Siiani käed värisevad hirmust…/ Hommikune pikem uni

Elasin just Tartu raudteejaamas suht õudse olukorra üle. Istusin väljas toolil ja ootasin rongi, panin kindad enda kõrvale, aga väljas oli nii suur tuul, et need lendasid  ära. Ühe sain kätte kohe enda juurest maast, aga teine lendaski raudteele. Üks mees siis pakkus, et ta läheb toob selle ära, aga õnneks ma märkasin, et rong tuleb ja ütlesin talle kohe, et ärgu jumala eest mingu. Õnneks ta ei läinud ka, sest rong tõesti tuli kohe. Uhh, ma lõpetaksin hullumajas, kui keegi minu kinda pärast või ükskõik mis asja pärast oleks rongi alla jäänud. Rong sõitiski minu kindast üle, aga keda see mõttetu kinnas huvitab sellises olukorras. Ma praegugi kirjutan sellest asjast niimoodi, et käed värisevad. Ja õnneks ma nägin, et rong tuleb – need Elronid tulevad tegelikult suht vaikselt. Appi, ma ei taha mõeldagi, mis oleks võinud juhtuda. Õnneks midagi ei juhtunud. Aga siinkohal õpetus ka kõigile teistele – kui kinnas kukub raudteele, siis las see jääb sinna, eriti kui on teada, et rong peaks kohe tulema. See on vaid mingi mõttetu asi.

Nüüd tulleks natuke positiivsemate nootide juurde, siis olen ma sel nädalal natuke kauem magada saanud, sest Hendriku isa on mind Tartusse viinud. Tal on väga liikuv töö ja sel nädalal on see Tartus. Kuigi ka niimoodi jõuan ma kontorisse isegi veel varem, kui rongiga minnes, sest ta peab 08.00ks tööl olema – seega viib mu enne seda ära. Aga hommikul on 45 minutit unelisa olemas. See on hetkel niimoodi ainult sel nädalal, sest järgmisel nädalal ei pruugi tal töö Tartus olla. Õhtuti tulen ikka rongiga, sest Hendriku isal on pikemad tööpäevad ja siis ma jõuaksin liiga hilja.

Muidu läheb ikka vaikselt ja töiselt. Täna oleks pidanud ka tantsimine olema, aga see jäi ära, sest õps ei saanud. Ja mäletate, et ma kirjutasin sellest, et varsti kolin tööl ka teise ruumi? No see ehitus on tööl kauem aega võtnud ja see varsti jõuab nüüd siis lõpuks kätte. Kaks kuud hiljem, kui me kõik arvasime. Enamus kolivad ümber, sest saime ruumi juurde ja IT- inimesed lähevad sinna ruumi, kus hetkel müük on (ehk siis hetkel olen mina ka seal). Vanast koosolekuruumist saab müügiosakonna uus kodu ja saime täitsa uue ruumi koosolekuteks juurde. Meil peaukse asukoht ka vahetub ja mina kolingi sinna ukse juurde, hetkel istun ma samuti uksele lähedal. Mu praegune koht on mulle nii armsaks saanud – eks näis, kuidas uuega kohanemine läheb 🙂

Advertisements