Käisime Ida-Virumaal pulmas/ Pooled asjad Tartust Põlvasse viidud juba :)

Nädalavahetusel sai Ida-Virumaal pulmas käidud! Registreerimine oli abielupaaril Toila Oru pargis, seega oli see esimene kord minu jaoks, kus ma käisin pulmas, mille registreerimine leidis aset väljas. Kõik oli nii ilus! Pruut nägi vapustav välja, ilm oli megasoe, hilisem pidu seal lähedal asuvas restoranis oli super. Ööbisime ka hostelis, mis oligi kaugematele tulijatele mõeldud. Kuna mehe sugulased ja sõbrad ongi Põlvamaalt pärit, siis neid kaugelt tulijaid oligi päris palju, pruudi sugulased elavad Ida-Virumaal.

Ja tseremoonia ise oli tõesti kaunis – paaripanija rääkis nii ilusaid ja õigeid sõnu, et mul endalgi kippus pisar silma,  kuigi ma tavaliselt selliste asjade puhul nii nutma ei hakka. Nüüd ka ei hakanud, aga palju puudu ei jäänud.

Pulma juures meeldis ka see, et pulmarongi ajal ei olnud üldse neid traditsioonilisi peatusi, see võib küll tore olla, aga kohati on tüütu. Ja pulmavana oli ka väga äge. Kusjuures minu kogemus pulmadega on see, et kui pulmavana on vanuses 30-35, siis on see pulm kohe palju huvitavam ja mängud on ka paremad. Eelmisel sügisel käisin ka ühes pulmas, kus pulmavana oli kuskil 30 – pulm oli super. Samas olen käinud pulmades, kus pulmavana on 50 – siis on kohe tajuda seda, et seda on pikemalt tehtud, mõjub natuke nagu liinitöö. Muidugi oleneb see inimesest, alati ei pea niimoodi olema.

Pulmas oli ka bänd tellitud, mis tegi igasuguseid välismaa ja eesti hitte järele. Saime Hendrikuga ka piisavalt tantsida. Hendrik sai ka ülesande – ta oli nimelt kogu õhtu “Terve mõistus” 😀 Ehk siis ta pidi jälgima, et pidu kontrolli alt ei väljuks. Sellega oli ka see naljakas lugu, et pruutpaar oli pannud igasuguseid märksõnu kirja pulmakülaliste kohta ja need, kelle kohta see käis, pidid püsti seisma. Kui öeldi, et kes on kunagi liikuvast autost välja hüpanud, olin ma suht kindel, et seda on teinud sellest seltskonnast ainult Hendrik, aga tegelikult oli kaks inimest veel, seega lausa kolm meest tõusid püsti. Hendrikul juhtus 18-aastaselt niimoodi, et ta sõitis mingi vana Žiguliga ja ühel hetkel pidurid enam ei töötanud. Et oma elu päästa, hüppas ta sõitvast autost välja. Suht hull ikka, aga õnneks lõppes kõik hästi. Kui ta autost välja hüppas, siis varsti pärast seda pani see sama auto vastu puud. Ja seal oli veel selline asi, et kes on Põlva kesklinnas sauna teinud (see oli ratastel saun ja oli ühe ürituse jaoks nende seltskonna poolt ehitatud), seda oli samuti Hendrik teinud, siis pulmavana mainis, et meil on on ikka omapärane “Terve mõistus” valitud – et päris kreisid asju on ikka minevikus teinud 😀 Siis üks seltskond esitas pulmavana loo järgi ühe mingi etenduse, mis oli nii naljakas, et mul pisarad lausa jooksid naermisest. Ma ei mäleta, millal ma viimati nii palju naersin 😀

Käisin eile hommikul ka jumestuses Põlvas. Esimest korda siin siis. No mu sõbranna ütles, et ilmselgelt on see liiga tume meik, aga ma ei tea – mina jäin rahule. Kuigi ma olen nendes asjades nagunii võhik ja lasen jumestajal alati öelda, mida teha vaja. Pärast mind tuli jumestusse üks Hendriku sõbra abikaasa, kes ka sinna pulma minemas oli. Kuna mu meik oli siis peaaegu valmis, siis ta ei tundnud mind alguses kaugelt ära. Ma tervitasin teda ja ta küsis, et kes ma olen ja siis alles üllatus ning ütles, et mind ei näe ju kunagi sellise meigiga 😀 Ega ei näe jah. Viimati aasta tagasi, kui pulmas käisin.

Tulime täna tagasi, võtsime Tartust suurema osa minu tavaarist peale, ma pakkisin juba need asjad lahti ka 🙂 Homme toome viimased asjad ära. Tartu korteri võtmed annangi järgmisel nädalal ära 🙂 Päev veel selgub, aga ilmselt teisipäeval või neljapäeval. Kolmapäeval ei saa, sest siis tuleb Telia tehnik ja paigaldab mul need kanalid siin Põlvas ära (mul on puhkus ja Hendrik on päeval tööl) Ja siis saan kõik osad nendest seebikatest järele vaadata, mis nüüd vaatamata on jäänud. Jee, nii vähe on õnneks vaja 😀

Vot selline eluke on siis hetkel. Lisan siis eilsest õhtust ka mõned pildid.

Minu eilne jumestus (kodus tehtud pildid enne pulma minemist, kleiti ei ole veel seljas). Esimest korda elus pandi mulle ühekordsed kunstripsmed ka. Jah, ehk sai liiga tume, aga mulle meeldis, ma tahtsingi tumedat. Pidas terve pika päeva vastu, kuigi ma kartsin natuke, et sellise palavusega hakkab sulama, eile oli megasoe. Õnneks ei hakanud.

Vol 2

Ma tean jah, et ma ei naerata kunagi hammastega. Ma vahel ekstra üritan seda teha, aga pilt jääb suht imelik, seega ma pigem ei teegi seda.

Oru pargis Toilas pärast pruutpaari pulmatseremooniat. Seda kleiti olen ma väga palju kandnud, kunagi Kanal 2 peol jne, see on viis aastat vana. Kuna ma olen veits juurde võtnud, siis on see nüüd natuke rohkem ümber. Ja seda, miks Hendrik kaabu pähe pani, ärge minult küsige, talle vahel meeldib erineda 😀 Üliokonnainimene ta eriti pole nagunii. Õhtusel üritusel  võttis ta muidugi kaabu peast, sest siseruumides pole viisakas kaabut kanda. Hendrik on pildil ka suht tõsine, sest tal eile veits pea valutas, õhtul õnneks läks üle (pulmapeo ajal siis juba).