Armsad detailid/ Blogi, mille kunagi silmist kaotasid ja kui selle uuesti juhuslikult leidsid, siis oli kõik muutunud.

Nii armas asi juhtus praegu. Nimelt Hendriku vanaema helistas mulle, ma eelmisel korral seal olles salvestasin oma numbri ta mobiili ära, kuna ta küsis seda (ja tema numbri salvestasin ka endale). Ma alguses mõtlesin, et ehk ta helistab sellepärast, et ei saa Hendrikut kätte (Hendrik ja ta vend hetkel putitavad Hendriku autot), aga ta helistas lihtsalt, et küsida, kuidas ma Põlva eluga harjunud olen ja kas kindad-sallid-mütsid juba välja otsitud, sest nii jahe ilm on praegu… Ma olen nii liigutatud sellest, sest nagu te teate – pole mul iial selliseid vanaemasid olnud. Tähendab üks oli, aga ta suri juba siis, kui ma olin kaheksa-aastane. Ja minu perekond ei hoia eriti ühte kahjuks – seega sellised soojad asjad mõjuvad mulle alati nii liigutavalt 🙂 Iseenesest väike asi ju, aga kuidas sellised asjad võivad päeva heaks muuta 🙂

Nüüd tulles teise teema juurde, siis kas teil on ka kunagi juhtunud, et loete mingit blogi natuke aega, aga siis kaotate selle pikaks ajaks silmist? Mul just ühe blogiga nii oligi, aga nüüd juhuslikult juhtusin sellele uuesti ja alguses ei pannud üldse pilti kokku, et see on sama naine, sest mis kuuekuune suhe tal latiinoga olla sai, kui ta oli oma laste isaga juba 8-9 aastat koos olnud? Ja siis hakkasin postitusi kerima ja sain aru, et see oli 1,5 aastat tagasi – et nüüd on ta sellest pikast suhtest lahus, aga elab endiselt Hispaanias. Et jah – on täpselt sama blogi, aga ma pole seda lihtsalt nii ammu lugenud. Ja selgus tuli vaikselt majja, aga kuidagi kurb hakkas, sest ma mäletan, kuidas ma seda blogi omal ajal lugesin ja mõtlesin, et nii ilus naine, nii armsad lapsed, nii hea perekond. Tegelikult see kõik on ju endiselt alles, lihtsalt nad ei ole enam koos. Aga jah – olin selle blogi olemasolu vahepeal unustanud, aga nüüd hakkan ilmselt vaikselt uuesti lugema. Naljakas, kuidas isegi sellisel juhul tekib see tunne, et nagu sõbranna päevikut loeksid, kuigi ma polnud seda blogi nii ammu lugenud. Kas teil ka midagi sarnast on juhtunud?

Muidu läheb eluke ikka vaikselt, Hendrik teeb hetkel süüa ja ma chillin teleka ees. Varsti tuttu ära, sest nädala keskel mul selline rutiin ongi.

Advertisements