Enamik inimesi on vist hetkel kuskil jaanitulel, aga meil sai see juba peetud. Olime Hendriku vanemate maakodus ja tegime seal väikse istumise. Hendrikul on täna veel kahes Põlvamaa külas rahvatantsuga esinemised – seega tema on veel mingi aeg kodust eemal. Ta tõi mu koju ära, sest nädalavahetus on suhteliselt tegemisi täis olnud – ehk siis ma ei jaksanud kuskil enam kauem olla. Pealegi pole jaanipäev minu jaoks kunagi nii hullult suur püha olnud, et kindlasti peab seda hilisõhtuni tähistama.
Nädala pärast läheb Hendrik juba kuueks päevaks Tallinnasse tantsupeole (koos proovidega võtab see nii pikalt rahvatantsijatel aega). Ma otsustasin siiski mitte tantsupeole minna, sest sellised rahvarohked üritused pole praeguse kuumaga minu jaoks. Ei ole mõtet end nii piinata ka. Omapärane selle juures ongi see, et ma viimati olin Hendrikust eemal nii pikalt siis, kui ma aprillis 2018 Vilniuses sõbrannaga käisin 😀 Alates septembrist 2018, mil ma Põlvasse kolisin, olen ma vist maksimaalselt ühe öö temast korraga eemal olnud? Kui sedagi 😀 Saab päris harjumatu olema kindlasti.
Sel nädalavahetusel seadsime Hendriku auto Kubija poole!

Veel Põlvas ja kodu juures, aga kohe hakkasime Kubija poole startima!

🙂

Eile oli suhteliselt suur tuul 😀
Nimelt sai Hendrik rahvatantsurühmalt pulmakingituseks Kubija Hotelli kinkekaardi, mille me nüüd ära kasutasime. Kinkekaart oli 100 euro väärtuses ja ise maksime 35 eurot juurde – meid ootas Kubija Hotellis romantikapakett! Kui tavaliselt ootab romantikapaketis hotellitoas tavaline šampus, siis meil oli see alkoholivaba, sest Hendrik kirjutas neile, et kuna abikaasa on rase, et siis saaks tema ka seda natuke juua. Ja kui tavaliselt on paketi hinna sees mõlemale klassikaline massaaž, siis see sai minu puhul rasedate massaaži vastu välja vahetatud.
Me kumbki ei olnud varem Kubija Hotellis ööbinud ega isegi käinud. Kui me kohale jõudsime, siis saime teada, et meie massaažid on juba kell 16.00 (me jõudsime kell 15.20) – seega tegime oma toaga tutvust, sõime natuke puuvilju ja jõime alkoholivaba šampust, et siis massaaži minna!

Selline see meie toake välja nägigi! 🙂
Kui me ootasime fuajees, et massaaži minna, siis tuli üks massööridest välja, kes ütles: “Mul peaks siin üks rase Hendrik olema.” 😀 Haha – nad ei teadnud mu nime, sest Hendrik broneeris kogu hotellipaketi. Ja siis kohe kutsuti Hendrik ka oma klassikalist massaaži nautima. Hendrik ütles pärast, et see oli väga hea, ka minu rasedatele mõeldud massaaž oli ülimõnus! Massöör oli üpris jutukas naine ja ta rääkis, et Kubija hotelliosa on juba 20 aastat vana, aga see spaa- ja saunakeskus loodi sinna juurde alles aastal 2012. Sain veel teada, et tema minia saab ka augustis poja, mida ta nii väga ootab jne. Et jutustada sai ka 🙂
Pärast massaaži tõmbasime mõlemad natuke hinge ja läksime alla restorani sööma.

Ootasime oma toitu 🙂
Pärast õhtusööki läksime uuesti tuppa, et leiba luusse lasta ja siis suundusime spaa-ja saunakeskusesse! Vot selleks tarbeks mul neljapäeval trikood kiiresti vaja oligi, sest pesus ikka sinna minema vist ei hakka 😀 Mina sain küll ainult 45-kraadises saunas korraks käia, aga Hendrik proovis kõik kuumused ära. Ja mina olingi kõige rohkem selles 32-kraadises mullibasseinis, sest 28-kraadine oli liiga jahe, aga kuumemad pole rasedatele pikemas perspektiivis eriti soovituslikud. Ma läksin jalgadega sinna 42-kraadisesse ka, aga tulin kohe välja tagasi, 36-kraadises olin vist kaks minutit. Kui ma poleks rase, siis ma kindlasti oleksin seal kuumemates kauem aega veetnud 😀 Rahvast oli seal tol hetkel üpris vähe, aga tegelikult tundus hotell küll üpris täis olevat, sest õhtu-ja hommikusöögi ajal oli päris palju inimesi.
Pärast lõõgastavat spaatamist läksime veel oma tuppa, et siis hiljem jälle restoranis istuda. Tolleks ajaks oli köök juba kinni, aga midagi juua sai ikka – Hendrik võttis siis ühe õlu endale ja mina vee. Pärast seda käisime seal lähedal veel natuke jalutamas, sest hotell asub tõesti väga looduskaunis kohas!

Õhtune jalutuskäik hotelli lähedal 🙂
Ja kuna päev oli piisavalt teguderohke olnud, siis tuli uni üpris ruttu! Ma olen hakanud seda vererõhurohtu õhtuti võtma, sest ma üks kord võtsin selle hommikul, aga mul tekkis pärast seda kohutav unisus. Blogija Jane mainis Blogipostituste reklaamise grupis mu eelmise postituse all, et temal pani see rohi kogu aeg pea valutama – päris nõme ikka 😦 Ma hetkel pean ühe korra päevas seda võtma, arst mainis, et saan ise valida, et kas hommikul või õhtul, ma pigem võtan õhtuti, sest siis on nagunii varsti unemaale minek. Kui seda päeval võtta, siis tahaks uuesti tuttu minna.
Täna hommikul sõime veel hotellis hommikusööki, lebotasime natuke ja siis sõitsime Põlvasse tagasi. Ja nüüd õhtul oligi see väike jaanipäeva istumine. Sel aastal on jaanipäeval ikka ilmaga vedanud – tavaliselt on alati kas vihmane või jahe olnud. Eelmisel aastal küll vihma ei sadanud, aga jahedam oli kindlasti. Üle-eelmisel sadas vist isegi vihma? Nii sooja jaanipäeva ma ei mäletagi, millal viimati oli.
Mis teil head nädalavahetusel toimus, kus te jaanipäeva pidasite/peate?
Hei!
Miks peab sellistest tyhjadest-tähjadest maailmale kirjutama? Kas tõesti ei osata oma vaba ajaga enam muud teha, kui istuda kirjutama nii igapäevastest igavatest tegevustest. Sellised päevikuid võiks olla isiklikuks tarbeks mitte aga maailmale.
Miks peab nii lolle kommentaare kirjutama? Sama hästi võiks raamatuid lugeda ju. Palju harivam ja parem tegevus!
Lihtne vastus, mis isegi sinusugusele lollile peaks kohale jõudma – mu blogi on eluline blogi – ehk siis ma ka blogingi kõigest! See, kas see kellegi meelest on igav või mõttetu, jätab mind jumala külmaks. Mu blogi ei ole kohustuslik kirjandus, mida lugema peab – seega võid vabalt oma päevikut pidada ja seda aeg-ajalt ise lugeda 😀Mina teen sama, aga kirjutan sellest internetis. Kellele ema, kellele tütar – nagu öeldakse 🙂
Sellel kollasel kleidil on hea lõige, istub Sulle väga hästi!
Aitäh! 🙂
Mina arvan samuti , et igast tühjast ja kõigist oma tegemistest ei ole vaja blogijal kirja panna.
Pealegi saab üldiselt oma tegemistest ja olemistest lühidalt kirja panna.Ma ise käisin jaani ajal liivimaal ja tuletasin seto ja liivi ühismurret meelde.
Kirjutan sulle peavaluks arusaamatud küsimusi seto ja liivi murdes.
Mis ei läänud ja ei kaenud perra mis oli setomail jaani kaia? Kas sa ei mõista kõneleda seto kiilt ja ei saanud arvo , midä ma kirotasin ,itse olet pärit kago ikauniast? Kas su om keski säänset kiilt kõnelenud ja mis olet vasto kõnelenud? Olet sa kõnelenud kuras iga sana lopu vai ei?:D
Ma saan nendest küsimustest suht hästi aru, aga ma ei viitsi neile vastata, sest ma ei ole seto. Ja su kommentaarid pole kunagi need olnud, millele ma reageerida viitsiksin, kuna need on enamasti ajuvabad.
Hendrik on sinu kõrval ikka väga pisike. Varem pole niimoodi kohe täheldanud, aga selle pildi peal kus istute …
Ta on 180 cm, mina olen 182 cm. Et pikkuselt on ainult 2 cm lühem, aga ma kaalun rohkem jaa 😀
No ma arvan et vahel pilt moonutab ka nö, ma ei usu et Hendrik nüüd nii väga pisike on😁aga eks Jaanika teab kõige paremini 😊
Ta on sale noormees tõesti, aga pikkusevahe on meil ainult 2 cm – ma olen siis nii palju pikem. Mina olen lihtsalt rasedusega paksuks läinud 😀
Mulle just väga meeldibki Su blogi puhul see, et kirjutad oma igapäevastest tavalistest tegemistest otsekoheselt ja lihtsalt. Eristud minu jaoks kindlasti paljudest teistest blogidest just seetõttu.
Mulle endale just meeldib ka niimoodi blogida, sest ma kajastangi seda, mis mu elus parasjagu toimub. Eks vahel võivad postitused igavad ka olla, sest tihtipeale võibki selleks tavaline rutiin olla, aga minu jaoks see ongi elu 🙂 Alati ei saa ega peagi midagi hullult suurt toimuma, et siis sellest kirjutada. Ja tore, et sulle just selline igapäevastest asjadest blogimine meeldib 🙂
Pean ka mainima et see kollane kleit on väga ilus. Ja tundub selline mudel et seda saab hästi kanda ka pärast rasedust.
Saab kanda pärast rasedust ka 🙂 Nii selle kui blogiauhindade kleidi ning lisaks selle rohelise paksu kleidi (see, mis jalutuskäigul seljas on) tellisin internetist kahest erinevast kohast – päris hästi joppas nendega. Lisaks tellisin pulmakleidi ja ühe kleidi veel, mis mul kõige rohkem igapäevaseks kandmiseks on (see oli seal postituses näha, kus ma viimati oma beebikõhtu näitasin). Et suht hästi on nendega läinud – nüüd on vähemalt midagi selga panna 😀 Ma muidugi tellisingi suuremad numbrid (üks neist netipoodidest ainult suuremate numbrite riideid pakubki, teisel lihtsalt on eraldi kategooria suuremate numbrite riiete jaoks või siis saab vaadata, et kas tavariideid ka suurematele numbritele on). Ja kaks kleiti tellisin veel, aga neid pole siiani jõudnud kanda.
Mulle meeldib sinu blogi,kuna see pole rahalõhna täis st ei tehta nõmedaid reklaampostitusi,mis mind elus midagi ostma ei pane.
Blogi on mulle tõesti ainult hobi ja nendest koostööpakkumistest, mis ma olen saanud (ega neid eriti palju pole olnud ka, sest mu blogil puuduvad ju igasugused muud sotsiaalmeediakanalid, mis teeb firmade jaoks selle kohe palju ebahuvitavamaks) on mulle reaalselt huvi vaid mõni üksik pakkunud. No näiteks need Äsk-kaardid, mis olid 18+ küsimustega. Kuna mul tavalised olid endal olemas, siis oleks need teisedki ilmselt ostnud, aga kuna neid enne seda pakuti, siis võtsin vastu 🙂 Ise ei ole ka enda blogi kajastust vms kellelegi pakkuma mingi toote eest läinud, ilmselt niipea ei lähe ka (kui üldse).
Kas Hendrik tööl käib või on ta elukutseline rahvatansija?
Ikka käib tööl, hetkelgi on ta seal. Ta töötab tootmisettevõttes ja sel nädalal on tal õhtune vahetus. Ehk siis jõuab kuskil kell 23.00 koju. Õnneks päris öiseid vahetusi tal pole (nagu paljudes teistes tootmisettevõtetes) ja nädalavahetused ning pühad on tal ka alati vabad.
Kas elukutseline rahvatantsija saab ka olla? Ma pole kuulnudki sellest 😀 Hendrikul on lihtsalt palju esinemisi see aasta olnud ja tantsupeo ajal on tal kollektiivpuhkus. Et sellega joppas tal nii hästi, et ta ei pidanud ise selleks ajaks puhkust võtma, vaid nende vahetus just juuli kaks esimest nädalat puhkabki (eelmisel aastal oli nii tal kui mul kaks juuli viimast nädalat kollektiivpuhkus – seega meil siis läks hästi, et saime ilma planeerimata koos puhata).
Jah on elukutselised rahvatansijad. Näiteks Justus Agur ja Andrus Loo , viimasega juhtus Vinnis selline naljakas lugu , et tema naine oli tööandja kultuurimajas ja Andrus hakkas elukutseliseks rahvatansijaks.
Ta on rahvatansu õpetaja ja tantsija.Ta töötab veel vabakutselise pritsimehena.
Samas jah – eks see loogiline ju ole 🙂 Et on ju elukutselisi lauljaid jne, miks siis rahvatantsijaid ei peaks olema?
Mida teeksid, kui võidaksid 1 miljon eurot? Mida ostaksid?
Mis huvitav küsimus! 🙂
Ostaksin kõigepealt suurema kodu. Seda, kas maja või korteri, ma ei teagi, sest mina isiklikult olen rohkem korteriinimene, aga Hendrik vbl tahaks maja. Miljoni eest saaks Põlvas vabalt maja osta ja lapsele (lastele) tulevikuks mingid oma korterid osta, mida senikaua saaks üürile anda. Ja ehk paar korterit Tartus ka (mitte eriti kallid), mis tooksid passiivset tulu sisse isegi siis, kui see miljon oleks otsas. Et need saaks välja üürida ja kui laps(ed) peaks tahtma kunagi Tartusse kolida või õppima sinna minna, siis oleks tal(neil) eluase olemas.
Siis ilmselt reisiks pikemalt perega ringi, mingi summa paneks kuhugi kinnisele arvele või investeeriks. Ja ilmselt mingiks ajaks tuleksime Hendrikuga mõlemad töölt ära ja elaks suht chilli elu 🙂 Miljonist elu lõpuni ei jätku, aga no isegi pärast nende korterite ostu jääks raha mõneks ajaks üle küll. Et saaks suhteliselt vabamalt elu võtta 🙂
Kusjuures seda pilti vaadates, kus sa kollase kleidiga õues oled, kui ei teaks ja väga pingsalt ei uuriks, siis ei saaks isegi aru, et rase oled. Vähemalt mina ei saaks.
Ma olen igatahes argieluliste postitustega rahul, kuigi peaks ütlema, et see oli ju midagi enamat, kuna käisite kuskil, ei olnud ju täiesti tavaline istusin-kodus-ja-ei-teinud-midagi-erilist postitus, kuigi mulle meeldivad sellised ka, muidu jääb mulje, et kõik kogu aeg käivad kuskil ja miskit toimub. 🙂 Sinu blogist ongi mul mõnikord selline mulje jäänud, et sa pidevalt käid kuskil, nädalalõpu väljasõidud, sõpradega kokkusaamised jms. Ja siis saab elukaaslane mult vastu pead, et Jaanika käib kogu aeg kuskil, miks meie igavad oleme ja midagi ei tee? 😛 😀
Heh – me oleme ka vahel ikka kodused. Aga nüüd enne lapse sündi käime jah palju ringi, sest ilmselt augusti keskpaigast hakkab natuke rahulikum elu 😀 Mitte et beebit ei saaks kaasata väljasõitudesse jne, ikka saab, aga alguses peab ise selle uue elurütmiga ära harjuma. Et siis käib kõik rohkem beebi taktikepi järgi – une-ja söögiajad näiteks.