Mida mina mitte kunagi teinud pole? / Sander Õigus ja tema Night Chati paroodia

Algav nädalavahetus tuleb üle pika aja Tartus, ka kallim tuleb siia. Viimasel ajal olen mina rohkem nädalavahetustel Põlvas olnud, sest alati on mingid üritused just seal toimunud. Selleks nädalavahetuseks pole midagi konkreetselt plaanis, aga vaatame ilmselt “Sügise” koos ära. Nimelt nüüd on telekas jooksnud “Kevade” ja “Suvi”, mida me mõlemad sajandat korda näinud oleme, aga ikka oli hea neid uuesti vaadata. Eelmisel nädalavahetusel olime me kallima isa juubelil, kui “Sügist” telekas näidati, seega saame nüüd järele vaadata. Nendest kolmest on alati mu lemmik olnud “Suvi” ja kõige vähem lemmikum “Kevade”. Aga mu kõige lemmikum kodumaine film läbi aegade on “Vallatud kurvid” – nii humoorikas ja äge! Peaks millalgi ka seda uuesti vaatama 🙂

Täna panin tööl ka enda puhkused selleks aastaks paika. Juulis on meil nagunii kahenädalane kollektiivpuhkus, aga ma plaanin natuke puhata ka kevadel – seega aprillis võtan nädalakeseks aja maha ja septembris ka. Siis ongi just selline hea vahe puhkuste vahepeal. Kuna mul on üksikud päevad ka veel saada, siis ühe võtan mais Bryan Adamsi kontserdi päevaks ja teise Retrobesti ajaks juunis. Ehk siis kahe kuu pärast on esimene nädalane puhkus tulekul. Ma praegu talvel ei tahtnud veel, aga teadsin, et kindlalt kevadel tahan ka korra puhata. Ja kuigi mu kallim puhkab juunis jaanipäeva ajal, aga ta suure tõenäosusega läheb nagunii rahvatantsuga siis reisile (jõuab suht napilt enne Retrobesti tagasi), siis ma ise ei tahtnud siis võtta, kui ma nagunii juulis puhkan. Mulle ei meeldi niimoodi puhata, et kahel järjestikusel kuul on puhkus. Üks kuu võiks vahepeal olla vähemalt selline, kus ma kogu aeg tööl olen.

Aga tegelikult tahtsin täna veits ahvipärdik olla ja rääkida asjadest, mida ma mitte kunagi teinud pole. Kai tegi sellega algust ja mulle see idee meeldis (kuigi ta sai ka selle idee kellegi teise blogist, aga kuna ma seda blogi ei loe, siis mina sain idee Kailt).

1) Ma ei ole kunagi mitte ühtegi suitsu teinud, samuti ei ole ma mitte kunagi mitte ühtegi narkootikumi tarbinud. Ei plaani seda teha ka. Ka on mu elus juhtunud niimoodi, et enamus mu suhtlusringkonnast ei suitseta, narkootikumide tarbijaid minu suhtlusringkonnas üldse pole.

2) Ma ei ole mitte kunagi lasknud endale ühtegi tätoveeringut teha. Ma ei ole tätoveeringute vastane teiste inimeste puhul, aga mulle endale need ei meeldi. Ja kui mul on valida, siis ma pigem eelistan meest, kellel ei ole tätoveeringuid (aga see ei ole nii oluline asi) 😀 Pigem ongi vist sellised mehed mul ka olnud, kui mõned erandid välja jätta. Kallimal ei ole ühtegi tätoveeringut.

3) Ma ei ole kunagi väga kõrgeid kontsi kandnud. Ma ei oskaks nendega kõndidagi. Minu jaoks tundub see ülikeeruline ülesanne ja kuna ma oleksin nendel väga koba, siis ma kavatsengi oma elu niimoodi veeta, et ma ei peaks kunagi väga kõrgeid kontsi kandma. Siiani on õnnestunud, ilmselt õnnestub edasi ka. 2015 aasta blogiauhinadel käisin 6 cm kontsadega ja juba see oli minu jaoks elupiin. Mitte iial enam.

4) Ma ei ole kunagi Hiiumaal ega Kihnus käinud, Ruhnust rääkimata. Ja ma pole Saaremaal kunagi suvel käinud, ainult talvel ja sedagi kaks korda.

5) Mulle ei ole kunagi abieluettepanekut tehtud. Ego omal ajal küll küsis, et mida ma siis teeksin, kui ta mu naiseks paluks (mille peale ma ütlesin, et ei nõustuks sellega, sest me olime siis nii vähe koos olnud), aga see ilmselt ei loe. Omakasupüüdmatuga oli mingeid vihjeid küll vanaema reliikviasse kuuluva kihlasõrmuse kohta, mida mulle taheti hoida, aga kogu see tõsine suhe hirmutas mind siis nii täiega, et me läksime üldse minu algatusel lahku. Seega sellist otsest abieluettepanekut minu silmad elus näinud pole.

6) Ma ei ole kunagi välismaal hääletanud. Eestis olen küll seda teinud, viimati küll aastal 2010 vist. Praeguses vanuses ei kujutaks ma küll enam ette, et ma peaksin hääletama. Ma jätaksin pigem minemata vist.

7) Ma ei ole kunagi lifti kinni jäänud (ptüi-ptüi). Ma ise elan ka hetkel liftiga kortermajas, seega ma loodan, et niipea seda ei juhtu 😀 Mõned korrad on lift küll katki olnud ja olen pidanud kas seitsmendale või alla jala kõmpima, aga õnneks on neid kordi ülivähe ette tulnud.

8) Ma ei ole mitte kunagi teinud füüsilist tööd. Kõik mu töökogemused on seotud olnud kas kontori või siis stuudioga (saate puhul). Ja veel enam – kõik mu töökogemused on olnud seotud telefoniga (enamasti olen mina helistanud, aga saates pidid inimesed mulle helistama). Ilmselt sellepärast ma eelistangi peaaegu alati helistamist, kui ma igasuguseid asju ajan, sest ma olen sellega nii harjunud. Ja üks on kindel – ma olen täielikult kontoriinimene, ma ei kujutaks ennast ette füüsilist tööd tegemas. Kui ma aastal 2012 läksin haigla kohvikusse toitu tõstma, siis ma pidasin pool päeva vastu, sest ma ei suutnud seda toitude kuumust taluda (ja seda, et inimesed vingusid, kui ma neile 3 grammi rohkem tõstsin – tegemist oli haigla kohvikuga, seega kui sa pead 2 senti rohkem maksma, siis see vast ei löö arste maha, arvestades nende palga suurust). Ja kui ma loobusin poole päeva jooksul, siis öeldi mulle ka sealt ettevõttest, et ma olen ilmselt kontoriinimene 😀 Nii ongi. Pärast seda pole ma isegi kõige suuremas hädas mõelnud, et ma suudaks ja tahaks mingit sellist tööd teha. Sest ma lihtsalt ei suudaks ega tahaks. See fakt käib kogu füüsilise töö kohta.

9) Mul ei ole mitte kunagi lennukiga lennates pagas kaduma läinud.

10) Ma ei ole mitte kunagi üheski veeskeskuses käinud. Ma ei oska nagunii ujuda, aga isegi niisama mullivannis istumine ei tundu väga minu teema olevat.

11) Ma ei ole kunagi naisega maganud. Suudelnud küll olen, aga midagi rohkemat pole teinud.

12) Ma ei ole endale mobiilipanka teinud. Peaks vist jah tegema, aga siiani pole vajadust olnud. Kõik ütlevad, et see on nii mugav lahendus. Mõnes mõttes olen ma nii vanamoodne 😀

13) Ma ei ole kunagi oma Facebookis enda blogi linki jaganud. Paaril korral on küll niisama staatuses jutuks tulnud, et ma blogi pean, aga kunagi ei ole ma enda postitusi reklaaminud ega mitte midagi muud sellist.

14) Mul ei ole kunagi olnud ripsme- ega juuksepikendusi. Veel mõned nädalad tagasi oleksin ma saanud öelda, et ma pole kulme ega ripsmeid keemiliselt värvida lasknud, aga nüüd ma tegin seda 😀 Ja tulemus meeldis, nii et veebruaris lasen uuesti 🙂

15) Ma ei saa küll öelda, et ma pole kunagi tampoone oma elus kasutanud, aga neid kordi on olnud suht vähe (kindlasti alla viie). Ma nimelt olen vist üks väheseid naisi, kes eelistab tampoonidele alati sidemeid. Üliveider, eksole? 😀 Kui ma sõbrannadega seda arutanud olen, siis kõik eelistavad ikka tampoone ja ma olen suht ainuke, kes sidemeid eelistab 😀 Või on keegi teie hulgast ka, kes eelistab sidemeid tampoonidele? Ja ma plaaningi vist nende juurde jääda, igasugused mooncupid jne ei tundu ka minu jaoks olevat.

16) Ma ei ole kunagi langevarjuga hüpanud. Kusjuures see mõte meeldiks mulle, aga ainult koos instruktoriga (nii nagu Kihnu Virve hüppas, et instruktor oli selja taga). Üksinda ma esimesel korral küll ei tihkaks. Ma isegi uurisin neid hindasid, aga ma pole veel otsusele jõudnud, kas ma ikka tahaks sellist summat välja käia. Instruktoriga maksab see rohkem kui üksinda.

17) Ma ei ole kunagi kodumaises kiriklikus pulmas käinud. Kõik pulmad, kus ma olen Eestis käinud, on olnud tavalised registreerimised. Hispaanias oli mul ka võimalus kiriklikust laulatusest osa saada ja see oli väga võimas kogemus! Mis siis et kogu asi toimus katalaani keeles (sest pulm toimus Kataloonias) ja ma ei saanud mitte millestki aru 😀 Katalaan ja hispaania keel pole üldse nii sarnased, seega kui ühte oskad, siis teisest ikka aru ei saa.

18) Ma ei ole kunagi vaginaalset orgasmi saanud.

Neid asju on kindlasti tuhandeid veel, mida ma pole teinud, aga hetkel vast aitab 🙂

Kui nüüd muudest teemadest rääkida, siis ma sel aastal ka end EBA-le kirja ei pane. Ma ei ole seal kunagi mingeid häid tulemusi saanud, aga mitte see pole põhjuseks, miks ma end kirja ei pane. Ma lihtsalt tunnen, et see osalemine ei kõneta mind enam. Võib-olla üritusele vean end ikka kohale, aga sedagi ei tea lubada, sest juuni on alles kaugel. Teisi blogijaid oleks ikka tore näha muidu 🙂

Mul saab teisipäeval aasta Office Managerina töötamisest! Ma olen selle aasta jooksul nii palju õppinud. Kui keegi oleks mulle aasta tagasi öelnud, et ma seadistan korraga üheksat tahvelarvutit (juhendi järgi küll, sest peast küll nende kõikide tegevuste järjekorda ei mäletaks) ja väga paljud Eesti tootmisettevõtted on minu jaoks tuttavad, sest nad kas on meie kliendid või ma vähemalt olen ma meie müügimehe sinna saatnud, siis ma poleks seda uskunud. Pipedrivest on saanud mu parim sõber (müügiinimestele mõeldud lehekülg, kuhu saab tehtud kõned, kaotatud ja võidetud tehingud jne kirja panna). See on hea tunne, mis mind valdab, kui ma kogu sellele arenguprotsessile mõtlen 🙂 Ja kuigi inglisekeelsete uudiskirjade kirjutamine võtab mul endiselt natuke aega, aga kuna ma olen müügimehe kalendri alati kaheks nädalaks ette ära täitnud kohtumistega, siis saan ma selle puhul endale natuke rohkem aega lubada 🙂 Ja kuigi ma võiksin ka nädal ette kohtumisi planeerida, siis see ei meeldi mulle, sest ma tahan, et järgmise kahe nädala ajakava oleks teada. Et näiteks, kui keegi otsustab tühistada vms, et siis ma saaksin uue aja otsida. Päris kolme nädalat on natuke palju ette kohtumisi planeerida (ma olen ka seda paaril korral teinud), sest siis ei teata tihti oma ajagraafikut jne. Aga kaks nädalat ette on selline väga hea aeg.

Lõpetuseks lisan siia Sander Õiguse stand-up komöödia video. Ma ise pole seda jõudnud veel täispikana vaadata, aga 29.minutil algab paraoodia Night Chati kohta, mille üle ma küll täiega irvasin 😀 Enda üle tuleb ka vahel osata naerda ja kuna ma olen Night Chati saatejuht olnud, siis seda enam oli naljakas seda juttu kuulata, sest just nii seal ju oligi 😀

Ja kõige viimaseks niisama üks suvakas pilt, mille ma endast paar päeva tagasi tegin 🙂

 

Advertisements

15 thoughts on “Mida mina mitte kunagi teinud pole? / Sander Õigus ja tema Night Chati paroodia

  1. Ma kasutan ka sidemeid. Tampoone üldse ei kasuta, pealegi olen neid mõni kord elus proovinud, aga kuna loetud sekundite või mõne minuti jooksul ei tekkinud seda “tunnet, nagu neid polekski su sees” siis loobusin. Pealegi mis vahet sel on, kui mu aluspesu ja võimalikke sidemeid näeb ainult mu elukaaslane? Ta teab, et kasutan ja ega tal suurt vahet pole 😀 Õnneks. Pigem peaasi, et tervist ei kahjustaks.

    Sel põhjusel ei tarbi ka pille ega muid ajupesuna mõjuvaid nuvaringi jms, kasutan selleks muud lahendust.

    • Jah, ma nagunii heledaid pükse ei armasta kanda, isegi mitte siis, kui mul pole päevi 😀 Minu jaoks tundusid ka tampoonid kuidagi ebamugavad, aga ju ma ei paigaldanud õigesti. Ma olen sidemetega lihtsalt nii ära harjunud ega taha tampoone 🙂 Ja kuna ma ei käi kuskil ujumas ka (ma nagunii ei oska ujuda), kus oleks kindlasti tampoone vaja, siis olengi saanud sidemetega ilusti hakkama 🙂 Saan edaspidi ka.

  2. Punktid 3, 7 ja 16 on meil samad… 😀

    Mina EBA osas pole veel otsust langetanud. Kuigi ma juba möödunud aastal, enne seda hiljutist inetut lahmimist, rääkisin Joosepile, et ma järgmisel aastal vist enam ei osale. Pealegi minu eesmärk pole end ettevõtetele nähtavaks teha. Vähemalt mitte EBA kaudu, nagu Marimell seda üritust reklaamib. Kuid eks ma veel mõtle ja vaata, sest nagu ma aru olen saanud, siis minu lugejatele oleks see oluline, et saaks mu blogile hääli anda, mis iseenesest on ääretult armas ja tore, sest ega nemad pole kõikide detailide ja toimuvaga kursis.

    See Sander Õiguse stand up on ülikõva. Me just üleeile vaatasime seda uuesti ja no seal saab jõhkralt naerda. Tahaks mingi aeg minna live ka vaatama.

    • Ma vaatasin ka nüüd Sander Õiguse stand-upi täispikana ära ja tõesti oli väga hea 🙂 Night Chati koht jäi endiselt mu lemmikuks, aga see on vast arusaadav ka 😀

      EBA suhtes tee nii, nagu süda ütleb 🙂 Kui tunned siiski, et tahad osaleda, siis tee seda kindlasti. Mina isiklikult ei jäta osalemata Marimelli pärast, lihtsalt ei tõmba enam. Aga see sõltubki inimesest. Sellega olen küll päri, et Marimell on suht inetult sealseid osalejaid kommenteerinud (just eriti see ilublogijate teema).

      • Jaa, kui tegi Night Chati nalja, siis kohe esimesena meenusid Sina… 😀

        Tead mina langetan selle EBA otsuse puhtalt enda tahtmise ja tuju järgi, sest ma pole kunagi karjas koos teistega määginud. Vahel juhtub, et samastun ja siis olen justkui karjaliige, kuid enamasti teen otsused ikka lähtudes enda soovidest ja tahtmistest. Ma täna vahutasin Joosepile EBA teemal ja eks lähipäevil tuleb minu poolt ka üks mahlakas postitus… praegu ei saa kirjutada, ma olen liiga närvis ja temperament laksab 😀

    • Kallis Kai,
      kui tohib muidugi,
      siis tahaks väga teada, kas olen millestki väga valesti aru saanud. Su blogist loen mina välja,et oled täielikult pime, aga kõikjal kirjeldad ja annad hinnanguid sellele,mida oled vaadanud, näinud, lugenud jms. Hea küll, lugemine ja kirjutamine, aga piltide vaatamine, live’s vaatamine jms.Kuidas see võimalik küll on? Või Joosep vaatab ja kirjeldab sulle? Mulle oleks see lihtsalt väga tähtis,sest siiani olen väga hinnanud sinu isiklikke arvamusi ja hinnanguid.
      Veelkord vabandust, kui olen mingi piiri ületanud,aga sa saad ju jätta ka tähelepanuta selle!

  3. Seoses puhkuse võtmisega ja Kataloonia meenutusega – miks sa enam reisimas ei käi? 🙂 Eeldaks, et kuna reisid lähevad järjest odavamaks ja sinu sissetulek kõrgemaks, siis võiksid ju reisida (koos kallimaga). Vanasti olid nii suur reisihunt, aga nüüd nii kodumaiseks jäänud järsku?

    • On juhtunud jah niimoodi. Aga peakski üle pika aja mingi reisi ette võtma 🙂 Ma vist olen iseloomult ka rohkem kodumaiseks muutunud. Saates olles ei olnud mul kunagi reaalset puhkust (ma ei olnud nagunii täiskohaga seal), aga nüüd juba tõesti saaks. Kuigi tõsiasi on ka see, et hingelt olen ma kindlasti rohkem kodumaiseks muutunud 🙂

  4. Nii vaatasin ka siis seda ständ up komejanti, ja mis mind veidi häirib, kuigi jah seda vandumist ja ropendamist on tulnud igale poole sisse räpis, teatris ja ka teistes kohtades. Tundubki et sellised need noored on ja sellega nad annavad eeskuju ka teistele noortele edasi,see oleks justkui mingi põlvest- põlve traditsioon, et sa oled äge ja tegija, kui sa laval ropendad, see on normaalne, ja nii võtavad ka väiksed lapsed sellest õppust. See annabki neile signaali, et see on lahe, ja võid ropendada. Minu arust annab see järgnevaele põlvkondadele väga halba eeskuju.
    2. Kas saab ilma vandumise ja ropendamista, kas publik muidu naerma ei hakka kui üle terve saali karjuda nilbusi??? Minu arust ei ole see normaalne mis stand up laval toimub, kui inimene tahab ropendada siis ropendagu oma ette, ja ärgu andku halba eeskuju. Kuigi jah tundub et midagi vist enam päästa ei anna sest juba 12-aastased kasutavad selliseid sõnu mille tähendust nad ei teagi.
    Küsimus sulle. Kuidas sina suhtud sellese ropendamise laval, kas sind see ei häiri?

    • Mind see stand-upi puhul ei häiri, see on pigem selle loomulik osa 🙂 Tänapäeval õpivad noored mujalt ka roppusi. Mina kindlasti stand-upi selles ei süüdistaks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s