Oh seda nostalgiat, Orkuti iseloomustused :)

Käisin mingi aeg Orkutis luuramas, sest septembri lõpus kaob see ju täiesti ära. Salvestasin endale kirjutatud iseloomustused arvutisse ära (ja need, mis ise ka teistele kirjutanud olin), et teine kord oleks hea lugeda. Ma soovitan teistel sama teha, muidu kaovad need täiesti unustuste hõlma. Ma mäletan, et ma ei tahtnud endale Facebooki teha, sest kui sain teada, et seal pole iseloomustusi, siis ütlesin kohe, et milleks see siis üldse on 😀 Minuni on alati igasugused portaalid hiljem jõudnud – Orkuti tegin 2008, kui kõigil juba oli, Facebooki 2010, kui ka kõigil juba oli. Twitterit ma ei plaani küll teha, aga sama ütlesin ma Facebooki puhul, seega never say never 😀

Kuid lõpetuseks Esimese kirjutatud iseloomustus mulle aastal 2008 (umbes kolm kuud pärast meie lahkuminekut):

Jaanika ze Paanika 😀

Jannuga läksid mu teed lahku, aga ma endiselt hindan teda kõrgelt. Ta on tore tüdruk ja koos temaga veedetud aeg oli väga bueno.
Ning suur totu on ta ka(ära näkku löö eks :D) *runs and hides in a corner…”not the face! XD*

Armas väike friik oled 😛 

“She’s a very kinky girl
The kind you don’t take home to mother (:D)
She will never let your spirits down” Superfreaky…jeee ^_^

Tegelikult tahtsin seda öelda, et loodan, et see kena ja imeline näitsik siin leiab endale tulevikus toreda mehe, keda ta ka tõeliselt väärib.

Ära iial muutu J 😛

Ja minu iseloomustus talle, suht samal ajal kirjutatud (tema nimi siis Esimeseks muudetud)

Minu jaoks jääd sa alati Esimeseks (siin oli ta hüüdnimi Esimese asemel).

Sa tead minust vist tõesti kõike. Vahepeal me ei suhelnud päris pikalt, aga ma olen õnnelik, et nüüd see periood läbi on. Võin sinuga kõigest rääkida, ka oma kõige veidramatest mõtetest ja uskumustest, sest sina saad minust alati aru 🙂 Ning sama vabalt tunned ju sinagi end minuga. 

Juhtugu mis tahes, Esimene oli, on ja jääb! Meil on uskumatult häid mälestusi koos, olid ju siiski mu esimene armastus. Oled mulle endiselt väga oluline inimene.

Sa oled lihtsalt supertore!

Teisi iseloomustusi oli ka tore lugeda 🙂 Sellepärast salvestasingi ära, et jääks mingi mälestus. Tegelikult mõned on nagunii juba varasemast kustutatud (siis kui ma veel Orkutit kasutasin), näiteks need iseloomustused, mis siis olid Esimesega, kui koos olime, Kavala iseloomustused mulle ja vastupidi. Neid pole enam alles ka.

Parima sõbranna iseloomustused mulle (selle, kes hetkel Hispaanias palverännakul on):

*kohviku ukse juures , madalal uksevõlvil suur silt : Caution/Ettevaatust. Jannumannukas lööb oma maast umbes 180 cm kõrgusel asetseva peanupu OTSE LOOMULIKULT vastu uksevõlvi . Mina naeran, Jannukas käratab, et mida ma irvitan ja minu osutamise peale märkab silti. Seepeale naeratab kohmetult. 

*Toon Jannule tee. Ta maitseb seda koheselt ja krimpsutab nägu. “Kahtlase maitsega tee! Kuule, see tee küll normaalne ei ole!” . Sellepeale soovitasin talle lahkelt teekotike ka vee sisse panna. 

*Tänaval on suur silt , mis kuulutab parkimist hinnaga 1h – 40 kr
Jannu: Mina mõtlesin, et mingi odav lõbumaja 😀

*Mina : Jannu, tead, sa oled tainas! 
Jannu(puhtast südamest): Ei, ma olen pärm!

Edaspidi tuleb preili Jaanikat hakata kutsuma hoopis banaanikalaks, sest et ta on nii totu ja armas nagu seda vaid banaanikala olla võib 🙂

Sama sõbranna iseloomustus, aga natuke varem kirjutatud:

kui te kusagil söögikohas(enamasti hesburgers v macis) peaksite kohtama tüdrukut, kes endale taldriku sisu kogemata sülle valab ja siis selle peale oma kõikevõitvat, vabandavat, üdini endaga rahul olevat naeru naerab, siis on 9 juhul 10st tegemist temaga. ning kui ta teile teatab, et pooli asju menüüst ta ei söögi ja esitab oma egost lähtuvalt ranged kriteeriumid, mida järgmisena teha (ehk siis enamasti niisama oleleda ) ja keeldub kangekaelselt teie pakutud ettepanekutest , võite täiesti kindlad olla, et tegemist ongi jannu ehk princesa del infierno ehk jaanikaga.
alati siiras ja vahetu kogu oma spontaansuses ja sisemises vastuolulisuses ; tuulepäiselt Armas oma roosamannaseebimullimaailmas, mille ta oskab ikka kuradi hästi peale igat purunemist üles ehitada . saatuse soosik veel peale selle. minu alatine ja igavene kadeduse objekt. 
tunnen temas sageli ära iseenda – sõbrad on nagu peegel, mis aitab meid iseennast paremini tundma õppida. 

Mi Primera Persona!
Sinuta ei oleks lihtsalt võimalik!

Truu (mu geisõbra iseloomustus):

Jaanika paanika banaanika botaanika arabica ja kõik muud AANIKAD moodustavad kokku ühe väga huvitava kompoti.

Jaanika on väga ainulaadne inimene, kes suudab leidas kõiges midagi postitiivset ning alati midagi mille üle nuriseda ja hädaldada.
Samuti on ta üks parimaid sõpru ning üks väheseid inimesi, kes võtab teisi täpselt nii nagu nad on ning olgu inimene missugune tahes Jaanikal puuduvad eelarvamused ning ta on alati valmis kõiki oma sõpruskonda vastu võtma.
Kuigi ta muutub vahepeal tüütavaks on koolis kohe midagi väga teistmoodi kui hommikul esimesena asjana jaanika naerul häält ei kuule ja sõbralikku pilku ei näe.
Jaanikast võib kirjutada lõputult ning ülesse lugeda palju häid omadusi, mis muudavad ta väga eriliseks ja kalliks sõbraks sõpsiks või sõbrannaks:Dmulle, sest tema ei karda olla selline nagu ta on:)

Teise parima sõbranna iseloomustus :

Mõnedele inimestele võid Sa tunduda imelikuna, kuid need, kes Sind tegelikult tunnevad ei kujutaks oma elu enam ette ilma Sinuta.

Kunagise parima sõbranna iseloomustused:

Oi, Jannu saab iga päevaga mulle ühe kallimaks ja kallimaks. 🙂

See on tõesti hea, et me nüüd ka koos töötame – alati suudad mind naerma panna, ka siis, kui kõige halvem tuju. Ja muidugi – juttu jätkub kauemaks. Isegi kui oleme terve päeva koos, lähen kohe järgmisel hommikul MSNi, et Jaanikaga rääkida. 😀 Talle saab kõigest rääkida, usaldan teda täielikult. 

Ning nüüd kui oled vallaline, selgub üha enam, et oleme ka iseloomult sarnasemad, kui alguses arvatagi võib. (Loodan, et see viimane lause ei solvanud sind ! :D) Megailus tüdruk oled, kelle pärast kõigi meeste südamed kindlasti kiiremini põksuma hakkavad. 😉

Väga-väga kallis oled ! 🙂

Sama sõbranna iseloomustus, aga natuke varem kirjutatud:

Siin on öeldud : enter AT MOST 1024 characters… 1024 tähemärki on miinimum Jaanika-Paanika kirjeldamiseks ?! 😀 Sellest vist ei piisa, sest Jaanikast võiks lõputult kirjutada ! 😀 Jaanika on nagu täiesti ainulaadne ! Teist temasugust ikka annab otsida.

See, mis mulle Jaanika juures kõige rohkem meeldib on see, et ta saab kõigest naerdes üle. Pole veel Jaanikat kurvana näinud, kõike võtab nii lõbusalt ja lihtsalt naerab. Kõige rõõmsameelsem inimene, keda üldse tean 😉

Samas hullult tubli oled 😉 jõuad kõike – koolis käia, hispaania keele proff olla, tööl käia, iga nädalavahetus Tallinnas olla, minuga ka ikka aegajalt väljas jne jne. 
Samuti saab sinuga KÕIGEST rääkida ning igav sinuga ei hakka 😉

Igatahes hullult hea sõber oled mulle :))
Väga-väga kalliks saanud…

Lapsepõlve parima sõbranna iseloomustus, kellega käisime gümnaasiumis samas klassis:

JAAAAAANIKA 😉 Minu nummik oled 😀 Kunagi olime parimad sõbrad 🙂 Sul on alati hea tuju, oled väike päiksekiireke :D:D Ja muidugi parajalt hull, seda tunnistavad kõik, kes sind tunnevad ;)) Oled mulle kallis ! 
Yeah, meie inka tunnid on head…Õps ei jõua muud, kui meid kurjalt vahtida ;D;D Hehhe 😀 Igal juhul oled sa üks siiramatest ja armsamatest inimestest, keda tean…Ütled alati enda arvamuse välja 🙂
Sul on alati paanika ;D Muidu sa ei oleks sina ;D Ei tunneks äragi sind 🙂 Samuti oled alati kursis uusimate klatšijuttudega 😀 Wohoooooooooo ;D 
You cute be^^

Lapsepõlve parima sõbranna natuke uuem iseloomustus:

Kurat, kui pikk su profiil on!:D Tuleb sada aastat alla kerida ;D Seda tegid sa muidugi meelega, et inimestele närvidele käia 😀 Yup, muidugi 😉

Sina oled see, kelle naeratus mulle hommikul bussis vastu vaatab 😀 Ilma selleta on imelik päeva alustada ;D
Kui sa klassi lähed, on hea sulle alati järgi hüüda: “Tšau, luuser!” Ja sina vastad: “I hate you tooo!” Cute ;*

You make my day 😀 And my everything ^^
Ja ma armastan seda, palju sa räääägid! 😀 Ma olen poole targem tänu sulle ;D

Tšau meees 😀 Hoia kõva! 😀

Kunagine klassiõde:

Seal, kus on Jaanika, on paanika! 😀
Jannu, Shanku, Janku, Jänks, jne…
Täiesti lõpp, kus on tüdruk, nagu täitsa lõpp, ausalt. No tema sarnast pole olemas, lähedalegi ei küündi keegi. Garantii selle peale ;D
Ta kirjutab luuletusi, ta on kirjutanud mitu kaustikut, ikka päris mitu, raamatut. Tal on küll pm loendamatu käekiri, aga ma olen kogu selle vaeva ära näinud…Ütleme nii, et fantaasiat Sul jagub 😉
Jaanika oli minu kunagine klassiõde, päris head ajad olid. Tõsine sinuga väga olla pole võimalik, seda ma tean nüüd kindlalt..Oi aegu ammuseid, vot.
Ja ripsmete pilgutamist nii nagu sina vihasena teed, seda ikka nii kergelt ära ei õpi!:D

Nostalgia missugune 😀

Advertisements

Kehakaalust – millal võtab Printsess alla, millal aga juurde?

Kas mul on ainult selline tunne või aeg tõesti lendab? Alles oli detsember, alles ma sain 20, alles ma olin 15, alles ma käisin esimeses klassis 😀 Kuna ma hiljuti lisasin Facebooki just oma esimese klassi pildi (keegi oli selle kunagi arvutisse skänninud ja mul oli see siis niimoodi ka olemas), siis tegelikult ka – alles oli 1997 😀 Millal see 2014 ometi kätte jõudis? 😀

Ahjaa, Romantik hakkas millalgi Facebookis rääkima. Küsis niisama, et kuidas läheb jne. Rääkisime natuke, ei midagi erilist. Ja ta oli uusi pilte lisanud, tüüp on alla võtnud 😀 Vallalisena võtavad inimesed ikka alati alla. Mul seda probleemi suhtes pole ette tulnud, et ma juurde võtaks, aga välismaa on minu jaoks alati ohumärk. Ma mäletan, et kui ma eelviimasel kuul Mehhikos olles ühes kaubanduskeskuses ennast kaalusin, siis ma pidin küll pikali kukkuma! Ma tajusin küll, et olen ilmselt natuke juurde võtnud, aga kui kaal näitas 81 kg, siis jah 😀 Mehhikosse minnes kaalusin ma 69 kg (hetkel olen umbes 65-66). Kui ma Eestisse tagasi jõudsin, olin 84 kg 😀 Peaaegu 20 kg raskem kui praegu. Kui ma oleksin veel aastaks saanud jääda (alguses mulle pakuti seda võimalust, ma olin loomulikult nõus, aga kuna projekt oli nii tihe ning viisaga oleks jamad tekkinud nagunii, siis kahjuks sain ainult pool aastat olla), siis oleksin ilmselt 100 kg-sena tagasi tulnud 😀 Aga nojah, need kogused, mis ma Mehhikos sõin… ma arvan, et ma ei söö hetkel nädalas ka nii palju, kui ma seal sõin ühe päeva jooksul. Toidud olid lihtsalt nii head, aga nii rasvased! Tegelikult ma vahel igatsen seda, et Mehhikos sai öösel turu pealt tacosid osta vms ning neid lihtsaid toidukohti, kus inimene oli lihtsalt oma koduaknad avanud, käsitsi kirjutatatud sildi pannud, et mida sealt süüa osta saab jne. Üks kord, kui me Erilisega niimoodi söömas käisime, siis sõimegi ühe perekonna elutoas, kus selle perekonna laps tuli ja küsis minult, mida ma telekast vaadata tahan, et siis ta paneb sinna kanalile 🙂 Ma ütlesin, et mul on ükskõik, aga väga armas žest igal juhul 🙂 Ka mu Euroopa peaaegu kolmekuuline seiklus mõjus mulle selles mõttes, et ma võtsin siis seitse kilo juurde, vahepeal olin 2,5 kuud Eestis, siis võtsin jälle kõik alla, siis pool aastat Mehhikos, 15 kg juurde ning Eestis olles jälle ilma midagi tegemata kõik alla. Hispaanias praktikal olles ei võtnud ma viie nädalaga üldse juurde, vaid kaks kilo alla hoopis, sest seal ma kõndisin teiste eestlastega päris palju ning ma kokkasin Kuumaga koos, järelikult toitusin üsna tervislikult 🙂 Eestis söön ma ikka vahel kräppi, aga siin see ei mõju mulle üldse. Ja Tallinnas elades olen nagunii alla võtnud. Võib-olla varsti mahun enda gümnaasiumi lõpukleiti ära, ma mahtusin enne ka, aga lukk ei tahtnud päris kinni minna, ehk nüüd läheb 😀 Kui ma kunagi Tartusse lähen, siis ma proovin 🙂

Kanal 2 pidu

Sai siis Kanal 2 peol käidud. Võrreldes eelmise aastaga, siis oli see tõesti veidike igavam, aga siis sai kanal 20 ka, nüüd polnud juubel (ja kuna ma ainult kahel peol olen käinud, siis mul rohkem võrdlusmaterjali pole). Tegelikult oleksin ma kindlasti lõpuni olnud, aga kuna pidin saatesse minema, siis ei mänginud välja. Ma nagu loll eeldasin, et öösel kell 01.00 on lihtne taksot saada, aga kus sa sellega – nüüd tundus tõesti, et hilinen ning natuke aega on sinine ekraan. Kuid nagu tavaliselt juhtub, läheb mul alati õnneks, sest üks kanali töötaja oli kaine autojuht ning viskas mu stuudiosse ära, seega jõudsin 10 minutit enne saate algust 😀 Mu hea õnn pole mind õnneks maha jätnud, ptüi-ptüi! 😀 Viimased 1,5 tundi jõin nagunii peol ainult vett, sest kuna ma teadsin, et pean tööle minema, siis ei saanud enam veini edasi libistada… Kuigi oleks tahtnud 😀 Einoh, ma oleks võinud veini edasi ka juua, aga mul on hea distsipliin, seega ma tean, millal ma võin end rohkem lõdvaks lasta ja millal mitte 😀

 

Tühjast-tähjast

Just siis, kui mul on mingi oluline pidu tulemas, kimbutavad mind mingid haiged vinnid näos. Paari tunni pärast on mul jumestajaaeg, viimati käisingi jumestaja juures täpselt aasta tagasi, kui Kanal 2 pidu oli. Nüüd siis jälle samal põhjusel jumestaja juurde minek ning õhtul kanali peole, hehe. Mulle sellised peod meeldivad, eelmisel aastal oli nii vinge (siis ma käisin esimest korda ka), kuigi täna ei saa ma seda päris lõpuni nautida, sest mul on öösel saade ka. Tore on ka see, et kõik kaamerad pannakse kell 23.00 käest ära, et inimesed end ikka päris vabalt tunda saaksid, muidu peaks kogu aeg valvas olema. Aga noh, kuna ma tuntud pole, siis mul sellega probleeme pole õnneks, sest fotograafid pildistavad ikka prominente 😀

Peabki vist end vaikselt sättima hakkama. Mul tuleb alati jumestaja juures uni peale, aga ei tohi tulla 😀

P.S: See oli mu 400-s postitus! 🙂 Vau, see on ikka päris suur number!