Rasedate blogid/ Blogieetika

Olen suure ehmatusega avastanud, et ma loen lausa kahe raseda naise blogi (Mallukas ja Helevalgus). No Mallu blogi lugesin ma juba enne tema rasedaks jäämist ja kuna ta oli suhteliselt vinge blogija, siis ma ei leidnud põhjust, miks ta ei võiks ka rasedana humoorikalt kirjutada (Kuigi hirm tuli ikka peale, et see olukord tema mõistusega 1:0 teeb). Nojah, kuigi ei saa salata, et kui ma mitu kuud tagasi Mallu blogist teada sain, et ta on rase, siis esimese asjana ma mõtlesin: “No pole võimalik! Puuduks veel see, kui Rents ja Merje nüüd ka titeootele jääksid, mida ma siis lugema hakkan?” 😀 Ehk siis mu jutu põhipoint on see, et kellegi blogi lugedes me loome neile ka isiksuse. Ja Mallu blogi lugedes jäi täpselt selline mulje, et tema enne 30-ndaid küll titeootele ei jää. No suu vajus suhteliselt ammuli küll, aga ma usun, et päris põrandani vajuks see sellisel juhul, kui Rents ja Merje ka nüüd rasedaks peaks jääma. Eriti Merje puhul, siis oleks maailm vist küll hukas. Ma räägin siis hetkel, mitte tulevikust. 5-10 aasta pärast, tehke seda, mis tahate! 😀

Helevalguse blogi peale juhtusin ma täiesti juhuslikult. Tavaliselt ma väldin rasedate inimeste blogisid, sest nad kirjutavad ainult oma hiigelesuurtest kõhtudest, valudest jne. Mina, kes ma olen väga lastekauge inimene, ei viitsi väga enda pead vaevata muredega, et kui suureks see auk siis pärast sünnitust venib, samuti ei huvita mind teema, kaua pärast sünnitust peaks ilma seksita elama. Ehk siis selline värk ajab judinad peale. Seega on lausa ime, et ma üldse selliseid blogisid loen. Tegelikult kõik need postitused, mis räägivad kõikvõimalikest rasedate isudest, valudest, muudest asjadest, jätan ma loomulikult vahele. Aga kui ma kunagi kauges tulevikus peaksin ka õnnistatud olukorras olema, siis küll ma teie blogid üles otsin ja kõik need postitused uuesti läbi loen 😀 Ilmselt ohkaks juurde ka veel, et pärast rasedust peab umbes kuu aega kuival olema, aga see selleks 😀

No kõik vist teavad sellest skandaalist, mis Mallu blogis lahvatas, kui ta julges nende emmede kommuuni kohta midagi öelda. Kui ma esimest korda seda postitust lugesin, olin seal üle 200 kommetaari, nüüd oli üle 500, aga kuna ma olen laisk inimene, siis ma lasin need ainult silmadega üle. Ühed kiitsid teda taevani, et ta nii humoorika postituse kirjutas, teised neadsid ta maapõhja, et tal oli jultumust midagi sellist nende emmede kohta kirjutada. Mina ei tee kumbagi, sest asi polnudki nii väga selles õigekirjas, mida need emmed ei osanud, vaid põhiprobleemiks oli see, et kuidas julges üks varsti emaks saav inimene üldse midagi sellist kirjutada. Kui sellise postituse oleks kirjutanud lastetu inimene, kes veel niipea neid ei plaani ka, oleks tagasiside ilmselt hoopis positiivsem olnud. Eks sellega ongi see teema, et rasedad naised on nagu kõik ühes meeskonnas ja mõnede inimeste jaoks oli Mallu lihtsalt reetur, sest ta ei kaitsnud nende seisukohta. Kui mina praegu neid kritiseeriks, ei saaks keegi mulle ütlema tulla: “Aga krt, Printsess, sa saad kahe kuu pärast ju ise ka emaks, raudselt räuskad samamoodi siis nendes beebifoorumites!” Sest teades enda iseloomu, siis lapsi ei kavatse ma niipea saada, sest ma olen isekas inimene ning tahan oma elu ainult endale elada. Ja mulle on see ka lubatud, sest ma ei ole tulevane emme. Tulevased emmed olekski nagu mingid sellised heatahtlikud neiukesed, kes ei tohiks midagi negatiivset öelda.

Viimasel ajal olen ma suhelnud nii paljude erinevate inimestega, et ise ka ei usuks tegelikult. Ma olen alati suhtleja olnud, aga viimasel ajal üha enam. Rääkinud isegi tõsistel teemadel, muutunud ise ka küpsemaks. Iga kogemus siin elus annab palju juurde, aga alati tuleb jääda iseendaks. No nüüd läheb juba mulaks kätte ära, aga see selleks. Kuigi ma viimasel ajal enam nii tihti ei kirjuta, siis see ei tähenda, et ma kadunud oleksin 🙂

Advertisements