Olen bussis ja sõidan Põlvasse. Ma tavaliselt käin alati rongiga, aga kuna oli vaja paar asja Tartus ajada, siis rongile ma enam ei jõudnud. Täna pidi mul tantsimine olema, aga õpsil oli mingi muu asi ees – seega see jäi ära. Ma kusjuures tavaliselt alati ajangi mingeid asju Tartus teisipäeviti, sest siis on mul tantsimine. Ja siis pärast seda on bussini aega. Nüüd tegin eriti kiire poetuuri, sest kell 17.40 läks buss ja järgmine läheb alles kell 19.40. Kui mul oleks tantsimine olnud, siis oleks see kell 18.30 lõppenud ja mul oleks veel aega olnud, et siis shoppama minna.
Kui ma varem võisin suvalisel päeval Tartus niisama chillida, sest koju sai igal ajal, siis nüüd ma naljalt ilma põhjuseta Tartus õhtuti aega ei veeda, kui ma seda just mingi muu tegevusega ühildada ei saa. Täna poleks ka Tartusse kauemaks jäänud, aga oli vaja. Kui oleks tantsimine lihtsalt ära jäänud ja muid tegevusi poleks olnud, siis ma oleks ka kohe rongile läinud. Lihtsalt muidu venib see Põlvasse jõudmise aeg veel pikemaks.
Juba järgmisel esmaspäeval saab meil Hendrikuga tutvumisest aasta! Kuna Hendrikul on siis hommikune vahetus, siis ta tuleb pärast tööd Tartusse, käime söömas (vbl ka samas kohas, kus esimest korda kohtudes – Crepis) ja natuke nagu taaslavastame selle kohtumise 😀 No tegelikult mitte, aga see aasta on nii kiiresti läinud! Ja see on mind palju õpetanud – just selles mõttes, et sellised suhted on võimalikud, kus teine inimene oma olemasoluga lihtsalt teebki su õnnelikuks. Oma iseloomu, karisma, ellusuhtumise ja hoolivusega. Ja kui mul on näiteks halb või nõme päev olnud, siis piisab vaid Hendriku nägemisest – ja mul on kohe parem olla 🙂 Ta on öelnud, et tal on minuga sama tunne. Ja juba saabki aasta!❤
minumoodimaailm 