Juba kaheksa aastat…

Oktoober on minu jaoks juba viimased kaheksa aastat üpris nukker kuu olnud. Just oktoobri lõpp siis. Täna on mu ema kaheksas surma-aastapäev ja 25.oktoobril oleks tal sünnipäev olnud…

Kuna mu emapoolses suguvõsas on inimesed ikka pigem vanadusse surnud, siis poleks keegi kaheksa aastat tagasi osanud öelda, et mu ema 58-aastaselt sureb. Ma ikka vahel mõtlen, et kui teistmoodi kõik oleks, kui ta endiselt elus oleks. Ma olin alati kindel, et ta näeb minu lapsed ära, aga saatus tahtis teistmoodi…

Selle kaheksa aastaga on palju muutunud. 21-aastaselt olin ma veel peomutt, keda lapsed öökima ajasid. Õige nädalavahetus oli see, kui hommikul kella seitsmeks koju jõudsin, aga vahel läksid peod veel pikemaks. Siis ma elasin pere pesamunana veel kodus ja arvasin, et olen juba nii täiskasvanud ja elu näinud. Nüüd kaheksa aastat hiljem saan ma aru, et ma olin siis täielik laps.

Eks ma olen alati üpris kangekaelne naine olnud ja mu ema teadis seda suurepäraselt. Ta oli selline inimene, kes vihastas suhteliselt harva, aga kui see juhtus, siis ikka täiega. Nagu Skorpioni-tähtkujus inimestele vist kohane on 😀 Mu ema oli väga jutukas naine, kes võis tunde rääkida, kindlasti jutukam kui mina (kuigi paljud arvavad, et see pole eriti võimalik)! Kui mu isa välja arvata, siis ma olen oma perekonnas üks vaiksemaid. Hendrik näiteks ei uskunud seda, aga kui ta mu perekonnaga esimest korda kohtus, siis ta sai aru, et jah, nad räägivad veel rohkem kui mina 😀

21.oktoober on aastas alati see päev, kus oma ema meenutada. Mitte et ma seda muudel päevadel ei teeks, nagunii teen, aga surma-aastapäeval just eriti. Ma olen tänulik, et ta sai mu elus need 21 aastat olla! Muidugi annaksin ma kõik, et ta elus oleks, aga seda kahjuks ei saa… Ma usun, et mu ema oleks õnnelik, kui ta teaks, et ta pesamuna, kes veel 21-aastaselt suht kreisi oli, on nüüd maha rahunenud. No mingil määral kreisi olen ikka 😀 Ja kuigi Hendrik ega E ei kohtunud kunagi mu emaga, siis abikaasale olen ma temast nii palju rääkinud ja E-le räägin tulevikus ka 🙂

Mu ema oli ka üpris tugeva natuuriga inimene. Ta ei kartnud teiste arvamust ja ta tegi kõike niimoodi, nagu ta ise heaks arvas. Mitte küll päris alati, aga enamasti küll. Ka mina olen selles mõttes tema sarnane. Mõnikord on see väga hea omadus, teine kord võib jamasid ka kaasa tuua. Vähemalt teiste meelest 😀

Välimuselt olime üpris erinevad, ma olen rohkem isasse. Mu ema leidis esimese halli juuksekarva endalt juba 28-aastaselt, aga eks näha ole, millal mul see juhtub 😀 Siiani pole veel juhtunud, aga iial ei või teada. Mu ema abiellus ja sai esimese lapse 28-aastaselt ehk siis aasta nooremana kui mina. Ka tema abiellus rasedana, täpselt nagu mu õde ja minagi 😀 Perekondlik traditsioon vist 😀

Mul on hea meel, et sain 21 eluaastat oma elust emaga veeta! Ja ma olen üsna kindel, et kus iganes ta ka ei oleks, siis ta on päris rahul sellega, kes minust saanud on. Isegi selle kangekaelsuse ja kohati jonnakusega, mis minus olemas on, sest ta ise oli ka selline 🙂 Aitäh, et olid just selline ema, nagu sa olid – paremat ei oleks osanud tahtagi, sest sa olid niigi parim! ❤

 

Beebiriiete sorteerimine

Teate, mis on üks üpris tüütu tegevus? Beebiriiete sorteerimine! Nimelt ajas E kummut üle, aga paljud asjad olid juba tegelikult väikseks jäänud. Ma lihtsalt siiani olin enda riidekapist võtnud suuremaid numbreid juurde, aga polnud väiksemaid eest ära koristanud. Ma ei tea, kui pikk E praegu on, sest me alles läheme perearstile, aga ta kannab hetkel 62 või 68 suurust. Olenevalt siis asja tegumoest. Eks see pikkus siis ka kuskil selle juures ole. Aga ma olen talle 74 ka selga pannud (kuigi on natuke suur olnud) või Inglismaa asjade järgi 3-6 kuud, sest seal arvestatakse riideid kuude järgi. 0-3 kuud, 3-6 kuud, 6-9 kuud jne. Miks ma seda tean? Mu õde elab Inglismaal ja ta sõbrannal on palju beebiriideid üle, mida ta alati mulle toob, kui ta Eestis on (sest õe sõbrannal sündisid jaanuaris kaksikud).

Täna beebiriideid sorteerides jõudsin ma kurvale tõdemusele – nii paljud asjad jäid enne väikseks, kui ma neid E-le selga jõudsin panna. No 50 suurust mul ei läinud üldse vaja, neid ma suurt ise ei varunud ka, aga mulle anti. Ma ise ei ostnud neid sellepärast, et sain juba varakult teada, et E saab sündides suur beebi olema. Igal juhul – kolm suurt kilekotti beebiriideid sai sorteeritud, mida hetkel enam vaja ei lähe. Tavaliselt viib Hendrik minu riided, mida ma enam ei kanna, tasuta Põlva kaltsukatesse. Neid ma ka sorteerisin hiljuti ja kuus kilekotti läks kaltsukatesse, sest mul pole mõtet hoida riideid alles ajast, kui ma 66 kg kaalusin – sest ma ei usu, et ma enam sellises kaalus kunagi olen. Ja kui see ime peaks tõesti juhtuma, siis saan uued riided varuda. Aga beebiriided ei lähe kaltsukatesse, vaid lihtsalt silma alt ära, sest äkki läheb neid veel kunagi vaja. Või äkki mõnel sõbrannal läheb vaja. Müüa ma neid ilmselt ei viitsiks isegi siis, kui ma enam lapsi ei tahaks, sest kuigi osta mulle meeldib Facebooki Marketplacest, siis megasuur posu kasutatud beebiriideid maksab tavaliselt seal kuskil 30 euri (mul on nii olnud), mis ostjale on väga hea diil, aga müüjana ma ei viitsi sellega tegeleda. See tasub siis ära, kui on meeletult palju beebiriideid üle, no mul ka neid jagub, aga ehk läheb tulevikus vaja. Kui kui ei lähe, siis vbl sõbrannal läheb või siis Põlva kaltsukas. Et ma olen üldiselt selline inimene, kes ei viitsi riidemüügiga tegeleda. Ostuga aga küll 😀 Varem ma ei armastanud üldse netist asju tellida, aga nüüd ma enamasti seda ainult teengi. Beebi puhul nagunii, aga ka enda puhul. Oma esimese internetist tellitud kleidi ostsin ma endale mais 2019 – see oli firmapeo jaoks 😀 Teine oli pulmakleit ja sealt see maania algas. Ka pesu tellin ma nüüd netist. Ainult jalanõusid ja pikki pükse mitte, neid peab proovima. Mul on jalanumber 41-42, olenevalt siis tegumoest. Saapad on kindlasti pigem 42.

Aga vähemalt on beebiriided nüüd sorteeritud ja natuke rahu majas selle teemaga. Ma vist olen talle talveks liiga palju kombesid varunud, vaevalt, et ta jälle kõiki kanda jõuab. Üldiselt on beebiriietega hea asi see, et nagunii peab tal päevas mitu korda riideid vahetama, sest piim tuleb välja, juhtub kakastroof jne – siis ta jõuab vähemalt neid rohkem kanda 😀 Kuigi ikkagi tekivad oma lemmikud ja neid kannab ta rohkem. Ma olengi kusjuures suurusi 62 ja 68 kõige rohkem varunud, suuremaid suuruseid mitte nii palju, seega peab ikkagi varsti juurde ostma. Haha – mul endal on mingi kolm-neli kodukleiti, aga E-l on vahel päevas juba kolm erinevat riietust seljas. Aga ta on beebi ka 😀

Kuidas teil selle beebiriiete teemaga on? Kas ostate ka neid palju kokku ja kas nende sorteerimine on tüütu?

Vaatasin siis täna näosaate teist osa ja jäin jälle nii rahule! See on vist isegi parem hooaeg kui tuntud eesti inimestega! Ootan uut saadet suure huviga 🙂