Hoiatus: Eriti julm postitus (Vähemalt mõnede arvates küll!) / Miks naised vangidega kirjavahetusse astuvad ning miks meil Eestis ometi nii leebed karistused on?

Ma lugesin ühte sellist artiklit: http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/pettunud-naine-miks-vangid-enne-vabanemist-enam-kirjadele-ei-vasta.d?id=68396793

No on siililegi selge, et see on ilmselt Delfikate poolt kokku klopsitud üllitis, aga see selleks. Sest tegelikult on ka päriselus selliseid naisi, kes rahumeeli vangidega kirjavahetusse astuvad ning tõsimeeli usuvad, et tegemist on tõeliste printsikandidaatidega. Et vangid tõesti tahavad muutuda ning on valmis naise pärast seda tegema, sest nad on mõistnud, mida nad valesti on teinud. Sellest me ei hakka üldse rääkimagi, et enamasti kirjutab üks veidi osavam vang need kirjad valmis ning teised siis kasutavad tema teenust, et saaks naiivitaridele end superkangelastena näidata. Ja naised usuvadki!

Kui nüüd seda konkreetset lugu näitena kasutada (sest eks reaalses elus juhtub ka niimoodi), siis peab see naine küll jumalat tänama, et ta piisavalt rikas eit pole, et vang temaga kirjutamise lõpetada otsustab (sest pinnale jäävad ju need naisukesed, kes võiksid mehi ka pärast vabanemist üleval pidada ning kellelt oleks midagi hiljem röövida… või siis vaeseomaks peksta, seda nimekirja võib lõpmatult jätkata). Ma ei väidagi, et vangi sattunud inimesed ei võiks muutuda. Kui hetkel rääkida siiski vargustestest ning huligaanitsemistest, siis 5 protsenti inimesi võib-olla reaalselt muutubki (mõrvarid ning vägistajad on teine teema ning need naised, kes sellistega kirjavahetusse astuvad, peaks kõik sunniviisiliselt hullarisse panema). Aga mille krdi pärast peab see naine eeldama, et see vang just nimelt selle viie protsendi hulka kuulub? “Kõik väärivad teist võimalust!” ütlevad need naised. Või siis kolmandat, neljandat, kümnendat. Ja ikka kukuvad uuesti kinni. Mul tuleb reaalselt oksendamistuju, kui ma mõtlen, et sellised naised tegelikult eksisteerivadki, kes sellist jama uskuma jäävad. Ma saan aru, et naised armastavad ilusaid sõnu jne, aga no kuskilt võiks see piir ju minna.

Ma olen vangide suhtes alati radikaalne. Kuna Eestis juba niisama pokri ei pisteta, siis peab selleks ikka mingi põhjus olema, miks nad seal istuvad. Kuigi jah – meie kohtusüsteem on nagunii pekkis ning vahel saab mõrva ning varguse eest suhteliselt sama karistuse. Kui mõrvaritest ja vägistajatest rääkida, siis peaks surmanuhtluse Eestisse tagasi tooma. Kuigi paljud arvavad, et surm oleks sellistele liiga kerge karistus, siis miks meie maksumaksjatena neid värdjaid üleval peame pidama? Oleks siis meil veel vanglad, mis on väärivad vanglate nime, aga meil on ju mõrvaritel suht lebo seal (Kui meil oleks nii retsid vanglad kui Lõuna-Ameerikas, siis ma surmanuhtluse poolt ei oleks, siis kärvaksid nagunii enamik seal ise ära või siis teised vangid lööksid maha… mis minu meelest oleks vägagi õige lahendus, kui mõrvaritele ja vägistajatele olekski mingid eraldi koridorid, kus nad siis omavahel kõik üksteist maha lööksid. Saaks elajatest lahti).

Kui oktoobris see vahejuhtum avalikuks tuli, kus eesti neiud Peruus kokaiini vedamisega vahele jäid, siis postitasin oma Facebooki seinal sellise staatuse: “Sellistele ei tunne üldse kaasa, pistku need sinna Peruu vanglasse terveks eluks mädanema! Tipsid vist arvasid, et saavad niimoodi rikkaks, aga nüüd ootab neid selline karm vangla, kust ei pruugi eluga üldse pääseda. Kahju, et noored inimesed oma elu niimoodi pekki keeravad, enne tuleks ikka mõelda, mida sa teed. “

Ja oh sa vana, kus tuli tagasisidet. Ühed, kes minuga nõustusid ja teised, kes arvasid, et ma olen liiga õel. Kusjuures naljakas oli see, et enamik meestest olid minuga nõus ning naised arvasid, et mul pole üldse kaastunnet. Üks mees oli ka siis naiste poolt, kes arvas lausa, et nüüd ma langesin tema silmis, sest mul pole kaastunnet. “Sest need neiud olid ju noored, nad ei teadnud, mida nad teevad.” jne. SITTAGI! 19-aastane ning 22-aastane pole enam nii lollid ja noored midagi. Olgu, ma vbl reageerisin üle, kui ütlesin, et eluks ajaks mädanema, aga nii kuus- seitse aastat võiksid nad vabalt Peruus istuda. Ja siis tulevad alati mingid ahvid ütlema, et Eestis istuvad mõrvarid ka ju vähem, et miks nad sellise ühe vea pärast nii kaua peaksid istuma. Sest Eestis ongi õigussüsteem puhta perses, aga nemad jäid vahele Peruus, siis saagu karistatud ka vastavalt kohalikele seadustele.

No loogiline on, et nad ainult söödaks ette topiti, et veel suurem kogus rahulikult üle viia… Ja hiljem väitsid neiud, et eeldasid, et nad veavad kulda… Mis polegi nii vale, sest kokaiini kutsutakse ju valgeks kullaks allmaailmas. Aga no kuulge – mitte ükski inimene ei saa nii loll olla, et reaalselt sellist ajuvaba bullshiti uskuma jääb. Loomulikult nad teadsid, mida nad veavad, aga nad lihtsalt lootsid pudrumägesid saada.

Ja mind ajab närvi, kui öeldakse, et need naised tegid vaid ühe vea ning nüüd on terve elu perses. Vea teed sa siis, kui sa oma abikaasat armukesega petad. See, mida nad tegid, ei olnud viga. See oli puhas ahnus. Ja ma usun, et kui need neiud üldse kuskil õpiksid oma “veast”, siis just Peruu vanglas. Kui nad Eestisse üle tuuakse (õnneks vist ei saa ikka), siis istuksid nad kolm kuud kinni ning see valulik periood oleks elust kustatud. Nüüd vähemalt võib loota, et aastate pärast, kui keegi peaks “veel parema” diili pakkuma, siis oleks neil mõistust keeldumiseks.

Kui see Peruu skandaal lekkis, käis endine narkomuul Jaanus Iljašenko nii “Kolmeraudses” kui “Ringvaates” oma kogemusest rääkimas – sellest, kuidas ta Venezuela vanglas üle kahe aasta kinni istus. Kui need kaks neiut vedasid kokaiini käsipagasis, siis see noormees neelas. Kunagi tehti temast ju ka saade “Eesti narkomuulad” , kus TV 3 aitas noormehe kodumaale tagasi (maksis vastutasuks oma loo rääkimise eest tagasisõidupileti kinni). Tundub, et nüüd on noormees tõesti mõistnud, mis ta siis valesti tegi (kuigi pealtnäha võib kõik petlik olla), aga selleks ta pidigi selle Venezuela põrgu läbi elama. Muidu on ju tore, et ta teistele oma kogemusest rääkis ning 100 korda toonitas, et jumala eest keegi seda teed ei läheks, aga kindlasti poleks seda sellisel juhul juhtunud, kui ta oleks rahulikult meie hubasesse vanglasse üle toodud. Siis ta oleks praegugi veel narkomuul, sest siinsed vanglad ei õpeta inimesi.

Kui nüüd mu postituse algusesse tagasi minna – kui ma neid naisi suudan veel kuidagi mõista, kes varaste ning huligaanidega kirjutavad(olgu, tegelikult ei suuda, aga no… vbl see maailmaparandajalik tunne lööb välja, labiilsus jne), siis need, kes mõrvaritega seda teevad, tuleks tõesti hullarisse panna. Ja kui sellisel puhul tuleb keegi mulle ütlema: “Aga kõik väärivad teist võimalust, äkki ta muutub?” (ja me hetkel ikka räägime mõrvadest, mis pole enesekaitseks sooritatud), siis ma tõesti tahaks sellise inimese ise kuhugi vanglasse saata – lihtsalt sellepärast, et ta nii idioot on.

Kas tõesti inimelu pole enam midagi väärt? Minu meelest võiks meil selline surmanuhtlus olemas olla, et nende kõige räigemate kurjategijate puhul hakatakse neid üles pooma, siis antakse natuke õhku, siis puuakse jälle… kuni siis senimaani, mil kärvab. Või pannakse kuhugi kambrisse ning surevad janusse ning nälga. Kõigil vähem muret, ei peaks näiteks eluaegsete pärast vaeva nägema, maksumaksja ei peaks neid üleval pidama jne. Ja vägistajate puhul võiks enne surma noksi ära lõigata ja seda niimoodi, et ta on ise täiesti teadvusel. Nojah, siit tekiks muidugi küsimus, et kust leida neid inimesi, kes selliseid rõvedusi teha tahaks – aga siis võiks mingi masin vms olla. Ja kui surmanuhtlust ei saa, siis vähemalt lõigaku noks ära ning elagu siis ülejäänud elu niimoodi. Selliste inimestega tulebki radikaalne olla.

Ma ei mäleta, mis riigis see oli, aga mingi jorss viskas kuskil ühele naisele hapet näkku (sest naine ei tahtnud temaga magada). Ja hiljem sai naine vastutasuks talle sedasama teha (muidugi ajakirjandus filmis seda jne). Jumala õige värk ikka. Ei, ei, ma ei mõtle siin seda, et kui keegi kellegi venna ära tapab, et siis vastutasuks tapame selle mõrvari venna ka ära, aga selliste asjade puhul nagu ma just näiteks tõin, oleks omakohus jumala õige.

Et selles suhtes räigete kurjategijate lähedasi ei saa süüdistada, sest nad võivad jumala normaalsed inimesed olla. No olgu, vahel saab süüdistada kasvastusmeetmeid, aga mitte alati, sest võib ju täiesti niimoodi olla, et täiesti normaalse perekonna ühest lapsest tulebki kõige hullem mõrvar jne.

Nii et jah – Eestis on meil naiivsed naised, kes usuvad, et vangid võivad muutuda (enamasti siiski ei muutu). Ja meie karistused on nagunii täiesti olematud.

P.S: Hehe, see on mu 300-s postitus! Väike juubel ju! 🙂

25 kommentaari “Hoiatus: Eriti julm postitus (Vähemalt mõnede arvates küll!) / Miks naised vangidega kirjavahetusse astuvad ning miks meil Eestis ometi nii leebed karistused on?

  1. Kas sa ei arva, et kuna eesti kohtusüsteem on piisavalt auklik, siis oled sa ülekohtune nende inimeste suhtes kes on sinna valetunnistustega pandud. Ma tean juhust kus tüüp istus kinni 4 kuud mõrvasüüdistusega, esimese ja teiseastme kohus oli ta süüdi mõistnud, kolmandaastme kohus mõistis ta alles õigeks. Asja lõplik point oli see, et kutt oli öösel läinud oma majas teiselt korruselt esimesele korrusele kööki ja nägi seal maskis meest kes lähenes talle seljatagant. Haaras laualt leivanoa ja lõi selle sissetungijale kõrri. Kuna sissetungijal ei olnud relva käes, siis majaomanik sai tahtmatutapmise süüdistuse ja hädakaitsepiiride ületus süüdistuse ja alles kolmanda astme kohus tunnistas ta õigeks.

    Erandid kinnitavad reeglit aga kahjuks on eestis kinniistuvate vangide hulgas ka lihtlabaseid kiiruseületajaid, või neid kes on saanud tahtmatutapmise kraesse, sealjuures on ta ise läinud pigem inimest abistama. Eesti vanglateameti peadirektor kunagine on mul hea sõber ja ta on rääkinud kui palju inimesi seal retsidega koos istus kes tegelikult tõesti tapsid kellegi enesekaitseks aga kuna temal polnud raha korraliku advokaadi palkamiseks ja ei saanud ka tõestada, siis nii ta kinni sattuski.

    Teine asi, miks sa arvad, et see vang ütleb sulle mille eest ta kinni istub? Väga paljud kes on süüdimõistetud kinnistel istungitel, sa ei leia internetist tema nime otsides midagi.

  2. Selles suhtes on sul muidugi õigus – kuna meil tõesti see süsteem nii auklik on, siis alati võib olla selliseid juhuseid, nagu sina kirjeldasid. Et selles mõttes ma pooldaksingi surmanuhtlust alles siis, kui on tehtud väga pikk uuring ning mitme astme kohtudki läbi käidud, kes inimese süüdi on tunnistanud. Siinkohal tekiks jah muidugi see küsimus, et äkki saadaksime süütu inimese surma, aga nagu ma ka mainisin, siis see see eelnev uurimine peaks olema väga põhjalik. Ja enesekaitsena tapmine muidugi sellisesse arvestusse ei läheks, kes surmanuhtlust väärt oleks – nemad ei pea ka üldse vangi jääma, vaid peaksid vabadusse tagasi saama.

    Jah, see on muidugi ka õige, et vangid võivad vabalt valetada, mille eest nad kinni istuvad (ja tihtipeale seda ka teevad). Seega võivad nad öelda, et varguse pärast, aga tegelikult mingi mõrva pärast hoopis. Seda enam peaks vangidega kirjavahetusse astumisest hoiduma, sest parem karta kui kahetseda. Sest milleks selliseid riske võtta?

    Minu meelest peaks vanglas need vangid kuidagi eraldatud olema. No eluaegsed on nagunii eraldatud, aga ma mõtlen just neid, kes mõrva ja varguse eest istuvad jne. Et mitte samas kohas jne. Kurb tõsiasi on aga see, et eluaegsetel pidavat üldse vanglates kõige paremad tingimused olema…. Vastupidi peaks see asi ju olema, et neil peaks just kõige kohutavamad tingimused olema. Ma nende puhul kindlasti pooldaksin surmanuhtlust, aga kui seda ei saa, siis vähemalt olgu tingimused eriti sitad. Aga kus sa sellega, elavad nagu kuningakassid ju.

  3. Seega kui kaua ja põhjalikult peab uurima? Kes seda tegema hakkab? Võtame politseisid juurde? Kes maksab neile? Tõstame veel maksusid? Need asjad on kaudselt väga paljude asjadega seotud.

  4. Üldiselt tahaks väga sinu poolt olla, aga liiga palju lahmimist ja faktivigu. Eluaegsed on nagunii eraldatud? Ma ei tea, kuidas Eestis selle surmanuhtlusega oleks, aga nt USAs on tehtud uuring, mille tulemusena selgus, et ühe inimese surma mõistmine läheks palju kallimaks maksma (kogu uurimisprotsess) kui ühe inimese vanglas hoidmine 60 aastat. Eluaegsetel paremad tingimused? Meil on vähemalt üks eluaegne, kes sai eluaegse politseiniku tapmise eest. Ja samas on meil ns mõrvarid. Miks neil vahet teha ja eraldi paigutust nõuda? Miks on Eesti vanglates kerged tingimused? See pole väga meie teha, kui olemas on kinnipeetavate suur Jumal ja nende inimväärikuse eest seisev EIK… Ma enam kommenteerida ei taha, aga mainiks, et teema on tegelikult väga põnev. Huvi pärast loe meediast, mis meie eluaegsed teinud on. See on ikka päris rõve.

    • Ma tean, mida meie eluaegsed teinud on (vähemalt mõned tuntumad juhtumid küll), olen sellega kursus ning rõve on see tõesti. Hetkel peaks eluaegseid 37 (38?) olema. Ja see eluaegne Romeo Kalda, kes tappis tegelikult kaks inimest -üks neist oli siis politseinik. Kusjuures alguses ta mõistetigi surma, aga hiljem muudeti see eluaegseks (sest just siis hakati läbi viima seda seaduse muutmist, et surmanuhtlust kaotada).

      Sellega ma tõesti kursis polnud, et ühe vangi surmamine võtab rohkem raha, kui tema eluaegne vanglasse pistmine.

  5. See lause su tekstis: “Minu meelest võiks meil selline surmanuhtlus olemas olla, et nende kõige räigemate kurjategijate puhul hakatakse neid üles pooma, siis antakse natuke õhku, siis puuakse jälle… kuni siis senimaani, mil kärvab.” Tähendab sisuliselt seda, et sa mitte ainult ei tapaks lihtsalt kedagi ära, vaid enne ka piinaks hoolega. Ehk sa oled kõige räigem kurjategija, mõtetes vähemalt. Kuidas sa selliseid nõrku inimesi, kes piinamisest unistavad, aga veel teoks pole teha suutnud, karistaks?

    Ok, nali. Lihtsalt mind hämmastab surmanuhtluse pooldajate kohutav verehimu ja nad isegi ei ürita seda varjata 😛

    • Ma lihtsalt arvan, et sellised inimesed väärivadki sellist karistust. Miks neid poputama peaks? Nemad ju neid ei poputanud, kellelt elu võtsid – veel vähem nende perekondi.

  6. Mis makse sa siis maksad ka, et oma tekstis väidad, et vange hoitakse üleval maksumaksja raha eest?

  7. Ei suutnud su teksti isegi lõpuni lugeda…
    Ma tundun sinusuguse jaoks kindlasti liiga sõbralik, aga minuarust soovida noortele tüdrukutele, kes enda lolluse tõttu kokaga vahele jäid, on lollus. Esiteks, koka ostmine on vabatahtlik, ja kui mõni inimene väidab, et nad oleksid selle kokaiiniga tapnud mitmeid tuhandeid inimesi, siis no kammoon, kes käsib sul seda kokat osta ja tõmmata? Surma põhjustab ikka inimene ise oma piiranguteta ja need tüdrukud ju ainult TOIMETASID edasi kokat, mitte ei müünud, seega nad ei ole kellegi surma põhjustanud.
    Tapjate ja vägistajate puhul ma aga nii leebe pole, need peaks küll eluaegse saama, hea inimesena aga ideaalis pooldaksin, et Peruu loos osalenud tüdrukud peaks Eesti vanglasse üle tooma, öelgu teised mida tahavad.

    • Kade raudselt 😀 Ei, nali naljaks, aga minu peale on mõned teisedki tigedad 🙂 Nii et see pole esimene ega viimane kord. Ja sellele neiule ütlen, et tulgu tehku ise saadet ja siis vaadaku, kuidas hakkama saab! Närvid peavad terasest olema (mul ongi!).

      Ahjaa, aasta aega on see “sisutühi” saatejuht ka hakkama saanud, nii et jah – ju siis ikka nii hullud need lood pole 🙂

      • Arvestades seda, millist blogi ma kunagi pidasin (noh, enam mu blogi pole nii seksiteemaline), siis sain siis isegi hullemat kriitikat. Nii et pole midagi uut siin ilmapeal 😀

  8. Mis siin nüüd julma oli – lauaga lapiti prevaleeriva arvamuse ja kohtumõistja peegeldus.
    Kui hästi läheb, lisab elu ka antud arvamusele dimensioone ja vaatenurki.

  9. Eesti vangidele on tõesti väga leebed karistused. Noore ja rumala plikana hakkasin ka ühe endise vangiga suhtlema, oli 3a mõrvakahtlustuse eest saanud, ja hiljem selgus et läheb uuesti kinni, varguste eest. Kui ikka esimene kord mõistust pähe ei pane, siis teist korda sinna sattumine on elustiil, sorri, aga nii on. Ja mis sealsel elukesel viga? Maksumaksjad peavad ülal, neil katus peakohal ja toit laual. Nad võiksid ikka oma vangla ise kinni maksta, nagu ühes Lõuna-Ameerika riigis, vangid teevad tööd, et enda kongimaksu maksta. Miks me peamegi neid üleval pidama??

  10. Siiamaani ma ei mõista miks ei võiks näiteks pedofiilidele kuuli pähe lasta. Või inimesed kes peksavad oma naisi ja lapsi. SIin Austraalias oli just üks kohutav sündmus kus isa lasti “kogemata” (arvutisüsteemi viga) vangist välja ning mingis hulluse hoos peksis oma poja väljakul kriketikurikaga surnuks, teiste perekondade ja laste silme ees!. Poeg palus emalt natuke isaga kauemaks jääda ning tulemus oli selline. Isa suri politsei poolt tulistatud haava, kuid isegi kui see meesterahvas oleks ellu jäänud oleks ta vanglas kohutava kohtlemise saanud. Ja neid juhtumeid on veel ning veel. Kuidas on surmanuhtlus kallim kui selliste vangis hoidmine kui neile kuul pähe lastakse nagu ennemuiste? Palju see üks padrun ikka maksab… Või poomise puhul jupp köit. Igastahes, mina ei leia, et mõrvarite ja vägistajate ja pedofiilide puhul peaks mingitki kaastunnet olema.

  11. Saab üle tuua küll. Ütleme nii, et minu sugulase sõber toodi Taist Eesti üle ja kannab oma karistust edasi. Tema kuritegu oli tappa üks tuntumaid maffiabosse ehk omamoodi heategu seal riigis. Kuid seadus on seadus. Õnneks sai siiski kodumaale toodud. Taotles siin ka varem väljapääsemist kuid minuteada lükkas Rüütel selle tagasi. Ilvese kohta ei tea, kas sai vähemaks aastaid. Peaks pääsema kui on ca 70 aastane.

    Eks oleneb ju puhtalt kuriteost. Ma arvan, et kui tappa inimene kes on teisi inimesi tapnud, siis pole nagu väga viga. Kuid eks ta ole, kui oled normaalne, ära tee seda! Keeruline teema. Ise pooldan surmamõistmist kuid kindlasti väga tugeva kontrolliga. Piisavalt olnud olukordi, kus hukatakse süütu inimene.

  12. Kristhel… kes oled sina, et võtad omale õiguse öelda, et tappa kedagi kes on tapnud, et see on normaalne? Küll ja enamgi on olnud neid kus elektritooli on läinud inimene kes on tapnud kellegi kuriteopealt aga hiljem on välja tulnud, et kuritegu oli oma lastele poest söögi varastamine. Sa ei ole kohtumõistja õnneks ja mida rohkem on asjas lülisid seda tõenäolisem on, et seal on see vigu ja asjaolusid midakeegi teine ei tea ja arvatavasti teada ei saa. Igal inimesel on või vähemalt peaks olema võimalus ennast parandada… olgu siis kasvõi vanglas oma aega istudes ja minupärast kasvõi jumalat leides ja lõpuks vanadusse surres seal trellidetaga.

    Kummaline on see, et kõik tahavad olla karistajad aga keegi ei taha pärast kui midagi viltu on läinud, võtta omale vastutust. Seda võib näha tänapäeva elust enesest kuidas kõik keda on kuidagi piinatud või terroriseeritud, need tahaks teistele kuidagi pinda käia ja teisi kontrollida ja karistada. Siis lähevad nad politseisse või turvameheks või poliitikasse. Savisaar on ehe näide sellest. Sündinud harku naiste vanglas, oli koolis peksupoiss ja nüüd kepib ajusid poolel eestil.Enamus politseinike on samasugused, koolis arvatavasti said vahetunnis puukaid ja nüüd käivad ja elavad ennast tööl välja. Sellepärast ma alati kõik politsei otsused ka kohtusse edasi viin, seal on vähemalt mingi lootus, et ta ei ole oma kättemaksu lõpuni läbi mõelnud ja seal see asi kolinal kokku kukub.

    Internetis vaatad erinevad grupid ja foorumid kus kõik on jubedad administraatorid ja teevad jubedalt reegleid, et ikka saaks kedagi kuidagi piirata ja enda väljamõeldud raamidesse suruda, et asjad oleks ikka nii nagu nemad tahavad. Mulle tuleb 2-3 korda nädalas postkasti kiri, et ma ühe enda hallatavas grupis facebookis teeksin mingid reeglid mida tohib ja mida ei tohi aga ma ei näe sellel mõtet. Keegi peab neid reegleid kontrollima ja siis karistama ja siis veel nende pahameelega tegelema kellele see ei sobi… milleks kõik see jama? Eestis ja tegelikult enamuses maailmas on asjad niigi üle reguleeritud ja üle seadustatud.

  13. Lugesin kolm esimest lauset ja rohkem oma aega raisata ei tahtnud… Loodan, et tänasel päeval olete veidi intelligentsem. Kahju, et elame samal planeedil.

    • Tead, kui sa ei viitsi rohkem kui kolme lauset lugeda, siis oled sina see idioot. Ning ma loodan, et su mees elab vanglas hästi, kelle kõik kulud sa ilmselt kinni plekid ja usud, et ta muutub 😁

Lisa kommentaar