Saka mõisa külastus/ Köha läks ära, aga asemele tuli nohu…

Teate – köhast hakkan ma alles nüüd vaikselt lahti saama. Osaliselt aitas sellele kaasa just Saka mõisa ja sealse basseini ning aroomisauna külastus. Küll aga tuli sellega kohe teine mure – nimelt nüüd on mul maailma kõige suurem nohu! Nina on megapunane ja raske on olla, aga palavikku õnneks pole. Eks ma tegin endale ise karuteene, sest ma tavaliselt ei käi iial kuskil suurtes ujumisbasseinides, sest ma ei oska ujuda, aga seal mõisas oligi konkreetselt selline lebobassein, kus ujuda ei saagi, saad lihtsalt chillida ja lõõgastuda (ja meie saime täiesti privaatselt seda teha!). Kohe kõigest kronoloogilises järjekorras!

Teisipäeva hommikul jätsimegi Rakverega hüvasti, käisime veel linnuse juures korraks (mis oli muidugi seest suletud, sest mingi grupp oli parasjagu seal). Ilm oli suht tuuline ja külm!

Head aega, Rakvere! 🙂

 

 

Sõitsimegi Saka mõisa juurde, kus meid tervitas kohe mõisakass! See kass oli megasuur, nime me ei saanudki teada, aga ta oli tihti kas mõisa trepil või hommikul vaatas, kuidas inimesed sööma lähevad. Meie tuba ei olnud mõisa peamajas (seal on kaks hoonet), vaid selles pisemas majas, kus ka basseini ja sauna kasutamise võimalus oli. Sellega on see teema, et kuna see bassein on väike, siis nad ei taha sinna ülerahvastatust  – seega saab kasutada seda 1,5 tundi ja aja peab enne ette ütlema. Me alguses küsisime, et kas kell 18.00 on võimalik, aga administraator soovitas meil pigem kell 20.30 minna, sest siis olla seal vähem rahvast! Kuna meie jaoks ei olnud erilist vahet, millal minna ja ma tõesti naudin seda, kui ei pea rahvamassiga koos olema, siis võtsime selle kellaaja! Siis me muidugi ei aimanud veel, et saame täiesti privaatsed kaks sauna ja basseini meile kahele 1,5 tunniks! Kui see pole paradiis, siis mis ometi on? 🙂

Seadsime end meie toas sisse ja tudusime kaks tundi!

Tuba oli suht lihtne, aga kõik oli väga normaalne. Ainus, mis ehk häiris, oli see, et vannitoas see vesi tuli vahel natuke väiksema joaga, eriti just siis, kui keegi kõrvaltoas samal ajal vannituba kasutas. Ahjaa, ma unustasin eelmises postituses mainida, et Rakvere hotellis Wesenbergh, kus me öö enne Saka mõisa veetsime, oli lisaks nõmedale peatoele ka halb asi see, et telekas näitas suht kesiselt –  uduselt. ETV -d nägi hästi, aga Kanal 2 ja TV3 olid säbrulised. Et see on ka siiski miinus, sest kui inimene lähebki näiteks ainult lõõgastuma, siis mõne jaoks võib see ka telekat tähendada – ei tohiks kunagi arvata, et reisijad nagunii on kuskil väljas ainult. Aga see oli hoopis Rakvere hotelli Wesenberghi kohta – Saka mõisas seda muret ei olnud, kõik toimis laitmatult!

 

See pilt on tehtud meie maja esimesel korrusel, sealt suundusime just peamajja õhtusöögile! Kell oli kuskil 18.00.

Saka mõisa restoranis! 🙂

🙂

Pärast paaritunnist uinakut läksime me Saka mõisa restorani, mis asus peamajas! Sealne õhtusöök oli väga hea ja rahvast oli vähe – sest paljud olid ilmselt sel kellaajal just basseini ja sauna võlusid nautimas.

Kui sealt tagasi tulime, chillisime niisama ja siis läksime basseini!

Panin selle emotikoni, sest tegin selle pildi välguga 😀 Siis me veel ei aimanud, et saame täiesti privaatsed saunad ja basseini. Vedas lihtsalt! 🙂

Kuna ma basseini ei võtnud mobla kaasa, siis saan näidata netis võetud pildiga, milline lebobassein ainult meile kahele oli! Lisaks saime käia kahes saunas – üks neist oli aroomisaun (eukalüpti lõhna lasti sinna sauna sisse), kus mina rohkem aega veetsin, sest seal ei olnud nii palav. Ja kõik ainult meie päralt! 🙂

 

Pilt on võetud internetist, aga see kõik oli ainult meie päralt! Nagu näete – siis ujuda seal tõesti ei saa, sest vesi on madal, aga ongi nagu lebobassein (mullibassein?). Väga chill oli – ja olime seal kell 20.30 ainult kahekesi! Kuni 22.00ni saimegi olla, siis pannakse basseinid ja saunad kinni. Ja käisime siis veel saunades ka, mina rohkem aroomisaunas, sest seal ei olnud nii palav. Kuna ma nagunii ujuda ei oska, siis mulle suured ujumisbasseinid ei meeldigi, seal on vesi liiga jahe ja mul pole seal midagi suurt teha, sest vesi on nagunii liiga kõrge. Siin oli hea chillida – vesi oli 30 kraadi, oli suht okei, aga mulle oleks paremini sobinud isegi nõks kõrgem temperatuur, sest mulle meeldib, kui on hästi soe sellistes basseinides!

 

Eile sõime siis hommikut Saka mõisas ja siis ma taipasin, et köha on mul suht ära kadunud, aga nina oli kinni – sain nohu. Nüüd ravin hoopis seda. Eks ma vbl poleks pidanud minema, aga samas – kuna köha oli suht ära läinud juba, siis ma mõtlesin, et vast ei juhtu midagi hullu. Täna käisime korraks Hendriku vanavanemate juures veel istumas ja nüüd olen kodus ning chillin niisama.

Saka mõisa ma kindlasti soovitan, mulle meeldis! Ja pole vist vaja mainida, et tegemist pole kinni makstud postitusega, ikka kõik sai ise tasutud. Ma olen blogimaailmas nii väike kala, et mulle pole keegi iial mingit sellist pakkumist teinudki (mingeid väiksemaid pakkumisi on tehtud, aga enamus neist ei huvita mind – eriti kui ma pean lugejatele midagi välja loosima. ma hoolin oma lugejatest küll, aga ma ei jaga neile jänni, sest ma ei viitsi ja mind ei koti see absoluutselt) 😀 Kui keegi pakuks mingit majutust vms (et ma seda hiljem blogis kajastaksin), siis ma ilmselt võtaksin küll selle pakkumise vastu, aga oleksin ikkagi sama aus, nagu ma tavaliselt olen.

Kuidas teie pühad möödusid? Minul muidu üldiselt vaikselt, aga ma tegelikult olen viimasel ajal suht ringi jooksnud kogu aeg, vbl sellepärast sain nüüd kohe nohu köhale ka otsa. Nüüd kavatsen veits aja maha võtta ja kosuda, sest 2.jaanuariks oleks küll tore  täiesti terveks saada, sest siis algab töö uuesti. Hendrik on muidu väga imeline ravitseja, poputab ja puha – et ole või tihedamini tõbine 😀 Samas ta poputab mind niisama ka, seega erilist vahet ei ole, haigena lihtsalt veel enam 🙂

Mingi suvaline pilt ka lõpetuseks.

Ahjaa, täna käisime ja registreerisime mu Põlva linna elanikuks! Ma polnud siiani end siia sisse registreerinud, aga nüüd olen 🙂

 

 

Advertisements

Jõulud Rakveres! :)

Oleme hetkel Hendrikuga Rakveres ja naudime väikest väljasõitu. Kõik on muidu chill ja hotell on mõnus  – Wesenberghi hubane hotell. Üks asi ajab mind siiski kettasse – nimelt on siin eriti sitt äär voodi üleval – magamiseks ei sega, aga kui ma tahaks toetada, siis on täiega valus. Kas pean padja eriti kõrgele ebamugavalt panema (ikkagi ei saaks, sest topeltpatju pole, ei viitsi otsima ka minna) või eriti madalal olles blogima – no ei ole mugav. Laua taga ka blogida ei viitsi. Aga pilt ka sellest siis:

Just see ülemine äär ajab seal närvi, täiega segab sellist tavalist lebotamist.

Siit paremini näha ehk seda pruuni äärt. Kui see välja arvata, on kõik muidu suht okei. Aga ikka peab mingi tõrvatilk meepotis olema.

 

Täna siis sõitsimegi pärastlõunal Rakverre! Enamus söögikohti on jõuludel kahjuks kinni, aga õnneks ühe avatud kohviku leidsime, kus sai õnneks ka sooja toitu tellida. Käisime Art Cafes –  hubane ja äge kohvik! Hea, et mõni koht siiski ka jõuludel lahti on, sest arusaadav muidugi, et inimesed tahavad ju enamasti perega jõuludel olla. Kuna meie tegime selle juba hommikul ära (ja minu perega juba 22.detsembril), siis polnud meie jaoks mingit probleemi just 24.detsembril kodust kaugemale sõita.

Ootasime oma sööki! Võtsime mõlemad lõhepastad. Pilti tegi meist teenindaja – ma palusin talt seda, nagu ma vahel ikka mõnes kohas seda teha palun 😀 Ja magustoiduks oli piparkoogimaitseline kook, mis oli eriti hea! 🙂

Jõudsime napilt enne 18.00, köök oli avatud kella 18.00ni – seega läks meil õnneks.

Rakvere keskväljak!

Sel aastal on Rakveres ka tavaline kuusk – viimased neli aastat on see veider kuusk olnud.

Ma pole eriti varem Rakveres käinud, paar korda küll läbi sõitnud, aga see linn on kena! 🙂

Häid jõule, Tarvas! Tarvast olen ma varem ka paar korda näinud – kõige esimesena seitsmendas klassis, kui meil klassiga ekskursioon oli ja külastasime samuti Tarvast. Paar korda pärast seda on ka ette tulnud, kus ma Tarvast olen näinud, aga mujal Rakveres pole siiski eriti käinud.

 

 

Hetkel siis sellised lood – lebotame veits hotellis, homme saame valges ka Rakverega tutvust teha ja siis suundume juba Saka mõisasse Ida-Virumaal, mida ma eriti ootan! 🙂 Muidu on kõik chill, aga see voodiäär ajab mind närvi, sest saabki suht ainult päris pikutades kribada, muidu on nii ebamugav. Olen varem ka hotellides ööbinud ja kui ka need ääred on olnud, siis mitte kunagi pole need päris nii ebamugaval kohal olnud. See on küll hotellile hea mõtlemiskoht, mida paremaks muuta.

Olengi 29! :) / Puhkus!

Täna on mu sünnipäev! Olen juba 29-aastane! Endalegi uskumatu, kuidas aeg on lennanud. Eile oli perega väike tähistamine ja jõuluistumine ka, aga ma sel aastal nagunii suurelt ei pea. Täna on Hendriku sõprade juures väike jõulueelne istumine, homme on jõulud Hendriku vanematega. Homme õhtul sõidame Rakverre, kus ööbime ühes hotellis ja 25-ndal põrutame Lääne-Virumaalt edasi Ida-Virumaale ning ööbime Saka mõisas (me oleme seal lähedal suvel käinud, aga mitte kunagi sees käinud ega ööbinud)! Just tegin meile broneeringud ära – ma polegi varem üheski mõisas ööbinud. Ma siin vaatasin teisi mõisaid ka, aga enamus oli broneeritud ja 27-ndaks peame me tagasi olema Põlvas, siin on veel mõned asjad ajada. Puhkus on minul 2.jaanuarini (2.jaanuaril lähen siis tööle tagasi), Hendrikul lausa 7.jaanuarini. Aga vähemalt saab natuke hinge tõmmata – jee! 🙂

Aasta 2018 on olnud imeline! Kolimine Tartust Põlvasse oli superhea mõte! Ma ei ole seda mitte kordagi kahetsenud, sest nii hea on olnud Hendrikut igapäevaselt näha ja temaga koos olla 🙂 Üldse on elul mulle viimasel ajal nii palju toredat varuks olnud ja ma olen üsna veendunud, et 2019 tuleb veel vingem! 🙂 Kuidas teie 2018 möödunud on?

Ma hetkel pikemalt ei kirjuta, mu sõbranna tuleb varsti läbi mu sünna puhul. Olge tublid ja rahulikke jõule teile kõigile! 🙂

 

Mida mu silmad nägema peavad – Kanal 2 on süüdi selles, et vanemad ei oska või ei taha oma lapsi kasvatada…

Mõnedest inimestest ei saa mina aru. Nimelt nüüd mitmed inimesed hädaldasid, et mismoodi Kanal 2 sai panna “Viiskümmend halli varjundit” pühapäeval õhtul kella 20.00ks! Et lapsed ju on üleval ja sellist pornot pole nii vara küll vaja näidata. Esiteks – mis kuradi porno see film veel on, veits erootiline ehk tõesti. Teiseks – kui lapsevanem ei suuda oma lapsel keelata selliseid filme vaatamast, siis ta peaks küll ise peeglisse vaatama, mitte kanalit selles süüdistama.

Telekal on pult olemas ja kui seda ei osata kasutada, siis on viga küll lapsevanemas, mitte kanalis. Kanal 2 on viimasel ajal tõesti väga palju alla käinud ja mitmeid häid asju lõpetanud (õnneks “Roaldi nädalat” mitte), aga ajada selline asi kanali süüks, et inimene ei suuda oma lapsi kas sellest kanalist eemale hoida või ei suuda seletada, et filmis nähtud asi ei ole normaalne ja täisväärtuslik suhe (kui laps on juba teismeeas, siis ei saa teda ilmselt keelata seda filmi vaatamast – kurb tõsiasi on ka kahjuks see, et tänapäeva teismelised teavad seksist rohkem kui nende vanemad. kahjuks, aga nii see on).

Aga hädaldada selle üle, et kanal ei tohiks seda filmi nii varaseks panna, on küll vanemate enda laiskus. Olen nõus Kanal 2 vastuväitega, et mis see “Klassikokkutulek” siis parem on, mida TV3 ka kell 20.00 näitas, aga siis ei kobisenud küll keegi varase kellaaja üle. Või mis need actionfilmid ja tapminegi paremad on?

Jah, ma tean, et mul pole lapsi blaa-blaa, aga kui mul ka oleks, siis ma ei tuleks iial sellepeale, et selliste asjade üle vinguda, vaid teeksin ise midagi, et poleks sellel ajal vaja seda kanalit väikeste lastega vaadata või istuksin oma teismelise lapsega koos teleka ees ning mainiksin, et armastusel põhinev suhe ei ole selline, nagu seal filmis näidatakse. Et see seal on manipulataioon ja sellisest armukadedast suhtest tuleks eemale hoida. Nii pojale kui tütrele räägiksin seda, et kumbki ei tohiks niimoodi suhtes käituda nagu Christian ja keegi ei tohiks lasta endaga niimoodi käituda nagu Anastasia. Aga ei – tüüpiline eestlane – Kanal 2 on süüdi, et ma ei oska lapsevanemana käituda. Ikka ainult telekas on kõiges süüdi! Aga noh – meil on valitsus ka alati kõiges süüdi, sest ega siis inimene ise pole kunagi ise milleski süüdi. Idioodid!

Jõulukuusk toas!

Hetkel pikka juttu pole – eile tõime kuuse ka tuppa! Eelmisel aastal oli nulg, aga nüüd on kuusk. Jõulutunnet on nüüd kohe rohkem! Kas teil on ka kuusk juba toas? Paljudel  on vist detsembri algusest juba 😀

Vot selline see meie kuuseke ongi!

20181217_190110.jpg

Kodune laupäev

Olen kodus, Hendrik läks oma noorema vennaga sauna. Ma jätsin sauna sel nädalal köha tõttu vahele. Päeval me siiski käisime mõlemad Tartus Lõunakeskuses, kus ma endale neli paari teksaseid ostsin (polnudki ammu neid ostnud, ühed on katki läinud ja teised suht vanad), ühe paksu kampsuni ja kaks paari kõrvarõngaid. Sõime samuti seal. Isale ostsin ka jõulukingituse ära – seega paar tükki veel ja ongi asi korras (me ei tee palju jõulukinke). Need vaatan homme ilmselt Põlvast. Ahjaa – rohtu ostsin apteegist ka köha vastu.

Meil veel jõulukuuske pole, aga ilmselt homme või esmaspäeval saame. Hendrik käis eelmisel aastal ise neid Põlvas müümas, mida ta on aastaid jõulude ajal teinud, ka sel korral pakuti seda talle, aga ta ütles ära. Meil on mitmeid plaane nagunii, ta ise ei viitsi ka sel aastal. Sest oma põhitööga peab need ajad klapitama ja kuigi see kuuskede müümine käib edasi juba siis, kui meil mõlemal on puhkus, siis pole erilist mõtet. Kui meil oleks lapsed, siis oleks kindlasti kuusk juba toas olemas, aga kui kahekesi oleme, siis pole erilist vahet, millal ja kas üldse see saab toodud, sest sellist suuremat jõuluistumist meie juures nagunii ei toimu.

Tegelikult ma täiega ootan puhkust, sest ma tunnen, et ma vajan patareide laadimist. Õnneks nädala pärast juba algab ka! 🙂

Muidu läheb elu vaikselt, eile vaatasime “Reis ümber Eesti” eelviimase osa ära. Maakondade mõttes oli vist üldse viimane, sest kõik on läbi käidud, aga ehk on siis järgmisel nädalal mingi kokkuvõttev saade. Hiiumaa oli viimaseks jäetud, kus ma ise mitte iialgi käinud pole. Kunagi kindlasti! Täna on ka “Trumpi müüri radadel” viimane osa, millest on mul küll väga kahju, sest see on üks parimaid Eesti reisisaateid, mida ma näinud olen!

Kui köha ja puhkuse ootamine välja jätta, läheb eluke väga hästi. Minu elu teeb harmoonilisemaks muidugi see, et Hendrik on lihtsalt imeline kallim! Imeline mees, imeline partner, imeline sõber, imeline kaaslane  – poleks uskunudki, et selline elu on üldse võimalik. Kus sa ärkad igal hommikul üles ja oled õnnelik, et saatus on su ellu just sellise mehe saatnud (Tinder, ole sa tänatud!). Ja just see, et tema ka mulle seda tihti mainib, et ta on nii õnnelik, et ta armastab mind nii väga! Mitte et ma seda nagunii ei teaks, aga mulle meeldib seda alati kuulda. Ja mulle meeldib Hendrikule sedasama muidugi ise ka öelda. Ka tema on mulle öelnud, et kuigi ta teab seda ise ka, mida ma tema vastu tunnen, siis talle väga meeldib see, et ma seda alati sõnadega samuti mainin. Sest ta ise on täpselt samasugune inimene – talle meeldib oma tundeid välja näidata! Minu armas Hendrik! ❤

Vot sellised lood siis hetkel.

Krdi köha!

Plätt noh, pärast seda Kammivabriku jahedat pidu jäi mu sõbranna palavikku ja mina sain endale köha. Ja köha puhul suurt vahet ei ole, kas ravid või ei ravi, läheb ikka ära siis, kui ise tahab. Tavaliselt kuskil kaks nädalat vähemalt kestab see pull, kus ingver, küüslauk ja sidrun on mu parimad sõbrad. Ma veel ei ole apteegiravimite poole pöördunud, sest nii hull veel pole, aga siiski peab vist. Kopp on ees juba. Näiteks täna oleksin tahtnud minna istumisele Hendriku sõprade seltskonnaga, aga ei saanud, sest hääl on ära ja köha ka. Tööl olen küll siiani käinud, sest päeval pole kõige hullem, aga õhtuti just. Hendrik läks üksinda täna sinna üritusele, ma vaatan kodus telekat ja mõtlen, et eriti sital ajal mul see köha… Vast pühadeks saab ikka korda, nii palju üritusi plaanis ja ma vihkan seda, kui pean mitte endast olenevatel põhjustel kodus passima. Kuigi ma armastan rahu kõvasti rohkem kui aastaid tagasi, siis oma südames olen ma siiski küllaltki sotsiaalne inimene. Ehk siis mulle meeldivad istumised ja inimestega suhtlemine. Õnneks pole ma see nädal tööl pidanud helistama, sest selle aasta kohtumised on planeeritud juba (sest kui hetkel see köha polegi veel kõige hullem, siis hääl on ikka parmossi oma – mul on alati köhaga hääl ka ära). Alles uuel aastal uuesti, hetkel on muud ülesanded tööl.

Palavik on mul suhteliselt harva, aga köha eelmise aasta novembris juba oli. Kolm nädalat läks enne, kui sellest lahti sain. Isegi mõte sellest, et ma pean pühad ja vbl ka osa puhkusest niimoodi veetma, ajab mind närvi. Lausa ihukarvad ajab püsti selline asi!

Kuidas teil nädalavahetus edeneb? Loodetavasti paremini kui mul! Hakkan vist mingit filmi vaatama, ma juba vaatasin ühe õuduka ära – nii täna kui eile ka.