E on natuke tõbine. See sai alguse kolm päeva tagasi, kui me kogu perega loodusesse jalutama läksime, aga E sai liiga õhukesed riided selga. Tavaliselt olen mina just see, kes talle liiga palju riideid selga topib, aga sel korral oli ilm petlik. Ja tuul oli päris tugev – nii et kui koju jõudsime, siis oli tal varsti nina tatine ja köha tuli ka. Õnneks palavikku pole, aga kas te teate, kui raske on kaheksakuusele lapsele inhalaatorit panna? Mina siiani ei teadnud, aga E ei püsi pudeliski, rääkimata sellest, et ta sellel hetkel ei hakkaks oma peaga vingerdama. Ainus, mis aitab, on kas Baby Sharki laul või “Betty New Yorgis” tunnuslaul. Eile lasin viimast talle viis korda järjest ja siis ta suutis paigal istuda sel ajal… Jah, magamise ajal saaks ka, aga E kipub siis üles ärkama. Ja üldse kiired laulud on tema teema – kui on mingi aeglane huihamuina, siis see teda ei huvita 😀
Kui söömise suhtes pole E eriti pirts, siis juua ta väga ei taha. Meil on nii mitu pudelit – kas tavaline lutipudel, tilaga või veel mõi versioon, aga no ta hakkab alati lollitama ega joo vett. Ma kurtsin seda eelmisel korral perearstile ka (siis kui korraline läbivaatus oli ja E veel terve oli), sest kartsin, et tal tekib ehk vedelikupuudus niimoodi, aga arst ütles, et kui ta saab tihedalt rinda, siis seda küll ei ole (mida ta ka saab). Nüüd E ravimiseks soovitas perearst hanerasva (jalataldadele ja rinnaesisele määrida, aga mitte südame juurde), kummeliteed ja inhalatoorit kasutada, mida me kõik ka teeme, aga kummelitee joomiseks peab jälle trikke kasutama ja talle kiiret muusikat laskma – siis ta ei hakka protesteerima. Ehk jah – viimased päevad on selles mõttes rasked. E-l on energiat ikka sama palju nagu alati või veel rohkem – ja see väsitab. Teda ennast ka, mis paneb ta köhima rohkem. Oeh…
Üldse on viimasel ajal keerulisem olnud, ka enne E tõbiseks jäämist. Riidesse on teda suht võimatu panna, sest kohe on kisa lahti. Ta tahab kõikjale ronida ja kuna ta on ka kukkunud juba, siis ma alati võtan ta enne ära, aga siis ta hakkab nutma, sest miks ma tal keelan pikalt püsti olla. Ja kui teda toetada tahan, siis see ei sobi, sest ta tahab kõike ise teha. Mis on ju iseenesest hea, aga jalad on tal ju veel süldid, mis tähendab, et varsti on toe abil püsti seistes tasakaal läinud. Ta 90 protsenti juhtudest oskab ise ka juba kukkuda (ehk siis paneb käe ette ise), aga need ülejäänud 10 protsenti… Lusikat ja pudelit tahab ise võtta, mis on super, aga lusikas ei lähe mitte kunagi suhu, pudel lendab kauges kaares nurka. Mitte et ta seal viimasest nagunii palju jooks…
Aga kogu selle kammajaa saatel on ka üks hea asi – E õppis neli päeva tagasi istumise ära! Ja kui ta muidu ei taha sekundikski paigal püsida, siis nüüd ta sel hetkel isegi natuke suudab seda teha! Istub, mängib ja puhkab… Ma olen Hendrikule ka öelnud, et kahju tegelikult, et lapsed ei saa sellest aru, et praegu on tegelikult ainus võimalus reaalselt lihtsalt puhata! 😀 Hiljem tuleb lasteaed, kool, töö jne – ning siis enam nii rahulikku elu ei ole. Täiskasvanuna hakkad igatsema kaua magamist ja seda, et saaks lihtsalt olla – ilma et peaksid end lolliks tormama. Lapsena võiks ju ometi seda haruldast võimalust ära kasutada 😀
Et jah – ma olen suht läbi. Eile oli hea asi see, et ma lõpuks uurisin, et Tillu kohvikust saab ju süüa kaasa tellida! Ma ei teagi, miks ma sellele varem ei mõelnud, sest kuigi La Storia pani uksed kinni, siis Tillu on ju kauem olemas olnud ning seda muret neil pole, et keegi kaasa ei ostaks. Läksin siis kohale, võtsin oma uue riidest koti kaasa, toppisin toidumoona sisse ja koju jõudes avastasin, et üks karp oli lahti läinud! Ehk siis ühe päevaprae kaste oli kõik mu kotti lennanud 😀 Selle toidu jätsin Hendrikule ja ise võtsin selle, kus veel kastet alles oli 😀
Eile lõin end natuke üles ka, et “Rannamaja raju reedet” vaadata 😀 Okei, mitte just konkreetselt selle saate pärast, aga ma olen viimasel ajal suht malts välja näinud. Naljakas on see, et kui mul oli kuhugi minna, siis ma ei viitsinud üldse end üles lüüa, aga nüüd, mil saab ainult kodus passida, siis ma just tahan seda vahel teha. Ma tegin isiksusetesti ka hiljuti ja sain teada, et ma olen lausa 78 protsenti ekstravert ja 22 protsenti introvert! Ma olen kunagi sama testi teinud, aga siis ma sain teistsuguse tulemuse (siis olin introvert ekstraverdi tunnustega vms). Ilmselt minu sees oleval ekstraverdil ongi raske kodus passida – mulle meeldib suhelda, üritused, sõbrannasid näha jne.
Aga “Rannamaja raju reedest” rääkides, siis see on huumor kuubis 😀 Jah, paljud ei suuda saasta vaadata, aga mulle meeldib. Mulle on alati labased saated meeldinud – ilmselt selle tõttu olen enamike neist näinud ka. Just Eesti omasid siis!
Vot sellised lood siis. Tahaksin, et E saaks ruttu terveks! Ja tahaks normaalset elu ka lõpuks tagasi!
Viimase aja tegemised siis piltides (või videos) ka 🙂
minumoodimaailm 