Tartus on rasedate trikoode täielik defitsiit…/ Turvahäll on olemas/ Tegin endale SEB Digikassa!

Eile oli mul enda ämmaemanda ja oma arsti visiit (mõlemad olid kohal). Beebi on ilusti peaseisus nagu peab ja süda lööb 135 lööki minutis, mis on ka okei. Kuna mu vererõhk ikkagi on päris kõrge (nüüd oli lausa 150/105), siis nad kirjutasid mulle vererõhu madalamaks tegemise tabletid välja. Ma täna võtsin esimese ja no suht unisus tuli kohe peale. Infolehel on kirjas ka, et alguses võibki nii olla, aga nädala jooksul peaks üle minema. Arst ütles, et võin alustuseks ühe tableti päevas võtta, muidu on kaks mõeldud. Kuigi mul on vererõhk kõrge ja tavaliselt kaasnevad sellega peavalud vms, siis minul midagi sellist pole. Mul on terve elu kõrgem vererõhk olnud – see on meil kõigil perekonnas.

Eile just mainisin Hendrikule, et ma olen nagu vanamutt juba – pean täiega tablette võtma. No vitamiinid nagunii, aga kui kõrvetab, siis Renniet ka. Ja suht iga öö kõrvetab. Nüüd siis vererõhu tabletid ka. Ja vbl saan veresuhkru omad ka peale, seda ma veel ei tea.

Siinkohal on mul ka küsimus – kas keegi on seitsmendal raseduskuul end oma raseduspaberitega mujale arsti juurde ümber tõstnud? Ma olen Tartuga väga rahul, aga kuna ma ikkagi elan Põlvas, siis ma tahaksin end siia ümber tõsta. Tartusse sai alguses end kirja pandud, sest ma ju töötan seal ja lihtsam oli töölt ära käia. Aga kuidas see protsess käib? Lihtsalt helistan Põlvasse ja räägin, et tahaks siia üle tulla jne? Muidugi pean mainima kohe, et mul on rasedusdiabeet. Ja siis Tartusse annan ka kohe teada? Hetkel ma pole veel midagi teinud, aga kuna ma tahaksin Põlvas sünnitada ja kui tegemist on esilekutsumisega (mis võib suure tõenäosusega nii olla rasedusdiabeedi puhul), siis ma tahaksin oma asjadega Põlvas arvel olla. Või on suur jamamine see nii hilja asjade ümbertõstmine? Kas kellelgi on sama olukord olnud? Või jääda raseduse lõpuni Tartusse arvele ja siis alles end Põlvasse ümber tõsta? Ma ei teagi nüüd…

Pärast eilset arstilkäiku suundusin ma Lõunakeskusesse, et endale rasedate trikoo osta. Jah, ma tean, et mulle soovitati see netist tellida, aga ma jäin hiljaks – mul on seda juba homseks vaja. Olin juba eelmisel nädalal Taskus ja Kvartalis rasedate trikood otsimas käinud, aga tulutult. Eeldasin, et Lõunakeskuses ikka on. Aga enne leiab vist viiulit mängiva karu kui selle! Lindexis, H&M-is, Takkos, Sport Directis, mitte üheski pesupoes, spordiriiete ega beebipoes polnud sellisest asjast haisugi. Lindexis oli mingi suurema numbriga trikoo, aga minu kõht sinna küll ei mahtunud. Takkos olid mingi pluus ja püksikud – viimastega oli kõik okei, isegi pluus oleks sobinud, kui mul oleks põlvini tissid…

Seega lootusetu olukord. Google andis, et ehk kaubamajas on – Nordbaby kaupluses. Oligi, aga ainult üks ja sellisele naisele, kellel kas kogu raseduse aja on väike kõht või kellel see suht algusjärgus alles on. Selleks hetkeks olin ma valmis kas või 100 euri maksma, et ma lõpuks selle neetud trikoo leiaks, mis minu puhul tähendab juba suurt meeleheidet, sest mu pulmakleit maksis 40 eurot ja blogiauhindade oma oli vist 25-30 eurot (mõlemad on netist tellitud).

Lõpuks otsustasin avaturule minna. Teadsin, et kui ma Tartust ei leia, siis Põlvas on asi veel lootusetum. Ma viimati käisin avaturult riideid ostmas lapsena. Ja saate aru – ma leidsin! Lausa kaks tükki! Ega needki polnud otseselt rasedate trikood, aga suuremad numbrid, mille puhul kõht mahtus sisse ja rinnakorv ei pidanud nii suur olema, et saad tissid üle õla visata! Üks maksis 18 euri ja teine 20 – ühe ostsingi avaturult ja teise Turuhallist seest. Oleksin pidanud sealt alustama! Küsisin Facebookis ka nõu ja keegi soovitas Prismat, kust tema oli leidnud. Ilmselt see oleks mu järgmine samm olnud. Kui ma lõpuks Põlvasse tagasi jõudsin, siis ma olin nii läbi omadega. Ma niigi ei salli shoppamist, aga kui ma ei leia seda, mida ma tahan, siis see ajab mind eriti kettasse. Ja higistama loomulikult ka, sest nii palav oli. Ja sain need suht odavalt ka, mis on hea, sest ega neil pikalt kasutust pole.

Käisime Hendrikuga ka kolmapäeval Tartus ja ostsime Lõunakeskusest beebile turvahälli koos isofix alusega ära, millele hiljem saab siis turvatooli peale panna, kui poisiklutt juba suurem on. Sain oma kinkekaardid ka beebipoes mängu panna, mis ma töölt dekreeti minekuks sain – selle võrra saime soodsamalt. Vankrit meil veel pole, aga voodi on olemas (kasutatud). Riideid oleme ise vähe ostnud, sest suht palju on teiste käest saadud. Kummutit ka veel pole. Turvahäll ja isofix alus läksid kokku peaaegu 400 eurot (oleks 500 läinud, aga mul oli 100-eurone kinkekaart). Maxi Cosi oma. Me küsisime müüja käest nõu ja ta ütles, et peale Cybexi ostetakse ka palju seda. Turvahäll on siis senikaua kuni laps kaalub maksimaalselt 13 kg, aga ilmselt peab juba varem turvatooli vaatama.

Hendrik pärast kinnitas selle autosse ka ära juhendi järgi (seljaga sõidusuunas loomulikult). Kui laps sünnib, siis ma nagunii alguses istun temaga koos taga, sest nii on mugavam ja mul on parem ülevaade tema tegemistest.

Kui ma eelmisel reedel pangas käisin, et oma uus pangakaart kätte saada, siis räägiti mulle Digikassast. Ma olin sellest kuulnud küll, aga polnud süvenenud. See on siis SEB-l selline lahendus, et kui sa kaardiga maksad, siis pank ümardab su summa täisarvuni ja ülejäänud sendid kantakse sinna Digikassa kontole. Kui tahad, saab selle summa alati ka enda arvele tagasi kanda, ei pea a la aasta otsa koguma vms. Et kui arve on 4.50, siis pank võtab 5 euri ja ülejäänud 50 senti läheb Digikassasse (summa suurus ei loe – kui arve on 355.50, siis ikkagi läheb 50 senti ainult, sest nii palju on 356 puudu). Rikkaks sellega kindlasti ei saa, aga eelmisel kuul oleks mul 30 euri Digikassasse läinud, kui mul oleks see kasutusel olnud. Otsustasin endale selle teha, sest ega ma muidu suur rahakoguja just pole. Las siis natuke tiksub. Teller rääkis, et ta laseb sinna arvele ka kõik tuludeklarid jne. Et see on arve eraldi kontonumbriga, aga millel pole pangakaarti. Et võib ka säästuarvena võtta ja sinna ise ka juurde raha kanda, mida ma ilmselt ka varsti teen. Mul pole siiani ühtegi teist arvet olnud. Ja teller soovitas ka seda, et kui laps sünnib, saab tahtmise korral talle ka eraldi arve luua, mis on päris hea variant. Raha väärtus nagunii langeb aastatega ja inflatsioon võtab suure osa ära, et ilmselt sealt mingit suurt summat ei tuleks aastate jooksul kokku, aga oleks päris hea, kui lapsel oleks oma pangakonto, kus tal raha oleks. Selle loome ilmselt Hendrikuga kahepeale, et siis sinna summasid kanda. Või siis igakuiselt kindel summa – nii on lihtsam. Ma ei teagi, kas Swedis ka muidu midagi Digikassa sarnast on, mu sõbranna, kes on Swedi klient, ütles, et see tundub päris hea lahendus. No enda jaoks kogumiseks – väga palju sealt ei tule, aga no kui ise vahel juurde lisada vms.

Vot sellised lood siis hetkel. Lõpetuseks veel kaks pilti EBA-lt, kus esimese foto kohta võib tõesti öelda, et 101 kg on turjal 😀 See on siis Meet &Greetil tehtud foto. Teisel olen koos Manjanaga, aga see on lähemalt tehtud. Pildid on teinud Anton Klink, kes oligi EBA ametlik fotograaf.

IMG_8105_filtered-700x1050.jpgIMG_7628_filtered-700x467.jpg