Tavaline neljapäev – peaaegu…

Täna helistati ja öeldi, et teisipäeval toimuma pidanud lusikapidu jääb ära. Mida võiski arvata, sest üle saja inimesega pidusid hetkel koroonaviiruse tõttu ei peeta – hea seegi. Toimub kunagi siis, kui see asi on maha rahunenud – ehk suveks ikka nii juhtub. Kui just asi hullemaks ei lähe, mis Eesti reageerimiskiirust arvestatades üldse üllatav poleks. Leedus on kolm nakatunut, aga neil juba koolid jne kinni, Poolas 40-nega sama lugu (aga Poola rahvaarv on ka meeletult suur). Meil laiutatakse 17 nakatunuga ainult käsi ja kutsutakse itaallased veel Saaremaale võrkpalli mängima – “autasuks” kaks koroonahaiget ja kes teab, kui palju veel tulemas. Hästi tehtud, terviseamet (kes ei näinud mingit põhjust, miks see mäng ei võiks 6.märtsil toimuda) – mis ma ikka oskan öelda. Lambad kõik koos seal. Paanikaks ei peagi ehk põhjust olema, aga Itaalia reageeris alguses sama aeglaselt – ja tulemus on käes. Meil ehk nii hulluks asi ei lähe, aga samamoodi jätkates see asi paremaks ka ei lähe.

Meie perega igal juhul oleme veits piiranud oma liikumist, no poes ikka käime, aga avalikesse kohtadesse alatest tänasest väga ei roni. Põlvamaale vist pole veel koroona jõudnud, aga Võrumaal juba on kohal. No ja Harjumaal, Tartumaal ning Saaremaal ka. See on vaid aja küsimus, millal mujale jõuab. Aga no mingeid kuivaineid ma juba varusin, sest varsti võivad poed tühjad olla. Mitte küll eriti, aga natuke ikka. Vast ei jõua meil asi sinna, et kogu riik või mingi piirkond karantiinis oleks, aga keegi kunagi arvas, et see ei jõua isegi Eestisse. Nii et jah – las pigem olla ülereageerimine kui see, et üks päev on nälg majas. Ja eks kasutust leiab nagunii 🙂

Vot sellised mõtted siis tänasesse päeva. Lõpetuseks üks pilt E-st, kes põrandal mängides magama jäi ja üks foto minu heledamatest juustest siis, kui need pole sirgendatud. Ja väike video hommikusest vestlustest E-ga 🙂

wp-1583833719416.jpgwp-1584025284875.jpg