Täna me räägime eesti keele lõpukirjandist

Täna me räägime eesti keele lõpukirjandist. Sellest on küll juba neli aastat möödas, kui mina gümnaasiumi lõpuklassis käisin – ehk siis sama palju on ka möödas sellest ajast, kui ma kuus tundi higistasin, et midagi normaalset kokku tuleks. Kusjuures mina olen õnnelik, et lõpetasin veel sellel ajal, kui oli ainult kirjand, sest praegune süsteem mulle ei meeldiks. Kui juba kirjutada, siis on lihtsam 800 sõna kokku vorpida, aga teha mingi lühikirjand, lisaks veel päris palju grammatikat – pole päris minu teema. Kuigi paljudele vist meeldib. Eriti meeldib see süsteem neile, kes pole erilised kirjutajad, sest sellisel juhul ei pea neid sõnu nii palju välja pigistama. Minu puhul oli lugu pigem vastupidine, sest kirjandid kippusid alati liiga pikad ning lohisevad olema.

Mina kirjutasin teemal “Mille poole püüdlevad tänapäeva noored?”  Sain 79 punkti ja olin väga rahul, sest proovikirjandi sain ma ainult 62 ( Proovikirjandi teemaks oli “Internet – võimaluste andja või võtja?”). Kuigi üldiselt jäid mu koolis kirjutatud kirjandid alati sinna 70-75 kanti, üle 80-ne saada ei õnnestunud (See oli päris hea tulemus, sest meil oli väga karm eesti keele õpetaja, mina sain temaga normaalselt läbi, aga õnnetumad olid need, kes üldse kirjandeid kirjutada ei osanud).  Siiani on mul veel endal alles see täpne jaotus, kuidas need punktid lõpukirjandis jagunesid:

Hindamiskriteerium Maksimumpunktid Tulemus
Vorm/ülesehitus                         5 /                      3
Sõnavara/stiil                             15 /                  13.5
Õigekiri                                          35 /                   35
Sisu                                                45 /                     27

Mind ennast üllatus kirjandi puhul see, et ma sain õigekirja eest maksimumi, aga sisu eest läks nii palju kaduma. Tavaliselt kaotasin ma õigekirjast alati seitse punkti (Seal oli vist see reegel, et kui midagi oli valesti, siis vähenes see punktide arv kohe seitsme võrra). Ja sisu eest sain ma tavaliselt alati 36 (Seal toimus langus üheksa punkti võrra. Ehk siis kui sisu polnud 45 väärt, siis sai 36, järgmine tase oli 27 juba). Nii et selles mõttes ma küll pettusin, aga samas kokkuvõttes tulid päris normaalsed punktid (Ja ületasin enda rekordi ühe punktiga, sest oma õpetajalt sain ma kõige kõrgemaks punktisummaks 78 :D).  Kuigi 79 ja 80-ne vahel on ainult üks punkt, siis tundub see siiski üüratu vahe, ma mõtlesin kogu aeg, et krt, oleks võinud siis juba 80 täis tulla 😀

Naljakas oli see, et eesti keele kirjandit kartsin ma kõige rohkem. Ma ei kartnud seda, et ma läbi kukun, aga ma usun, et oleksin lihtsalt häbi kätte otsad andnud, kui ma oleksin kuskil 50 punkti saanud. Mu ego oleks paraja hoobi saanud. Samas oli meil klassis üks neiu, kes sai ainukesena klassikirjandite tulemuseks 90-100, seega kõik eeldasid, et eks lõpukirjand läheb sinna kanti, aga sealt tuli “ainult” 75 punkti. Tegelikult on see ju hea tulemus, aga kui kõik eeldavad sinust rohkemat, siis on jama küll. Ja kui sa isegi tegelikult eeldad. Ja noh… eks oma õpetajal on juba kindel arvamus inimesest välja kujunenud, seega ei pruugi see enam nii objektiivne tulemus olla. Kuna meil ei olnud klassis väga palju häid kirjutajaid, siis olin mina üks neist (Kuigi tulemuste põhjal ju ei eeldaks, aga kui keegi meil üldse üle 70 sai, siis see oli juba hea tulemus). Ja ma ka tegelikult kartsin, et võib-olla olen liiga ülehinnatud hoopis. Sellepärast ma õiget lõpukirjandit põdesingi, sest seal hindab ju keegi, kes pole su stiiliga harjunud. Kuigi eks see õige ole, et see niimoodi on, sest kui oma õpetaja hindaks seda ka, siis oleks see arvamus väga subjektiivne.

Täna räägime me blogidest

Mul oli juba ammu plaanis teha postitus nende blogide kohta, mida ma ise aktiivselt loen (Ma loen neid tegelikult rohkem, aga kõiki mitte nii aktiivselt), aga olin selle kuidagi ära unustanud. Nüüd siis teen selle teoks. Seda olen ma juba umbes 1000 korda maininud, et ma Rentsi ja Mehe blogi loen, nii et neil kahel eraldi peatuma ei hakka (Pealegi olen ma neist kahest juba ka kirjutanud). Sellest on mul kahju, et Katarina Mõttekodu enam üldse ei kirjuta, sest tema blogi lugesin ma ka suure huviga. Ja seda olen ma ka maininud, et samuti on mul kahju sellest, et Sebija enam aktiivselt ei kirjuta (Vahepeal ta ei kirjutanud mitu aastat, aga siin eelmise aasta septembris paar postitust tuli). Aga siis blogid, millel ma silma peale hoian (Ei ole paremuse järjekorras, täiesti suvalises järjekorras on):

1) http://hundiorg.wordpress.com/

Nirti blogi hakkasin ma järjepidevalt tegelikult alles hiljuti lugema, varem olin niimoodi vahelduva eduga seda teinud. Tõsiselt originaalne ja ainult talle omane keelekasutus eristab teda kõigist teistest blogijatest. Ma usun, et kõik need inimesed, kes vähegi blogimaailmaga kursis on (ja eelkõige muidugi tema blogiga), suudaksid tema postituse ka siis ära tunda, kui nad ei teaks, et selle autoriks on Nirti. Ta lihtsalt kirjutab nii teistmoodi, nii tabavalt, nii nüansirohkelt, et see saab ainult vähestele omane olla. Ja mulle meeldib tema blogi juures see, et sealt saab välja lugeda seda, et ta on nii vaba hing siin meid ümbritsevas maailmas, kus tihtipeale me oleme alati nii kammitsetud… Või pigem võiks öelda, kus me end ise kammitseme, sest nii on lihtsam. Seega seda mittekammitsemist võikski temalt õppida!

2) http://dawndancing.wordpress.com/

Dawndancingu puhul meeldivad mulle tema filosoofilised arutelud iseendaga, sekka ka suhteteemad ning niisama elust- olust jutupuhumised. Samuti köidab see, et kui ta suhteteemadel kirjutab, siis ta teeb seda hästi spontaanselt, just niimoodi, nagu ta sel hetkel tunneb. Ja nii ongi õige, vähemalt minu jaoks. Sest selline vahetus ja spontaansus on midagi, mis mulle on alati meeldinud. Nagu selline ilma maskita olek – see on aga vabastav tunne. Nii kirjutada on vabastav tunne (Tean seda ju omast kogemusest) ja lugeda ka, sest olen selle tema blogi põhjal selgeks saanud.

3) http://kusonkiiver.wordpress.com/

Hetlini blogi puhul on väga hämmastav see, kuidas ta suudab oma emotsioone metafooride abil kirjeldada. Ja üldiselt suudab ta ka nii kirjeldusrikkalt igasuguseid sündumusi/olukordi/tundeid läbi hekseldada. A la minu stiilinäide mingi ürituse kirjeldamise puhul oleks umbes taoline: “Käisin seal, väga tore oli, teinekordki läheks, kui vihma ometi ei sajaks…” Hetlini puhul võiks see olla midagi taolist (Tegelikult muidugi sada korda parem, aga kuna mina nii hästi ei oska, siis teen nõrga tasemega järelahvimise praegu): “Vihma kallas kui oavarrest, kui ma oma majast nende sinakashallikate kummikutega väljusin… Tundsin, kuidas lahmakad vihmapiisad mööda mu juukseid alla voolavad, rääkides mulle nagu mingisuguse salapärase loo. Mind see vihmavulinaga kattuv iseäranis imelik lugu aga ei huvitanud, sest hüppasin samal ajal oma sinakashallikate määrdunud kummikutega porilompi ja olin äraütlemata õnnelik – varsti ma jõuan sinna värviküllusest pakatavasse maailma. Autod pritsid küll hirmuäratavat pori nii ühelt kui teiselt poolt ning inimesed tundusid nii pahased, et nende enda arvates maitsekalt maitsetud rõivad nüüd sellise sopakäkraga kokku saavad, aga mina oma mummulise kleidiga olin kui oma võlumaailmas. Polnud häda sellestki, et mummuline rohekate varjunditega kleit mu naha külge kleepus nagu ta ei tahaks mind kunagi hüljata, veel vähem oli lugu sellest, et ma lõdisesin nagu mõni kõrbekuumusega harjunud loom kuskil põhjapoolusel… Ainuke, mis minu jaoks luges oli see, et ma pidin sinna jõudma. Sinna, kus värvid räägivad oma hullumeelse loo, sinna, kus ei ole mitte mingit tähtsust sellel, et nüüdseks mu mummulisest rohekate varjunditega kleidist on ainult läbivettinud kalts järele jäänud…”  Nojah, põhimõtteliselt saate vast mu pointile pihta, mina ei ole asjade kirjeldamisel eriti hea, Hetlin aga on. See mu point oligi.

4) http://britiblogi.blogspot.com/

Briti blogi olen ma päris kaua jälginud ja mis mulle tema puhul eriti meeldib ongi see, et vaatamata oma küllaltki noorele vanusele on ta väga intelligentne neiu! Mulle meeldivad ta reisipostitused, meeldivad need postitused, kus ta oma õpingutest kirjutab (Ta õpib hetkel ajakirjandust). Ja üleüldiselt ka see, kuidas Britt erinevatel teemadel argumenteerida suudab, on lausa hämmastav. Kui ma ei teaks, kui vana ta on, siis tema kirjutamisstiili järgi otsustades eeldaksin, et ta on kindlasti üle 25. Sest see rafineeritus (ja siinkohal heas mõttes rafineeritud kirjastiil), mis tema puhul silma jääb, on lausa uskumatu. Mitte kindlasti tema eakohane, aga jällegi siinkohal mõeldud just heas mõttes.

5) http://sandrelle.blogspot.com/

Jällegi ajakirjanikuks õppiva neiu blogi (Juba teine, aga kui Hetlini oma arvestada, siis juba kolmas, sest viimane neist juba töötab ajakirjanikuna. Tegelikult lausa neljas, sest varsti lisandub üks veel siia nimekirja).  Sandra blogi puhul meeldib mulle ka tema õpingutest lugeda, aga lisaks meeldib ka see tohutu optimism, mis peaaegu iga tema postitusega kaasneb. Vahel selline natuke roosamannavahulik, aga ma ise olen ka tihtipeale selline, seega just see kutsubki lugema. Samas jääb silma ka see uskumatu empaatiavõime, mis Sandral olemas on, seda tänapäeval nii lihtsalt enam ei kohta.

6) http://tahanteada.wordpress.com/

Mallu ongi siis see neljas inimene, kelle blogi ma loen ning kes on kuidagi ajakirjandusega seotud (Tema ka juba töötab selles vallas). Mallu blogi puhul meeldib mulle see, kuidas ta oskab enda üle naerda! Või võiks pigem öelda, et koos iseendaga naerda 😀 Tema kirjutamisstiil on selline kohati vinguv, aga samas talle nii omane, just sellepärast ma seda loengi. Kohati natuke pessimistlik, aga samas jällegi huvitavate mõttearendustega, mis tihtipeale on kokkuvõttes palju optimistlikud kui alguses paista võivad. Ja kuna ta nüüd on rase, läheb see blogi vist veelgi huvitavamaks (Kõik need erinevad emotsioonid, mis sellega kaasnevad jne).

7) http://tikriblogi.net/

Ma usun, et Tikri blogi suuremat tutvustust ei vaja. Tema blogi olen ma viimasel ajal rohkem lugema hakanud, see oli pärast seda, kui ta minu ühe postituse all kommenteeris, et ka tema oli kunagi selline vabameelne naine (Isegi veel vabameelsem kui mina). Ja neid tema ammuseid postitusi lugedes sain ma jällegi targemaks, nimelt ma poleks kunagi osanud arvata, et sellisel pealtnäha nii ontlikul pereemal ka kunagi päris pöörane minevik oli 😀 Ja see teadmine meeldis mulle, andis lootust, et ka minu puhul on veel vägagi lootust 😀 Okei, tegelikult nii hullud need asjad ka pole, aga jah – Tikri blogi on selles mõttes ka oluline faktor, sest sealt tuleb mulle keskmiselt 100 klikki päevas (Kuna minu blogiaadress on tema blogis ka ära toodud selles nimekirjas, mida ta ise loeb).  Vahel lausa mitusadagi. Nii et see juba näitab, kui suur lugejaskond tal on. Tihtipeale tulebki mulle Tikri blogist rohkem vaatamisi kui blog.tr.eest. Aga jah, mulle meeldib tema blogi juures see, kuidas ta alati nii detailselt kõigest kirjutab. Mõned kindlasti ütleksid, et seda infot on liiga palju, aga mulle see meeldib.

8) http://kikuriinu.blogspot.com/

See blogi on suhteliselt uus, aga juba päris palju lugejaid endale kogunud. See blogi tõmbab tähelepanu sellega, et postitusi tuleb hästi tihedalt, aga need on kõik ka hästi kirjutatud. Ja selle naise sihikindlus on märkimisväärne ning alati on tore lugeda edasipürgivatest naistest. Tema puhul jääbki silma see meeletu järjekindlus, mis teda alati sihile viib. Sellist südikust oleks meile kõigile juurde vaja.

9) http://nonhabeas.wordpress.com/

Nonhabeasi blogi võlub mind oma lihtsusega. Aga siinkohal mitte halvas mõttes, vaid selles mõttes, et see blogi on selline chill blogi, mida on hea õhtuti lugeda. Ja omapärane on ka see, et viimasel ajal on postitused lahendatud selliste küsimuste versioonis, millele blogiomanik siis endast kirjutades vastu annab. Midagi teistsugust jällegi. Ning teistsugused blogid on alati head, sest neid ühetaolisi blogisid on nii palju ju.

10) http://littleleevi.wordpress.com/

Leevi blogi olen ma ka päris ammusest ajast juba jälginud, viimasel ajal ei ole ta väga tihe kirjutaja olnud. Mis mulle tema blogi juures meeldib, ongi see, et ta näitab, et oma unistusi on võimalik täide viia. Tuleb lihtsalt ettevõtlik olla ning oma igapäevasest rutiinist peab ka lahti laskma. See viimane on aga meie paljude jaoks probleem (Mina kaasa arvatud). Ja noh, tegelikult lausa imetlusväärne, et nii väikese lapsega nii kaugele mõneks ajaks elama mindi. See näitab jällegi, et lapse sünd ei pea tähendama seda, et jääd igavesti Eestisse, kui tegelikult tahad mõnda aega natuke eemal olla.

11) http://merjeaus.blogspot.com/

Ka Merje blogil olen ma pikemat aega silma peale hoidnud, lihtsalt tal on neid mitu erinevat olnud. See blogi võlub mind oma uskumatu siirusega. Vahel kohe lausa sellise jahmatavapaneva siirusega, mida paljud võib-olla esialgsel lugemisel ülbusega sassi võivad ajada, mida see aga kindlasti ei ole, kui tema blogiga rohkem kursis olla. Minule tundus see ka alguses pigem ülbus, aga kui rohkem lugesin, sain aru, et niimoodi see pole.

12) http://niinagrin.wordpress.com/

Selles blogis on midagi nii salapärast ja mõistatuslikku, mida ei annagi tegelikult sõnadesse panna, aga mis kutsub mind väga lugema. Ja muidugi ei saa märkimata jätta seda uskumatut ladusat eesti keele kasutust (Mitte et teistel blogijatel seda poleks, loomulikult on, aga tema puhul jääb see veel kuidagi eriti silma). See on ka selline blogi, mille puhul hakkad mõtlema, et krt, kes see nii hästi ikka kirjutada oskab.

13) http://blondiinielu.wordpress.com/

Blondiini blogi loen ma ka, aga kahjuks kirjutab ta väga harva. Tema blogi meelitab samuti oma teatavate eneseanalüüsidega, millega ma tihti sarnasust tajun, sest olen ennastki end taolistest olukordadest leidnud. Tihtipeale on need sellised olukorrad, kus emotsioonid on laes ning kainet mõistust pole ollagi, aga selline see elu juba kord on.

Ja ongi kõik. Tegelikult loen ma paljusid teisi blogisid ka, aga neil hoian tihedalt silma peal, teistel lihtsalt vahelduva eduga. Eks blogisid ole nii palju, mida tahaks ja võiks kogu aeg lugeda, aga aega kõigi jaoks nagunii ei jätku, seega olen oma valikud teinud. Ning ma just avastasin, et nendest 13-nest blogist pole ju mitte ükski mehe kirjutatud blogi, kõik puha naiste blogid! No minu bloginimistus ainuke mehe blogi, mida ma loen, ongi Mehe blogi. Jama värk, Printsess, jama värk.

Lugejad, mis blogisid Teie loete? Vbl saan mõne hea soovituse juurde, mida veel lugeda võiks. Eriti kasuks tuleks mõne mehe kirjutatud blogi lugemine, aga ma nagu siiani pole ühtegi sellist leidnud, millel ma järjepidevalt silma peal hoiaksin. Mad Maxi blogi loen ka vahelduva eduga.

Head ööd! 🙂

Ahjaa, üks mu ammune sõbranna mainis mulle FB-s, et ta sai mu blogist teada. Mitte H.W kaudu, vaid täiesti juhuslikult. Ja ütles, et ta poleks seda minu puhul osanud arvata. Et minu puhul kehtibki tema arvates nüüd vaga vesi, sügav põhi 😀 Et enne kehtis lihtsalt see vaga vesi 😀