Teate, milliste asjade üle mul eriti hea meel on? Nende asjade üle, kus kõik nagu ühest suust ütlevad, et raudselt ta jätab asja pooleli, ta ei tee seda iial ära, ta ei saa sellega hakkama – ja siis see inimene läheb ja teeb selle ära! Neid näiteid võiks mitmeid tuua, aga hetkel konkreetselt räägin sellest, et Mallukas autojuhiloa kätte sai. Ja kuigi ma Paksukese blogi natuke aega tagasi kiitsin ja mulle endiselt ta mõned postitused meeldivad, siis ta aktsiad langesid päris kõvasti mu silmis pärast seda, kui ta kirjutas, et nüüd peab Nõmmel silmi lahti hoidma, sest kui Mallukas peaks autojuhiloa saama, siis muudab see liikluse kõvasti ohtlikumaks, et ta ei julgegi enam seal autoga liikuda. Nagu mida? Mina ei tea, kuidas Mallukas sõidab ja vaevalt, et temagi seda teab, aga ta on nii veendunud, et ju ta siis väga halvasti sõidab (mis siis, et inimene autojuhiloa sai, sest ega need õpsid ju ometi Paksukesest targemad pole, eksole…) Novot, Paksuke, ma loodan, et nüüd sa ei julge enam Nõmmel sõita, sest noh – uus “liiklushuligaan” on liikvel.
Ehk siis lühidalt öeldes – ma tavaliselt ei viitsi teiste inimeste üle alati õnnelik olla, aga sellisel juhul mulle nii meeldib see olukord, kus taolistele lahmijatale visatakse ninanips – tehakse asjad ära ja kõik kritiseerijad nüüd on mõtlevad, et mis just juhtus… Paras teile! Mul endal juhiluba pole ja ma ei ela Tallinnas, aga Nõmme liiklus jääb vist suht tühjaks, sest enamus ei julge enam seal sõita, ongi vähem hulle ja idioote liikluses (siinkohal ei pea Mallukat silmas, vaid neid lahmijaid, kelle mõistuses ma sügavalt kahtlen).
Kas teie ka selliste asjade üle rõõmu tunnete, kui inimene teeb asja ära, kuigi paljud väidavad, et ta raudselt ei saa hakkama? Minule on alati sellised lood meeldinud ja neid võiks lausa rohkem olla 🙂
minumoodimaailm 
Mallu vist ei julgenud isegi oma eksami kuupäeva laiale avalikkusele välja öelda, sest kui tõesti oleks juhtunud, et ta eksamist läbi kukub, ei oleks jõudnud seda parastamist ja kräunumist ära kuulata. Mul on küll hea meel, et ta eksami tehtud sai.
Mul on ka hea meel, et ta eksami tehtud sai. Ta oleks nagunii ära teinud, kui ka kohe esimese korraga mitte, siis millalgi kindlasti. Aga eriti tubli, et ta esimese korraga sõidueksami ära tegi!
Absoluutselt. Sellist juhti, kes sõidueksami esimese korraga ära teeb, ei ole küll vaja kellelgi karta. Neid, kellel läheb 5 ja enam katset…vb natuke isegi kardaks.
Minul on ka malluka üle hea meel. See on jah nii tobe lahmimime, et “issand nüüd ma ei julgegi Nõmmel liigelda enam”, lihtsalt tühjast kohast. See, et inimene elu rahulikult võtab, ei tähenda kohe, et ta sõita ei oskaks
Minu meelest see Paksuke üldse ei lahminud, et issand nüüd ma enam ei julgegi Nõmmel liigelda, vaid mainis seda palju tagasihoidlikumalt ja ilmselge huumori/ülepakutud dramaatilisusega. Pigem on printsess seda postitust liiga tõsiseltvõetavana tõlgendanud…
a millestki ju peab kirjutama, mis sellest Põlva elust või õhtuks tehtud praekartulist ikka ballaade vorpida 🙂 üldse, Paksukese asemel ma kaebaks kohtusse moraalse kahju tekitamise eest
Kõige eest küll kohtusse ei saa kaevata, sama hästi võiks Mallukas Paksukese kohtusse kaevata. Aga selle üle on mul küll hea meel, et Marika Korolev kohtus Perekooli Kägude üle võidu sai 🙂 See näitab, et ei ole need Käod midagi nii anonüümsed!
aiai, juba vanasti öeldi- iga kavalpea tagumiku jaoks leidub kuskil üks kruvi, tuleb see vaid üles leida! (see kehtib kõigi kohta, näpuga ei näita ja nimesid ei nimeta 🙂 )
Printsess, varem oli su blogi huvitavam lugeda. Väidad küll, et oled paremaks ja rahulikumaks inimeseks muutunud, aga ometi topid oma nina teiste asjadesse ja arutad oma blogis pidevalt teemasid, mis sinusse mitte kuidagi ei puutu; et saaks vaid vahtu ja draamat üles kiskuda. Üks kommentaator ütles siin enne õigesti – tundub, et Põlvas on elu igav…
Kuidas see ütlus oligi:
“Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest.”
Veidi igavaks läheb juba see, et üle postituse kirjutad mingi turumuti kombel “arutluse” mõnest teisest blogijast. Ausõna, kunagi olin fänn, aga nüüd enam ei kutsu väga lugema. Ja ma arvan, et ei tasu üldistavalt halvustada Perekooli anonüümseid Kägusid, kui ise üks nendest oled. Sinu postitused on üsna äratuntavad seal, pea üks ühele see, mida blogiski kirjutad.
Ma olen vist kolm korda korda Perekoolis midagi kommenteerinud ja mitte kordagi blogijate teemas, seega peab sul see äratuntavus ikka väga hea olema. Ja viimasti tegin seda mitu aastat tagasi, hoopis teises teemas, suht lambikas oli, ei kritiseerinud kedagi. Aga ju mu käekiri on siis tõesti väga äratuntav, kui selle põhjal ära tundsid. Samas hea ju, kui ära tuntakse 😀 Ja see ei olnud eraldi teema, seda ma pole kunagi seal teinud, vaid kommentaar kellegi postituse kohta. Peaks üles otsima lausa, kui kasutajanime enam mäletaks 😀
Ma kirjutan kõigest, millest soovi on, hommikul vara lihtsalt tekkis see teema esile. Kõige rohkem keskendun küll endale, aga kirjutan muudest asjadest ka. Kui see ei paku huvi, siis need postitused võib ju alati vahele jätta 🙂
või mitte enam üldse tulla, turumutijutte lugema
Absoluutselt. Mu blogi ei ole kohustuslik kirjandus, mida kõik lugema peavad. Inimese enda vaba valik, kas loeb või mitte 🙂
jah, mul ka täitsa vabad käed /või silmad, või misiganes/ mitte tulla 😛
Pingback-viide: Lõputu nõiaring troppidest ja jobudest | Paksukese Blogi