Niisama staff

Leidsin sellest postitusest ühe hea asja:

http://anets0.wordpress.com/2011/09/02/mida-sa-teinud-oled/

Mõtlesin, et teen selle enda kohta ka ära 🙂

Tegin tumedaks need asjad, mida ma olen teinud.


•lõpetanud keskkooli

•suitsetanud

•kalal käinud

•midagi tobedat kogunud

•rokkontserdil käinud

•kedagi omakasupüüdmatult aidanud

•ühe päevaga vähemalt kolme filmi vaadanud

•üle 36 h magamata olnud

•kellelegi valetanud

•kokaiini teinud

•mõnes aines läbi kukkunud

•tornaadot näinud

•keemilisi narkootikume teinud

•matustel käinud

•end ära põletanud

•suusareisil käinud

•lennukiga lennanud

•vangis olnud

•arreteeritud olnud

•koolist poppi teinud

•vaimuhaiglas olnud

•kõiki “harrypottereid” vaatanud

•kasiinos mänginud

•valedetektori testi teinud

•delfiinidega ujunud

•lugenud rohkem kui 20 raamatut aastas

Euroopas käinud

•pärast 12 eluaastat värviraamatut värvinud

•operatsioonil käinud

•hamstrit omanud

•surfanud

•juukseid värvinud

•end tätoveerinud

•raamatukogust raamatu(id) varastanud

Üldine plära

Miks ma mitte kunagi normaalsel ajal magama ei saa mindud??? Minu jaoks on kell 00.00 varajane kellaaeg, olenemata sellest, et mul on järgmisel päeval vaja väga varakult tõesta. Kui enne kella 01.00 magama saan, olen enda üle uhke! Nädalavahetusel magan kõik oma unetunnid järgi(ja ma olen suur unimüts, võin vabalt loengus ka magama jääda, seda on väga tihti juhtunud).

Homme on suur eksam. Ma olen veits närvis, aga samas ennast teades läheb mul see asi hästi. Kuigi mulle ei meeldi esineda, tuleb see mul millegipärast ikkagi päris hästi välja (ennast kiitmast me ei väsi, eksole ).

 

Mõned küsimused eelmise aasta kohta

Olen mitmest blogist leidnud küsimusi eelmise aasta kokkuvõtte kohta ja nüüd mõtlesin, et võiksin isegi neile vastata (Kuigi on juba veebruar, aga mis siis :D).

Mida tegid aastal 2011, mida varem teinud pole?

Hmm… Käisin mitmes riigis, kus ma varem käinud polnud. Rääkisin mitu korda avalikult oma Ladina-Ameerika projektist ehk siis sain palju esinemiskogemust juurde.

Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusaastalubadusi?

Jaa, andsin uusaastalubadusi, aga pidasin neist kinni ainult ühest 😀 Läksin 2011 aastal trenni. Olen alati olnud ööinimene, seega seda lubadust ma ei suutnud pidada, et ma varakult voodisse jõuaksin 😀 Internetti ka vist vähem kasutama ei hakanud 😀 Aastaks 2012 ma lubadusi ei andnud, sest ei suuda neid nagunii pidada.

Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Kusjuures ei sünnitanudki. Mu lähedased on rohkem sellised karjääriinimesed. Mina… Mina pole vist kumbki, sest hetkel ma õpin allast oma tulevast ametit 😀 Praegu olen ma küll kindel, et lapsi ma veel niipea ei tahaks. Muidugi never say never, aga hetkel ma tunnen niimoodi. Tahan veel nii palju olla ja avastada, seega lapsesaamine ei ole praegu kavas. Ma tean, et lapsega saaks ka palju asju teha, aga ma ise tunnen, et ma poleks selleks veel valmis.

Kas keegi su lähedastest suri?

Jaa… Mu kõige kallim inimene suri- mu ema. Nüüd on sellest möödas juba peaaegu neli kuud, aga vahel on küll selline tunne, et ta oleks nagu kuhugi reisile läinud (või pigem mina oleksin läinud, sest ma olen seda tihti teinud) ja et ta varsti tuleb tagasi. Olin ise sellel ajal reisil, kui see kõik juhtus. Kui ma ära läksin, oli kõik korras… ja kui tagasi tulin, oli ta surnud. 3 päevaga muutus mu elu kardinaalselt. Mäletan igavesti, kuidas reisilt tagasitulles Tallinna sadamas olles selle teate sain, et teda pole enam. Viimased uudised olid olnud, et ta on koomas ja siis… Kõige hullem tagasisõit koju algas siis Tallinnast. Olin nagu mingis õudusunenäos, sest mulle lihtsalt ei jõudnud see kõik kohale… Mu peas keerlesid kõik mälestused oma armsa emaga. Mul oli parim ema maailmas! Mõned on mulle öelnud, et olen uskumatult tugev pärast seda olnud, sest läksin kohe järgmisel päeval pärast matuseid kooli tagasi, kuigi oleksin võinud endale aega võtta. Ilma tegevuseta olemine oleks mulle veel hullemini mõjunud.

 

Edukad praktikad, palju uusi erialasid kogemusi.

Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Ma ei ole tavaliselt eriti haige. Palavik ründab mind korra kahe aasta jooksul ja veebruaris 2011 see ka juhtus, aga õnneks ainult paariks päevaks. Selles mõttes on mul vedanud. Vigastusi ka ei olnud.

Möödunud aasta parim ost.

Hmmm, Liis Kängsepa reisiraamatud vist. Üldse olen palju reisiraamatuid endale muretsenud, aga see on loogiline ka arvestades mu eriala 😀 Minu-sarjast on mul olemas kõik raamatud, kus on käidud hispaaniakeelsetes riikides (lemmik on “Minu Argentina”, mille autor ongi Liis Kängsepp ning “Minu Kolumbia”, kõige igavam on “Minu Hispaania”) + veel palju muid raamatuid sellest sarjast.

Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Ei olegi vist väga selliseid inimesi. Või kui ka on, siis on see ainult korraks.

Kuhu läks enamik su raha?

Toidu peale. Palju ka väljas söömise peale. Raamatute peale läheb ka, aga riiete peale eriti ei kulu. Ma pole eriline riidepoodides shoppaja, see paneb mu pea valutama.

võrreldes 2010 aastaga(test on ju 2011 aastakokkuvõte), oled sa:

kõhnem või paksem?

Kõvasti kõhnem. Lausa 13 kg kõhnem.

vaesem või rikkam?

Vaesem.

Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Soovin, et oleksin rohkem raamatuid lugenud, et oleksin emaga rohkem aega veetnud (kui mul see võimalus veel oli), et oleksin rohkem aega kultuuriüritustele pühendanud (Kuigi aasta lõpus oli mul üks meeletult lahe Mehhiko artisti esinemise kuulamine ja seda siinsamas meie armsas Eestis! 🙂 )

Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Arvutis istunud, vähem aega draamadele raisanud.

Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ma ei vihka kedagi. Mul on võib-olla inimesi, kes mulle ei meeldi, aga vihkamine oleks liiga suur sõna.

Parim raamat, mida lugesid?
Diario de una ninfómana ( Valérie Tasso) –     See oli küll megahea raamat, üle pika aja lugesin jälle hispaania keeles ning hirm, et mu arusaamine on vähese praktika tõttu kaduma läinud, oli asjatu. Sain endiselt peaaegu kõigest aru. Filmi ma pole näinud, aga plaanin selle ka millalgi ära vaadata! Nüüd ootab mind ees veel üks hispaaniakeelne raamat. Aga konkreetne raamat rääkis naisest, kes avastas end üha uuesti ja uuesti läbi seksi, kuigi lõpuks tõi see talle ka palju kannatusi. Raamat rääkis naisest, kes olenemata kõigest nautis seksi (mis siis, et ta hiljem prostituut oli, seda viimast aga täiesti omal vabal tahtel, kuigi rahamured viisid ta selleni, oli see ikkagi ta enda valik).
 Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?
Aastal 2011 sain 22 ja olin siis koos sugulastega 🙂 Õhtul käisin õega peol 🙂
Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?
Kui mu ema ei oleks surnud…
Mis sind mõistuse juures hoidis?
Ega tegelikult vist ei hoidnudki miski 😀 Ma olen selline inimene, kes teeb kõik asjad ikka oma tahtmise järgi ja ka siis, kui need on liiga pöörased 😀
 Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2011 õpetas.
Ütle oma lähedastele, kui väga sa neid armastad! Sest mitte kunagi ei tea, kaua sul selleks enam üldse aega on… 😦


Kaal

Täiesti jube ja abitu tunne, kui su täiesti normaalkaalus kursaõde ütleb sulle, et ta peaks vähemalt 8 kg alla võtma(varemgi nagu muuseas maininud, et tahaks peenem olla). Samas ei ole inimene nii lähedane, et oskaks kuidagi käituda, seega ei oska arvata, kas lihtsalt tegu suvaliselt mainitud lausega või on sellel mingi sügavam tähendus. Muidugi ma ütlesin, et mida ta ometi räägib, et ta on ju täiesti normaalne (vbl isegi natuke alakaalus, ma ei oska nii väga hinnata, aga kuskil seal normaalkaalu alguses vast). Nii et jah…

Kaal on üldse väga hell teema naiste jaoks. Mul on minevikus olnud alakaalus tuttavaid, kes võisid kaks tundi peegli ees enda keha sõimata a la teemal “Mu reied on liiga paksud, appi” jne. Mina selle kooriga kunagi liitunud pole. Olen ise 182 cm pikk ja kaalun kuskil 68-69 kg, seega ka täiesti normaalne (Ladina-Ameerikas olles võtsin 13 kg juurde, seega kaalusin 81 kg tollel ajal, aga suvel 2010 Eestisse tagasi jõudes hakkasid kilod iseenesest kaduma. Mul varemgi niimoodi olnud, et Eestist väljas olles olen juurde võtnud, aga Eestisse tagasi tulles võtan automaatselt alla).  Muidu ongi mu kaal kogu aeg enam-vähem stabiiline olnud. Mul pole kunagi ka sellepärast komplekse olnud.

Aga jah… Selles mõttes olen ma õnnelik inimene olnud, et mul kunagi mingeid komplekse/söömishäired ega midagi olnud pole. Kuigi arvatakse, et need võivad olla pigem ülekaalulistel inimestel, pole see sugugi tõsi – ka täiesti normaalkaalus või alakaalulised võivad selliste komplekside käes vaevelda.

Erinevad võimalused ning ebaõnnestumised

Ma ei ole harjunud sellega, et kui ma midagi nii väga tahan, et siis see vastu taevast lendab. Ma ei räägi siin sellest, et ma kuskilt paar miljonit vms välja kaevaks, sest seda ma pole kunagi lootnud(no lootnud vast ikka olen, aga see oleks juba liiga ebareaalne). Nüüd kandideerisin ühte heasse firmasse praktikale, kus on tegelikult suur saba taga, sest need, kes sinna juba saaksid, oleksid omal alal tegijad. Ja tavaliselt on praktikale saamine küll imelihtne: vanasti ma ei pannud isegi CV-d kaasa, kirjutasin ainult kirja ja enamasti sai ka. Aga see firma on ikka Eesis oma ala parim, seega sinna pidi CV saatma (no ma olen nüüd teistesse praktikakohtadesse ka saatnud ja ilmselgelt on see suureks abiks olnud). Kuid sain eitava vastuse. Nojah, samas pole mul CV-sse küll midagi nii väga kirjutada, sest turismivaldkonnas olengi ma ainult praktikal olnud(eelmise praktika puhul käisin kaks korda selle aja jooksul välismaal tööülesandeid täitmas, tavaliselt nii häid võimalusi praktikant kohe ei saa), tööd pole veel teinud.

Nüüd on teine võimalus: saada ühte teise firmasse praktikale kevadeks ning suvel kohe asendustööliseks ka, mis oleks super. Samas esmaspäeval on mul üks vestlus, millest oleneb see, et võib-olla saan oma praktika välismaal läbi viia(kõik kulud kantakse projekti poolt kinni). Tahtjaid on 19, saajaid 3. Jah, keele poolest peaksin ma küll eelistatud olema, sest praktika on Hispaanias ning ma räägin seda keelt hästi. Ka keskmine hinne on piisavalt hea, aga samas kandideerisid ka sellised, kellel on see kõvasti parem. Ma võiksin vabalt selle vestluse viia läbi hispaania keeles (no okei, võib-olla mitte enam nii vabalt kui 1,5 aastat tagasi, sest nüüd pole mul enam nii palju praktikat olnud, aga ikkagi) ja kui mul see võimalus on, siis seda ma ka teen. Hispaania keele oskus ei ole määrav, aga see peaks ju nii palju juurde andma, eriti veel arvestades seda, et teised kandideerijad seda üldse ei räägi. Ja olles ise Hispaanias käinud, tean ka, et keele oskus on seal veel eriti vajalik (No võib-olla mitte just nii-nii vajalik, aga kasuks tuleb ikkagi).

Ma loodan, et pärast esmaspäeva teevad nad otsuse ruttu, sest muidu jokutan ma sellele teisele kohale vastamisega ning kui peaksin Hispaania kohta eitava vastuse saama, siis see Eestis olev praktikakoht oleks juba kellelegi teisele end ära lubanud.

Eks näis, eks näis. Kui peaksin Hispaania kohta eitava vastuse saama, siis oleks küll mõru maik suus. Aga ka neid viimaseid peab elus olema, sest neist õpitakse.