Koduse nädalavahetuse eel :)

Ma tegelikult arvasin, et minu jaoks see niisama kodus olemine ei ole väga keeruline, aga tutkit – ma olen lihtsalt nii harjunud mitu korda nädalas kohvikutes ja kesklinnas käima… Tegelikult midagi hullu ei ole ka praegu, sest ma olen ju nagunii lapsega kodus, aga täna näiteks jõudsin jälle riidekappi koristada ja neli kilekotti riideid elimineerida, mida ma muidu ei viitsinud teha. Eelmisel korral ma juba tegin seda, aga kuna ma siis jätsin paljud riided siiski alles, mis ehk kunagi selga lähevad või äkki hakkan kandma, siis reaalsus on tegelikult teine 😀 70 kg ma ilmselt niipea kaaluma ei hakka – seega pole mul neid vaja hoida ka (ja kui ka hakkan, siis tolleks ajaks tahaks nagunii juba uusi riideid). Olen endiselt 87-88 kg peal ja nüüd on kaalulangus olnud üliaeglane, aga oligi vist naiivne loota, et see samas tempos jätkuks, sest algus oli täiega kiire 😀 Ega ma suurt selleks midagi ei tee ise – seega pole mul midagi ka kobiseda. Aga riidekapis on nüüd jälle ruumi ja kuigi ma plaanin vähem riideid tellida (viimase paki sain täna kätte, mille ma veebruaris tellisin, aga alles täna jõudis), siis raamatuid tellisin nüüd hoopis. Ma muidu pigem ostan raamatuid raamatupoest või käin raamatukogus, aga kuna ma nüüd nina väga välja pista ei saa, siis oli tellimine mõttekam 🙂

Hendrik käib endiselt tööl, sest tema tööd kodust ei saa teha. Et selles mõttes on kõik suhteliselt tavapärane – me lihtsalt ei kooserda nädalavahetustel enam ringi. Muidu ikka käisime kuskil – kas Tartus minu pere juures või Hendriku vanemate/vanavanemate juures jne. Eriti hoiame nüüd eemale Hendriku vanavanematest ja minu isast/tädist, kes on kõik riskigrupis oma vanuse ja ka lisaks haiguste pärast. Hendriku vanemad riskigruppi ei kuulu, sest nad on nooremad kui 60, aga kuna me väljas suurt ei käi, siis neid ka ilmselt ei näe.

Kui nüüd E-st rääkida, siis tema on vahepeal juba selliseks roomamise fänniks hakanud, et kui korraks selja pöörad, siis on ta elutoast või magamistoast juba kööki roomanud. Saime ta kiige ka kätte ja juba proovisime seda – ning see meeldis talle! Ta jäi suht kohe magama seal ka 😀 Kui vanasti läks E suhteliselt hilja magama (kuskil 23.00-00.00 vahel), aga ärkas ka kuskil 11.00-12.00 nagu mina, siis nüüd on asjad totaalselt teistmoodi. Ta uinub kuskil 21.30, aga avab silmad juba kell 08.00-08.30. Igal õhtul ma mõtlen, kui ta magama jääb, et ma kobin ka kohe tuttu, sest muidu ma olen hommikul zombi, aga mitte iial ei tee seda, sest õhtune oma aeg on ju nii väärtuslik! Ja hommikul täiega kahetsen seda, sest E magab meie vahel ja siis ta hakkab kas mind või Hendrikut üles ajama. Kui Hendrikul on hommikune vahetus, siis ainult mind, sest ta on siis juba tööl, aga kui õhtune, siis oleme mõlemad kodus sel ajal (öist vahetust tal enam õnneks pole – see projekt sai läbi). Ja E ei ole selline vaikne ärataja – ta tuleb, ronib meile otsa, kisub juustest jne. Me kuidagi vahel suudame 09.00 edasi magada, aga kauem mitte eriti, sest E on üleval ja tahab, et ta vanemad (või siis ema, kui Hendrik juba tööl on) ka ärkaksid 😀 Et ühtpidi olen ma megarahul, et ta õhtuti varem uinub, aga teistpidi – need vaesed hommikud 😀 Varem polnud õhtul üldse aega, sest läksime kõik samal ajal tuttu, aga hommikul võis mõnuga edasi põõnata! Ja mina ei ole absoluutselt hommikuinimene…

Vot sellised lood siis hetkel. Lõpetuseks kolm pilti – E-st ja tema uuest beebikiigest, minust ning nendest raamatutest, mis tellisin ning vestluskaartidest ka. Küsisin Instas, et kas need on head raamatud ja kuigi paljud ütlesid, et ei, siis jah-vastuseid on hetkel rohkem. Eks näis siis! 🙂

View this post on Instagram

Lapsel ongi nüüd temanimeline kiik! 🤗

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

View this post on Instagram

Naljakas on see, et natuke ikka annab tunda, et peale jalutamise kuskil väga käia ei saa. Ma enne mõtlesin, et suurt vahet pole, aga kuna ma olen harjunud 2-3 nädalas kohvikus või linnas käima, siis nüüd on kuidagi nii teistmoodi kõik. Selles mõttes mul hea jah, et ma nagunii kodune hetkel ju! Kuidas teil see praegune olukord mõjunud on? Õhtuti avan Worldometersi ja vaatan Itaalia ja teiste riikide numbreid (uusi haigestumisi ja surmasid) ning ainult ohkan… (Itaalia lisab oma andmed õhtuti). Itaalias nüüd rohkem surmasid olnud kui Hiinas… Oehjah – lisaks sellele on ju nii kahju Eestist endast – koroonaviiruse suhtes nagunii, aga veel ettevõtetest, kes kannatavad ja töötajad, kes töö kaotavad jne. Ja muidugi kahju on ka neist, kes varsti sünnitama peavad – ilma tugiisikuta ja kui emal on koroonakahtlustus, mis kinnitust leiab, siis eraldatakse beebi lausa kaheks nädalaks ja rinnapiima anda ei saa. Ma saan aru, et see kõik on vajalik, aga nii kurb on ikka 😦 Ja sellisel puhul ei ole õige öelda, et vanasti pidigi üksi sünnitama, et mis naised hädaldavad – see oli siis ja jumal tänatud, et nüüd on asjad teistmoodi! Ja ikkagi on neid inimesi, kes internetis oma lollust eksponeerivad ja viimasel hetkel reisile kihutavad, sest yolo ja odavalt saab ning koroonat suvaliseks külmetuseks peavad… ja keda üldse ei koti miski ning kes kindlasti karantiinis ei püsi, kuigi reisilt tulles nad seda enam peaksid seda tegema. Kurb!

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

wp-1584718354301.jpg

8 thoughts on “Koduse nädalavahetuse eel :)

  1. sa trenazööri ei taha koju osta? saaks sellega vaikselt uhada, samas ei pea välja minema 😀

  2. Mu ämm töötab raamatutrükikojas. Ma reaalselt upun raamatutesse. Mida ei viitsi lugeda või läbi loetud, siis annan ära ja kui keegi ei taha, siis keldrisse. 😀 . Ei taha nagu öelda ka, et kle ole hea inimene, ära tassi mulle neid koju, sest mõni raamat on mega hea olnud. “Kuidas armastada naist?” oli isegi päris okei, aga ei ütleks,et ilmatuma hea. Aga siiski loetav. 🙂

    • Tegelikult hea ju, et nii palju raamatuid lugeda saad! Kuna mulle Margus Vaheri esimene raamat meeldis, siis ehk meeldib teine ka 🙂 Vaatame 🙂

  3. Kus kohvikutes Sa käisid Põlvas? Ma põikasin mõni aasta tagasi Põlvat avastama ega leidnud väga midagi. Tervitused Võrust! 🙂

    • Põhiliselt Tillus ja La Storias, sest need on mulle nii lähedal. Aga Põlvas on veel Vaksali pubi, Jäägri pubi ja Aal (viimane on küll harva lahti). Nendele lisaks veel burksiputka ja Kaubamaja kohvik. Et kohti jagub ikka! Minu vaieldamatu lemmik on Tillu kohvik – imeilus atmosfäär, megahead saiakesed ja päevapraed. Soovitan! See pole küll kesklinnas (sellest üpris kaugel), aga kui rongiga liikuda, siis on see parim koht, kus käia, sest see on kohe rongijaama vastas.

      • Tänud! Aalis ma vist tookord käisin ja Tillu leidsin hiljem kuskilt veebist (ja olen mõelnud, et võiks minna). 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s