikemadest, kes kõik oma võsukesed on sigitanud erinevate meestega, lausa kui sõõm värsket õhku ju, eksole? Oleneb millega võrrelda, jah? Mida nad muidugi tegelikult ei ole, sest ka sellistel inimestel võiks sigimise ära keelata ja ainuke põhjus, miks “Kodutunne” neil üldse abis käibki, on need süütud lapsed, kes pole oma vanemate pattudega seotud. Sest sellest on juba ammu aru saada, et seda ema pole mõtet enam aidata, kuna tema laseb ikka vana rada edasi. Muidugi on see viimane näide vähe pehmem kui need eelmised, aga mõlemal juhul võiks sellised inimesed mitte sigida. Jah, ma saan aru, et saad kaks, olgu äärmisel juhul kolm last kolme erineva mehega, sest ikka juhtub, et suhted lähevad lörri jne, aga no alates mingist numbrist võiks ju hakata mõistma, et iga mehega ei maksa ka lapsi teha. Nii lihtne see ongi. Kusjuures siinkohal pole keegi öelnud, et seksida ei tohi, aga lapsi ei maksa teha. Ja eriti sellisel juhul, kui lastel pole oma voodikohtagi, rääkimata muudest hüvedest, mida neile kasvamiseks vaja on. Ükskõik, kui vaene sa ka oled, et lapsi ära hoida, siis tuleks mõelda sellele, et nende kasvatamine läheb palju kallimaks, kui nende ärahoidmine. Iga laps ei ole maailmale õnnistus. Õnnistus võib olla hoopis see, kui need lapsed jäävad sündimata, eriti sellisel juhul, kui on näha korduv muster, et trobikond on sigitatud erinevate meestega ja elatakse põhimõttel, et küll jumal leiba annab. Sittagi ta annab.

Aga et nüüd vähe rõõmsamates toonides lõpetada, siis minu jaoks on olnud päris keeruline tööl inglisekeelsete uudiskirjade kirjutamine, sest ma pole varem ju üldse tehnilise inglise keelega kokku puutunud. Olen neid ikka pidanud kordi ja kordi muutma, et need tuleksid sellised, nagu need tulema peavad. Sest ma olen harjunud hästi pikki lauseid tegema ja ümmargust juttu ajama, mitte konkreetne olema, mida sellistel puhkudel vaja on (ja on vaja kasutada ka tehnilisemaid väljendeid, millega ma nii kursus pole). Ka sel korral pidin ma ühe korra uudiskirja ümber tegema, aga teisel korral oli see juba selline, mida sai klientidele välja saata! (varem on olnud neid muutmisi ikka rohkem). Ma tean, et see ehk ei tundugi midagi nii erilist, aga minu jaoks on, sest ma olen selline inimene, kes tahab ise oma tööasjadega hakkama saada. See müügiga seotud pool on mul algusest peale läinud nii, et olen saanud iseseisvalt hakkama, aga just see uudiskirjade pool on olnud rohkem komistuskiviks, aga ma loodan ja usun, et nüüd läheb aina paremaks 🙂 Sest ma hakkan vaikselt ära harjuma selle stiiliga, mida nende kirjutamiseks vaja läheb 🙂

Täna oli tore situatsioon ka see, et käisin Riia tänava burksiputkas burksi ostmas. Mul oli rahakotis mingeid sente, millest ma lahti tahtsin saada –  ja ütlesingi  meessoost müüjale, et kui nendest ei peaks välja tulema, siis maksan kaardiga (ma ei viitsinud ise üle lugeda, sest need olidki väiksemad sendid kõik). Kokku tuli 2.50, aga burks maksis 2.75. Ütlesin siis, et olgu, maksan ikka kaardiga, aga müüja ütles, et pole vaja, et sobib see 2.50 ka 🙂 Vot sellised väiksed asjad teevad päeva kohe palju paremaks 🙂

Paar sõna “Naabrist parim” võitjate kohta/ Milliseid “sõbrannasid” on ikka olemas/ Kui keegi sulle keerab, on inimesel õigus talle vastu keerata – ehk siis empaatiavõime puudumine sellises olukorras ei ole patt!

Sel aastal oli nii etteaimatav, et saate “Naabrist parem” võidavad Siim-Sten, Jana ja nende pisike Mia Isabela. Kui eelmisel aastal ennustasin ma võitjaks paari, kes tegelikult mitte teps ei võitnud (kuigi kuldseid rosette võitsid nad küll kõige rohkem, aga ju siis rahvale ei läinud nii palju peale), siis sel aastal oli see võitjapaar juba suhteliselt algusest peale teada. Mul isiklikult mingit lemmikut ei olnud – seega ma ei hääletanud kellegi poolt, aga võitjad olid kindlasti võitu väärt! Kusjuures minul oli selle paari suhtes päris alguses väga suured eelarvamused, sest naine tundus liiga tibilik ja mees lihtsalt ilus poiss, aga näete siis – kunagi ei tohiks kedagi esmamulje põhjal hinnata. Kuigi me teeme seda nagunii, aga vahel lihtsalt mängime selle hinnangu ümber, kui tuleb välja, et oleme sellega puusse pannud.

Täna oli mul selline salsatund, et ma olin pärast seda lausa omadega läbi. Kuna sai ikka päris palju keerutatud ja tantsitud, siis võttis ikka võhmale küll! See kõik on vist päris loogiline ka, sest peale tantsimise teen ma ainult ühte aktiivset tegevust, aga seda isegi ei saa päris spordi alla liigitada. Ja pole vist raske aimata, millest jutt käib 😀

Mul pole üldse seda tunnet, et kohe on jaanipäev tulekul. Nagu aprill oleks endiselt! 😀 Ilma poolest muidugi pigem september või oktoober. Eelmisel aastal vist isegi halastati meile ja oli ilus jaanipäev, aga 2015 oli megakülm, 2014 ka. Mäletan, et 2014-dal aastal läksin jaaniööl tööle ja väljas oli kuus kraadi sooja, mul oli müts peas, mantel seljas ja sall kaelas.

Mallukas kirjutas postituse sellest, kuidas tema heast sõbrannast ilma jäi. Mina pean siinkohal tõesti tänama jumalat või keda iganes, et mina pole õnneks ühtegi sõbrannat mingi mehe pärast kaotanud. Ükski sõbranna mees pole keelanud minuga suhelda või mis veel hullem – keegi sõbrannadest pole minu kallimale kunagi ligi tikkinud (või vastupidi, sest ma ei arva, et naised alati süüdi on). Loomulikult pole ka mina mitte kunagi midagi sellist teinud.

Malluka kommentaariumis oli aga väga palju selliseid lugusid, mis just sellest rääkisid, kuidas sõbranna neilt mehe üle oli löönud.  Minu jaoks kehtib selline eetikakoodeks mitte ainult parimate sõbrannade puhul (mis on ju nagunii loogiline), vaid ka lihtsalt naistuttavate puhul, et nende mehi juba eos ei vaata. Oletame, et oleks selline situatsioon, kus mina ja mu sõbranna oleksime mõlemad vallalised, oleksime kuskil pubis või klubis ning mulle jääks silma mingi noormees. Ja kui sõbranna kõrval ütleks, et talle täiega meeldib see noormees, siis oleks minul rong läinud. Ma võin olla küll mitmes asjas paras bitch, aga ma isegi ei kujutaks ette sellist olukorda, kus mõnel reaalselt sõbrannaks nimetaval inimesel tuleks pähe üldsegi kellegi kallim üle lüüa. See viimane väljend on muidugi väga vale, sest tihtipeale võib alguse teha ka mees ise, aga sellisel juhul oleks sõbranna kohus need lähenemiskatsed täiega põrgusse saata ning sellest juttu teha (ja vastupidi ka, et kui kallima sõbranna hakkab ligi ajama, siis peaks mees sellest oma naisele rääkima). Muidugi tekib seal see teema, et kui mees on naise endale ümber sõrme keeranud, siis ei pruugita sõbrannat uskuda jne.

Kuna ma ise pole seda üldse kogenud, siis ma ei tea, kuidas sellise topeltreetmisega üldse hakkama peaks saama  – lisaks sellele, et peteti, tehti seda ka inimesega, kes sulle nagunii nii lähedane on. Ehk siis lausa topelthoop noaga selga. Väga jube isegi mõelda sellisele asja. Isegi niisama petmine tundub jube halb variant, aga kui seda tehakse sinu jaoks lähedase inimesega, siis see võimendub ju veel rohkem.

Terminaator oli kunagi see mees, kes ütles, et kui ta oleks minuga suhtes, siis ta ei julgeks mind juba sellepärast petta, et suure tõenäosusega satuks nii tema pärisnimi kui selle naise nimi avalikult siia blogisse, kui ta seda teeks (tema oli see mees, kes seda blogi täiega vihkas) 😀 Kusjuures täitsa võimalik jah 😀 See ikka muidugi oleneks olukorrast, aga kui tegemist oleks mingi pikemaajalise topeltmänguga, kus minu tunnete peale lihtsalt vilistatakse (ega olda ausad), siis sellisel juhul olen ma sajaga selle poolt, et selliseid inimesi ka karistatakse. Ja sellisel juhul ma ilmselt kasutaksin ära oma blogija staatust, et keerata sellele inimesele, kes mulle keeras. Kuid nagu ma ütlesin – alati oleneb ikka olukorrast ka 🙂

Kui nüüd hoopis teisel teemal rääkida, siis mul oli hiljuti olukord, kus ma sain teada, et kellegi ema lausa anus ühelt inimeselt, et too ei kirjutaks ühte nime blogisse avalikult välja, kuigi see viimane oli talle ikka täiega sitta keeranud (absoluutselt mitte meeste teemadel, aga üldiselt väga haigelt ähvardanud ja sõimukirju saatnud – ehk siis kõik normaalsuse piirid ületanud). Teate, mida mina sellisel juhul teeksin? Vilistaksin selle ema palvetele, sest kui keegi ikkagi minu elu niimoodi ebameeldivaks muuta tahab ja ikkagi nii haigel viisil, siis mind ei huvitaks, et keegi teine kuskil tema eest palub, olgugi selleks tema lihane ema. Võib-olla ongi asi selles, et mul puudub empaatiavõime, aga ma leian, et ma ei peagi mõistma inimesi, kelle eesmärk ongi ainult halba teha. Ma leian, et inimesed ei pea mõistma teiste haiged lollusi.

Olgu, aga kell on juba 23.49  – seega mul on juba ammu uneaeg! Head ööd ja ilusat tulevast jaanipäeva kõigile! 🙂

Youtube soovitus: Superholly!

Eile avastasin jälle ühe hea youtuberi! Ma olin küll Superhollyst juba kuulnud, aga kuna ma eeldasin, et ta teeb videoid ainult inglise keeles, siis ei pakkunud see mulle eriti palju pinget. Keegi kunagi kommenteeris Aili blogis, et ühes videos Superholly meenutab välimuselt natuke teda. Kusjuures vahepeal natuke tõesti meenutab, aga samas vahel jälle üldse mitte 😀

Ja eile siis hakkasin juhuslikult Superholly videoid vaatama. Esimene, mis ma vaatasin, oligi see, kus ta räägib sellest, kuidas üks USA-st pärit naine (ehk siis tema ise) hispaania keelt täiesti perfektselt räägib. Nimelt elas ta nooruses vaheldumisi nii Mehhikos kui USA-s (just isa töö tõttu). Ma pole Superholly kanaliga veel nii palju tutvust teinud, aga kindlasti hakkan ma tema hispaaniakeelseid videoid vaatama. Inglisekeelseid vbl ka, aga selles suhtes veel nii kindel pole, sest mulle meeldib rohkem hispaaniakeelseid  videoid vaadata (pealegi poleks mõtet, sest ta teeb nagunii videoid mõlemas keeles  – seega ei viitsi topelt vaadata :D). Holly on hetkel abielus, tema pulmade video vaatasin ka ära. Holly teebki alati kaks video sama teema kohta: ühe inglise ja teise hispaania keeles.

Aga siin see video, mida mina esimesena vaatasin (hispaania keeles).

Sama video inglise keeles:

Kui tahate oma keelt väristada, siis siin on ägedad sõnamängud nii inglise kui hispaania keeles! Väga keerulised olid mõned ikka 😀

Siin on video Holly pulmadest:

Siin on inglisekeelne video üllatustest nende pulmapäeval, mina ise vaatasin muidugi seda hispaania keeles, aga kuna tal on kõik videod inglise keeles ka, siis lisan siia selle viimase 🙂 Kuna ta oma abikaasaga räägib ka hispaania keelt, siis see video oli üldse esimene, kus nad koos inglise keelt rääkisid 🙂

Siin videos ta tõesti meenutab natuke blogijat Ailit, kui ta veel blond oli (enam vist ei ole?).

Maaglised vaated nende Santorini reisist!

Igal juhul väga äge avastus! 🙂

Lõpetuseks pilt eilsest Kabinast, kus sai päevitamas käidud (võinoh, niisama käidud, sest mulle päevitada ei meeldi :D).

 

Olen Suudlevates Tudengites natuke pettunud… /Jäin bowlingus eelviimaseks :D

Olen Suudlevates Tudengites veidike pettunud. Nimelt broneerisin ma endale ja töökaaslastele juba mitu nädalat tagasi laua sealsel teisel korrusel, sest seal on väga hubane olemine! Kuna meil oli plaanis selline tore istumine pärast bowlingut, siis just Suudlevate Tudengite teine korrus tundus selline hea variant olevat. Kui täna (ajaliselt küll juba eile, sest kell on 00.51) kohale jõudsime, selgus, et teine korrus on hoopiski kinni, sest neil seal toimub mingi puhastus vms (ma täpselt ei saanudki aru). Meile oli seega broneeritud laud esimesele korrusele. Kes on Suudlevates Tudengites käinud, teab väga hästi, et sealne esimene ja teine korrus ei ole päris samasugused – seega minu kindel soov oli saada laud teisele korrusele (mida ma ka telefonis mitu korda rõhutasin ja mulle kinnitati, et saan laua just teisele korrusele!). Mina kliendina oleksin eeldanud vähemalt, et mulle helistatakse ja öeldakse, et siis kui teie alles broneerisite, siis me veel ei teadnud, et sel ajal on meil teine korrus üldse suletud jne. Seda aga kahjuks ei tehtud 😦 Jah, me saime ka esimesel korrusel mõnusasti istutud, aga mina ekstra broneerisingi Suudlevates Tudengites laua just konkreetselt teisele korrusele, sest mulle meeldib see. Esimene korrus minus sellist emotsiooni ei tekita ja kui ma oleksin teadnud, et neil siis teine korrus on suletud, oleksin ma ilmselt mingi muu koha valinud. Me jäime siiski sinna, sest ei viitsinud enam mingit teist kohta otsima hakata, kuid siiski – õppetund ka teistele toitlustusettevõtetele – kui klient ekstra rõhutab, et ta tahab teisele korrusele lauda, siis see tähendabki, et ta tahab sinna seda lauda ja kui te lubate, et saab küll, aga hiljem kohapeal alles selgub, et ikka ei saa, siis see ei ole eetiline käitumine! Ma ei hakanud sel korral lamenti lööma, aga pettunud olin küll. Õnneks kompenseerisid selle vea imemaitsvad toidud! Kuid siiski jäi natuke nõme tunne sisse.

Käisime ka enne seda töökaaslastega bowlingut mängimas – ja ma jäin eelviimaseks (meid oli kokku kuus) 😀 Mul läks alguses ja lõpus päris kenasti, aga vahepeal läks suht nirult 😀 Õnneks ei jäänud ma järgmisest nii paljude punktidega maha, lohutus missugune! 😀 Ma ise lootsin paremat tulemust, aga mis seal ikka!

Selleks nädalavahetuseks mingeid erilisi plaane pole, aga eks näis, mis elu toob 🙂

Mind ei tule keegi valetamises süüdistama!

Kulla inimene,  kes sa mulle Facebooki kirjutasid:

” Kle, eemalda need laimavad kommentaarid oma blogist või tõesta ära, kus on konkreetselt kirjas, et minu nime alt on räigelt ropendatud kuskil blogis. Ma arvan, et ma mäletaks sellist asja, nii deprekas ma ka olnud ei ole. Samuti ei suuda sa tõestada minu väidetavat diagnoosi, sest selle mõtles Mallukas lihtsalt välja ja hakkas levitama. Kui sa oma laimavaid kommentaare ei eemalda, siis minugi pärast, näeme kohtus.”

Edukat kohtus käimist, sest kui mind veel Facebooki ähvardama tuled, siis on järgmises postituses screenshotid, mis suudavad tõestada, kus sa laimamas oled käinud. Miks ma seda veel hetkel ei pane? Sest ma tõesti usun, et ehk inimesed on aastatega muutunud ja tahavad paremaks saada, aga kui nad hakkavad mind valetajaks sõimama, siis sellist asja mina ei luba. Ja mina ei rääkinud Malluka postitusest (kuigi tema on ka sellest juttu teinud), vaid ühest vanast Briti postitusest, kus ta sinu poole pöördumise on teinud. (just see avalik pöördumine on tehtud sellele naisele seal lõpus). Postitus ise on siin . 

Ja kui veel tuled mind valetajaks sõimama, siis järgmises postituses on screenshotid vestlustest, kus on su täisnimi ja kogu su haiguslugu ära toodud, mis on suhteliselt kergesti ka googeldatav.

Mind ei tule keegi valetajaks sõimama! Ma lihtsalt arvan, et iga inimene väärib teist võimalust, aga kui seda kuritarvitatakse, siis mul on täiega poogen, kas see inimene on mentaalselt soe peast või ei ole. Seega, kulla inimene, valik on sinu 🙂

Edit: Kui ma peaksin veel kuulma, et sa teiste blogijate peal (või minu peal) oma viha ja haigushoogusid välja elamas käid, siis võid kindel olla, et su täisnimi satub ka minu blogisse (sest nagu me kõik teame, siis see on su suurim hirm!). Seega ma loodan, et see sõnum oli sinu jaoks piisavalt mõistetav 🙂

Hakkasin salsat õppima!

Eile oli mul esimene salsa tund. Salsa eripära on selles, et seal on tantsimisel eriti olulised pisikesed sammud – ja minul on kõndides üks samm vähemalt meeter, seega kipub tantsus ka niimoodi minema 😀 Kui mu pisikesed sõbrannad teevad kõndides kolm väikest sammu, siis mina teen selle asemel ühe suure.

Ja salsa on ikka palju keerukam kui bachata. Mul pooled sammud tulid üldse bachata omad alguses, sest ma olen sellega juba ära harjunud. Marc Anthony on üks neist, kellel on väga head salsalaulud!

Ja siin üks väike salsa muusikast koosnev playlist:

Eks ma juba eeldasin ka, et salsa on keerulisem kui bachata, pealegi on see kiirem nagunii. Ja ega mul bachata veel selge pole, et salsat õppima hakkasin, aga et vaheldust oleks 🙂

Õpetaja õpetas mind alguses selle lauluga. Võinoh, veits aeglasem versioon oli, aga just see, et loeti neid numbreid kaasa. Ma veel ei oska öelda, kumb mulle rohkem meeldib, aga bachata tundub salsast oluliselt kergem olevat. Mitte et minu jaoks miski üldse eriti kerge oleks, aga ikkagi 😀

Lõpetuseks üks video naisest, kes tantsib suurepäraselt kaheksa erineva mehega salsat ühe laulu ajal!

Mulle ei meeldi vigu teha/ Miks Helen ja Kalvi-Kalle siiani koos on?

Kas teil ei ole vahel niimoodi, et kui mingi asi nässu läheb, siis see kuidagi mõjub teile rusuvalt, kuigi iseenesest ehk ei olegi nii suure eksimusega tegemist? Mul küll on. Tänane päev algas kenasti – viisin kontorisse paar taime, et sealne puhkeruum hubasem välja näeks, käisin visiitkaartidel järel, mida juurde teha olin lasknud. Ja kõik tundus nii tore, aga kontoris olles selgus, et olin hoopiski valed visiitkaardid teha lasknud – tegemist oli täiesti minu eksimusega (neid kahjuks kasutada ei saa). Iseenesest polegi see nii suur teema ja varsti saan õiged ka kätte, aga mulle ei meeldi niimoodi eksida. Õnneks neid visiitkaarte ei läinud kohe ka vaja, sest muidu oleks olukord juba nirum olnud. Eks sellistest asjadest õpitakse ja kuigi ma eraelus võin suht tuulepea olla, siis tööasjades ma tavaliselt niimoodi mööda ei pane. No pärast seda kohe kindlasti mitte vähemalt, sest nagu ma ütlesin – ma pole üldse harjunud tööasjades niimoodi vigu tegema. Kui mu eraelus oleks mingi taoline ämber olnud, siis mul oleks eriti suva, sest isiklikus elus ma võtangi kõike palju chillimalt. Tööelus aga mitte. Vbl on asi lihtsalt selles, et minevikus olin ma harjunud isiklikus elus alati valearvestusi tegema – ja sellepärast oli see pigem juba tavaline stsenaarium 😀

Mu sõbranna mainis, et Rammsteini kontsert oli võimas olnud! Mina kahjuks ei käinud, sest magasin õigel ajal piletid maha – ja nüüd müüdi neid juba hingehinnaga. Kuskilt kuulsin, et lausa 500 eurot taheti juba ühe pileti eest. Nojah – need, kes varem ostsid ja hiljem enam minna ei tahtnud, neil oli päris kasulik need maha parseldada, sest keegi, kes ilma jäi, oli nõus need sellise hinnaga ostma. Vbl need 500-eurised piletid olid ikka VIP-tsooni omad, ma nii täpselt ei tea ka.

Eelmisel nädalal nägin oma geisõpra Truud. Ta pidi tegelikult juba üle-eelmisel nädalavahetusel külla tulema, aga ta jäi pärast raju pidu Maasikas hoopiski haigeks. Seega käisime eelmisel teisipäeval söömas – tore oli teda üle pika aja näha! Tal läheb Islandil väga hästi ja oma elukaaslasega saab tal suvel juba kaheksa aastat koosoldud!

Sel reedel on meil töökaaslastega väike bowlingutiir – ma polegi päris ammu mänginud. Raudselt olen päris koba 😀

Lugesin lehest, et Kalvi-Kalle läheb ilmselt aastaks jälle vangi, kuna on mitmeid kordi juba ilma juhiloata sõitmisega vahele jäänud. Kui talt küsiti, mida ta arvab sellest, et kas Helen ootab ta ära, siis Kalvi vastas sellepeale, et usub, et Helen ootab ta küll ära 😀 Kalvi-Kalle, mina arvan, et kui sa türmi lähed, siis Helen ei oota sind ära, ausalt ka. Sest kui sa türmist välja saad, siis sa lähed sinna varsti ju uuesti, sest arvata võib, et sa sõidad jälle ilma juhiluba omamata. Jah, “Prooviabielu” oli küll tore vaadata, sest see oli huumor kuubis, aga kui nüüd tõsiselt võtta, siis mina reaalselt ei saa aru, mida need kaks teineteises leiavad. Võinoh – ma ei saa aru, mida Helen Kalvi-Kalles leiab. Sellepärast ongi ehk naljakas kuulata, kuidas Helen alati rõhutab, et ta on nii intelligentne naine, et lollid ta blogist nagunii aru ei saagi… Ja siis mulle meenub, et ta on ise koos ühe sellise tahumatu tüübiga, kelletaolisi ta ju ise kogu aeg maha teeb 😀 Miski selles loos ei klapi. Kas Kalvi-Kalle on näiliselt intelligentsem, kui ta teistele paistab (lubage naerda, palun) või Helen ise ei ole ikka nii tark, kui ta välja näidata üritab. Selles loos ei oleks midagi imelikku, kui Helen kogu aeg ei rõhutaks, et ta tegelikult nii intelligentne on – siis ehk võiks tõesti arvata, et armastus lõi mõlemal jalad alt. Hetkel on see kooslus lihtsalt nii veider, kui üldse olla saab. Aga ju sellepärast rahvas neid vaatabki 😀 Ma ise vaatasin ka “Prooviabielu” ja irvitasin kogu aeg. Siis ma küll eeldasin, et see suhe neil ei pea kaht päevagi vastu, aga näed sa siis – siiani koos! 😀 Mis teie sellest kooslusest arvate? 🙂

Vot sellised lood siis hetkel.

Niisama väike olesklemine Elvas (pildid)

Täna pikka juttu ei ole – käisime eile niisama Elva aega veetmas, kus ta minust erinevaid klõpse tegi. Ehk siis täielik pildipostitus 🙂  Ahjaa, ma kunagi ammu kuskilt lugesin (loe: “tarkade ja ilusate” inimeste blogist), et leopardimustrilisi pluuse kannavad ainult matsid, sest hea stiilitajuga inimesed selliseid asju kanda ei tohi. Kurb, kui maailmas nii palju piiranguid on, aga mis seal ikka – mulle leopardimustrilised pluusid meeldivad 🙂 Õnneks ma ei pea ka end sellistesse raamidesse panema, sest mul on suht poogen, mida “hea” stiilitajuga inimesed kanda tohivad või ei tohi 🙂

Sääski oli megalt – ma sügasin end hulluks 😀 Muidugi ei mõelnud ma sellele, et sääsetõrjevahendit panna, aga eks pärast ollakse ikka targemad 🙂

 

Miski selle pildi juures meeldis mulle nii palju, et panin selle lausa Facebooki profiilipildiks. Mitte et see eriline näitaja oleks, sest ma vahetan Facebookis väga tihti profiilipilte 😀

 

Õhtul oli Elvas päris jahe, pidi juba jaki selga panema. Mina vähemalt küll pidin!

Valge nagu luik 😀

Ei, ma ei pissi, kuigi selline asend on küll 😀

 

Bachata tantsutrennist/ Ma olen ikka nii etteaimatav :D/ Kas jätta sel aastal blogiauhindadele minemata või siiski minna? Vot ei teagi…

Täna oli esimest korda selline bachata tantsutund, kus ma reaalselt tantsisin ka. Natuke keerutusi ja puha sai tehtud. Muidugi läheb mul vahel puhta sassi ära, kui käed ka nüüd mängus on, aga ma olen enda üle uhke. Arenen aeglaselt, aga arenen 🙂 Ma olen endale eesmärgiks võtnud saada esialgu bachata ja hiljem ka salsa niimoodi selgeks, et ma suudangi tantsida ilma pinges olemata, et see kõik tulebki nagu automaatselt. Selleks läheb palju aega ja loogiline, et minust mingit supermegahead tantsijat ei saa, mis polegi minu eesmärk. Tahan lihtsalt vahel hobikorras salsa ja bachata tantsuõhtutel käia ja reaalselt osata natuke tantsida. Üks toimub juba varsti, aga sinna ma ehk veel ei lähe, kuigi õps ütles, et seal on nii algajad kui edasijõudnud (ja kutsus mindki seal osalema). Mul on selline kiiks, et ma tahan siis seda teha, kui ma juba olen natuke rohkem arenenud. Sest siis ma tunnen ennast selles kõiges juba kindlamalt.

Lisan siia veel ühe hea laulu, mille järgi ma küll ise veel bachatat tantsinud pole, aga see on lihtsalt nii hea. Romeo Santos on välimuselt muidugi selline too much minu maitse jaoks, aga enesekindluse eest plusspunktid. Laul ise räägibki sellest, kuidas naine küll abiellub siiski teise mehega, aga Romeo ise on veendunud, et neiu unistab ikka temast, sest Romeos on kirge, selles teises aga see puudub – ehk siis ta on igav ja hallikoeline. Ja nagu ikka – pärast abiellumist teise mehega teeb naine talle ikka Romeoga sarvi, sest ei suuda tema sarmikusele ja pahapoisilikkusele vastu panna. Kusjuures seda laulu ja ka teisi Romeo Santose laule on päris palju kritiseeritud, sest need keskenduvadki sellele, kuidas ta alati teistelt meestelt naisi üle lööb (ehk siis just olles paha poiss ja võttes headelt meestelt naisi ära). Nagu paljud muud laulud ei keskenduks, aga tema saab sellepärast just eriti puid alla, sest ta on nagu tüüpline paha poiss ka välimuselt, kes tuleb võtab headelt meestelt naised ära, ilma et ta selleks suurt vaeva peaks nägema. Paljudes tema lauludes on selline alltekst olemas. Ja see ajab rahva marru. Olgu, kuidas on, aga laul on ikka hea! Laulu pealkiri Eres Mía tähendabki, et oled minu oma.

Veel üks hea Romeo laul:

Nüüd laulab Romeo üksi, aga kunagi kuulus ta bändi Aventura (seiklus eesti keeles). Siis meeldisid need laulud mulle veel eriti, aga mitte konkreetselt sõnade pärast. Juba siis laulis ta naistest ja nende mõttetutest peikadest, kes on kindlasti palju igavamad, kui tema seda on, sest need rahulikud mehed ei oska naisi nii rahuldada, nagu tema seda oskab. Sõnavõra mõttes on tal need laulud alati ühte auku, et sealt midagi nii erilist otsida ei ole, aga bachatarütmis laulud on ikka head 🙂

Kui nüüd muudel teemadel rääkida, siis ma olen ikka nii etteaimatav 😀 Täna oli tööl ühel töökaaslasel sünnipäev ja siis me pidime kõik tema kohta iseloomustavaid lauseid kirjutama (võinoh – need olid kõigil tänaseks juba valmis kirjutatud, sest plaan oli paigas). Seda siis niimoodi, et nimesid alla ei pandud ning sünnipäevalaps siis pidi ära arvama, kes mida konkreetselt kirjutas. Minu jutt tunti kohe ära 😀 Aga seda vist sellepärast ka, et mul oli kõige pikem tekst 😀

Ma pole kusjuures veel ära otsustanud, kas ma sel aastal blogiauhindadele lähen. Härra sel aastal nagunii tulla ei viitsiks, sest tema jaoks on seal suht igav, et üks kord on tore käia, aga sel aastal ta pigem jätaks selle vahele. Aga see pole ka põhjus, miks mina minemata peaksin jätma, sest üksi võiksin ma ikka minna, 2015 läksin ju täiesti üksinda (kusjuures siis pidi ka üks tüüp tegelt minuga ehk hiljem liituma, kellega ma tol ajal natuke sebisin, aga ta lollakas lasi mu üle :D). Mu sõbrannadel on ka muud tegemised sel ajal – seega ma veel ei tea. Ning minu jaoks pole probleem hakata täiesti võõraste inimestega suhtlema ja paljusid blogijaid ma tean ka juba, kuigi mingeid sõbrannasid mul konkreetselt nende hulgas ei ole. Üksik hunt, ma ütlen! Kuna ma auhinda nagunii ei saa, siis pole see osalemine nii kohustuslik (mitte et neile oleks, aga siis ikka ronid rohkem kohale), aga samas eelnevad aastad on päris toredad olnud. Eelmisel aastal Vabanki afterparty Härra, Pihiisa ja mu sõbrannaga. Eks ma viimasel hetkel otsustan, kas lähen või mitte 🙂 See võiks kunagi Tartus ka toimuda, siis ma kindlasti läheksin 😀 2015 panin ma nii kõrged kontsad, et täiega oigasin koju jõudes… Õnneks eelmisel aastal olin targem 😀 Eks näis, mis ma siis 10-ndaks juuniks välja mõtlen 🙂

Edit: Kusjuures seesama bachataõhtu ongi sellel päeval, mil blogiauhinnad on. Mitte et ma sinna ka planeeriks minna, aga kui mõlemat tahaksin, siis oleks päris niru see värk.