See nädalavahetus oli meil päris tegus – käisime laupäeval rongiga Tartus. E polnudki varem rongiga sõitnud ja ta pidas hästi vastu. Lausa nii ideaalselt, et jäi rongis hoopis magama. Arusaadav ka – kell oli kaheksa hommikul, endalgi tuli uni peale. Olime terve päeva mu isa juures ja tulime õhtul rongiga tagasi. E lõunaunest ei tulnud küll midagi välja, sest ta ei maga kuskil peale kodu. Kui rongile jalutama hakkasime õhtul, siis jäi kohe vankris tuttu. E ei saanud ilmselt isegi aru, et rongile läksime, magas kogu sõidu maha ja ärkas alles Põlvas üles.
Eks kogu päev oli tema jaoks mürgeldamist täis, selle tõttu ehk ei tahtnudki isakodus magama jääda. Küll aga oli tal laupäeval lausa kaks lõunaund (no tegelikult juba õhtuund ajaliselt) – seega ööuni tuli alles 23.45. Muidu läheb E kuskil 22.00-22.30 magama, mis on paljude jaoks kindlasti ülihilja laste jaoks, aga ta ärkab ka kuskil kell 10.00 -11.00 vahel.
Et mul on tõesti endalgi raske uskuda, et E on laps, kes magab kogu öö ilusti ilma kordagi ärkamata. Tundub lausa sürreaalne, sest veel mõned kuud tagasi tundus see nii kauge ja helesinise unistusena, mida veel niipea ei juhtu. Pärast adenoidi eemaldamist läks E magamine kõvasti paremaks ja kui rinnast sai ka võõrutatud, siis sai ühest-kahest ärkamisest öö jooksul laps, kes ei tõusegi üles kordagi enne hommikut. Kaks ja pool kuud tagasi oli tavaline öö nii, et E ainult rinna otsas rippuski ja magas ainult meie voodis. Nüüd pärast imetamisest võõrutamist magab ta alati ainult enda voodis.
Eile käisime perega Elistvere loomapargis, mis oli tore elamus! Ma vist polnudki seal varem käinud, vähemalt ei mäleta küll, et oleksin. Just selline parajalt suur, et lastega oleks mugav ringi liikuda. Kõige ägedam oli ikka karu nii lähedalt näha – see mõmmik oli nii armas 🙂
E kõndimisega on nüüd ka kõik enam-vähem korras, see tekitas pikalt parajat peavalu, sest ta hakkas ju nii hilja ilma toeta käima. Meil on veel mõned füsioterapeudi külaskäigud tulemas, aga see on nii palju kaasa aidanud. Kui kõik korrad on käidud, siis teen ühe kokkuvõtva postituse sel teemal.
Kuna E magab nüüd väga hästi, olen ise ka palju produktiivsem. Olen sel aastal juba kaheksa raamatut läbi lugenud (alustasin 9.jaanuaril ehk siis lugesin esimese). Ma oma Instagramis kajastan neid, aga panen siia postitusse kolme oma lemmiku Instagrami viite. Fredrik Backmanist olin ma nii palju head kuulnud – ei pidanud pettuma ka. Lugesin esimesena “Britt-Marie oli siin”, mis oli väga hea raamat, aga plaanin teised teosed Backmanilt ka läbi lugeda. Üheks mu uueks lemmikraamatuks on alles sel aastal eesti keeles ilmunud Ashley Audraini “Kahtlus”, mis hoiab kogu raamatu vältel pinget üleval. Nii head lugemiselamust pole ammu olnud. Ma täiega naudin seda, et olen jälle ilukirjanduse maailmas tagasi, sest lugemine on mulle ju alati meeldinud. Vahepeal olin lihtsalt natuke võõrdunud sellest, eriti ilukirjanduse mõttes.
2021 on igal juhul hästi alanud!








