Ma olen nii väsinud, sest E ärkab juba kell 07.00…

Kuidas teil eluke veereb? Meie perel muidu suhteliselt vanaviisi, aga me lihtsalt püsime rohkem kodus. Täna leidsime ühe külakese Setumaal, kus õnneks ei voorinud rahvast, mis praeguses olukorras on üpris tavapärane nähtus kahjuks. Sest tahaks ju ikka loodusesse minna ja kuna me elame korteris, siis ei ole meil seda võimalust, et lihtsalt astud majast välja. Jah, me saaks Hendriku vanemate maamaja selleks kasutada, kus alaliselt ei ela kedagi, sest see on rohkem saunamaja, aga sinna ka nagu ei tahtnud minna. Seega sõitsime natuke kaugemale 🙂

Viimasel ajal olen ma üpris väsinud, aga see pole üldse seotud eriolukorraga. Nimelt E ärkab juba kell 07.00, mis minu jaoks on ülimalt vara. Jah, ta läheb küll 21.30 tuttu, aga ma ei suuda end alati sundida ise nii varakult magama minema. Hommikul ma muidugi täiega kahetsen seda. Ja isegi kell 21.30 magama minnes ja kell 07.00 ärgates olen ma üpris väsinud, sest ma imetan öösiti. Kui varem oli see pigem üks-kaks korda, siis nüüd on kaks-kolm korda. Ja see on mulle lõpuks tundma hakanud andma. Et tahaks terve öö magada, aga ei saa, sest E on suur tissipuuk. Need lapsed, kes on ilma lutita kasvanud, pididki seda kahjuks olema – ehk siis nende emad muutuvad inimlutiks. Kuna E juba algusest peale lutti ei tunnistanud, siis ma ei hakanud talle seda rohkem peale pressima. Ja nüüd ma mõtlen, et ehk oleks võinud, sest ise inimlutt pole ka parem olla 😀 Sest E uinubki alati rinna otsas suht – muudmoodi ta ei oskagi.

Kui Hendrikul on õhtune vahetus tööl, siis ta saab hommikuti ärkamise enda peale võtta, aga sel nädalal oli tal hommikune vahetus – ehk siis ärkas kell 05.00. Õnneks sellisel juhul on ta juba kell 15.00 kodus ja kui ma tõesti üliväsinud peaksin olema, siis saan pärast tema tööpäeva lõppu natuke põõnata. Et see on vähemalt postiivne asi selle juures 🙂

Aga selle postituse lõpus tahaksin ma tegelikult kiita kõiki lapsevanemaid, kes kodus oma koolilaste/lasteaialastega toimetavad ja lisaks veel kodukontorit teevad! Ning muidugi õpetajaid, kes peavad lisaks tundide andmisele ka oma lastele tähelepanu pöörama. Ja meie meditsiinitöötajaid, kes meie jaoks olemas on, kui meil see olukord palju hullemaks läheb. Ja see viimane kindlasti juhtub kahjuks 😦 Nii kahju on neid koroonapuhangu numbreid muudes riikides jälgida – eile oli Itaalias ligi 1000 uut surma… Ma veel tänaseid andmeid pole vaadanud, aga nakatunute arvu poolest oli eile USA kõigist mööda pannud, seal on lihtsalt surmasid vähem kui Itaalias ja Hiinas (koguarvu puhul siis, sest Hiinas on nüüdseks koroona enam-vähem kontrolli alla saadud ja need surmad on varem juhtunud). Juba mõeldagi, et Hispaanias (oli vist seal, aga vbl oli ka Itaalias) hüljati üks vanadekodu, sest keegi ei suutnud seal enam tööl olla ja nende surmadega silmitsi seista. Lihtsalt saadeti laibaauto laipasid üles korjama. Ja Itaalias/Hispaanias peavad arstid reaalselt ise otsustama, kes seda hingamisaparaati rohkem vajab – kellele ei jätku, selle saatus on juba teada 😦

Lõpetuseks üks tõsine pilt koroonast, millega ma nii nõus olen! Ja siis üks huumoriga tehtud tekst seoses koroonaga hispaania keeles, aga ma panin tõlke ka juurde (mina neid kumbagi ise ei teinud, netist leidsin – hispaaniakeelsele lisasin tõlke ainult ise juurde). Sest kuigi olukord on rohkem kui tõsine, peab kuidagi meelt ju ka lahutama! Ning pärast seda siis pildid viimasest ajast ning üks video ka, mille ma kolmapäeval vist tegin 🙂

wp-1585411354108.jpgwp-1585409418843.jpg

View this post on Instagram

Naljakas on see, et natuke ikka annab tunda, et peale jalutamise kuskil väga käia ei saa. Ma enne mõtlesin, et suurt vahet pole, aga kuna ma olen harjunud 2-3 nädalas kohvikus või linnas käima, siis nüüd on kuidagi nii teistmoodi kõik. Selles mõttes mul hea jah, et ma nagunii kodune hetkel ju! Kuidas teil see praegune olukord mõjunud on? Õhtuti avan Worldometersi ja vaatan Itaalia ja teiste riikide numbreid (uusi haigestumisi ja surmasid) ning ainult ohkan… (Itaalia lisab oma andmed õhtuti). Itaalias nüüd rohkem surmasid olnud kui Hiinas… Oehjah – lisaks sellele on ju nii kahju Eestist endast – koroonaviiruse suhtes nagunii, aga veel ettevõtetest, kes kannatavad ja töötajad, kes töö kaotavad jne. Ja muidugi kahju on ka neist, kes varsti sünnitama peavad – ilma tugiisikuta ja kui emal on koroonakahtlustus, mis kinnitust leiab, siis eraldatakse beebi lausa kaheks nädalaks ja rinnapiima anda ei saa. Ma saan aru, et see kõik on vajalik, aga nii kurb on ikka 😦 Ja sellisel puhul ei ole õige öelda, et vanasti pidigi üksi sünnitama, et mis naised hädaldavad – see oli siis ja jumal tänatud, et nüüd on asjad teistmoodi! Ja ikkagi on neid inimesi, kes internetis oma lollust eksponeerivad ja viimasel hetkel reisile kihutavad, sest yolo ja odavalt saab ning koroonat suvaliseks külmetuseks peavad… ja keda üldse ei koti miski ning kes kindlasti karantiinis ei püsi, kuigi reisilt tulles nad seda enam peaksid seda tegema. Kurb!

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

View this post on Instagram

Hei-hei 🤗

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

 

View this post on Instagram

Reede õhtu kodus 🤗

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on