Imetamisest prii! / Mina ja raamatud

Hei! Enam vist head uut aastat soovida ei tohi, sest muidu peab šampusega ukse taha tulema, aga ilusat seda aastat! Kuidas teil 2021 alanud on? Minul üpriski hästi – E on rinnast võõrutatud! Isegi rindu ei pea praegu üldse pigistama – ei mingit raskustunnet enam. Seda pidin tegema umbes nädal aega. Oli raske teekond, mis oli täis palju pisaraid ja loobumisvõite, aga lõpuks sai see tehtud. Nagu ma eelmises postituses mainisin, siis vana hea sinep oli meie teekonna eduvõtmeks. Pärast imetamise lõpetamist magab E veel paremini kui enne, mis on super. Vahel on tal küll natuke keeruline uinuda, aga see on köömes sellega, mis varem toimus. Minu jaoks on see olnud imeline võit, ma ütlen ausalt. Mul endal on palju enam energiat ja tahtejõudu muude asjadega tegeleda ning üldse tundub maailm kuidagi helgem! 🙂

Mina olen tõesti selline inimene, kes uueks aastaks mitte kunagi lubadusi ei anna – minu jaoks on see sõna kuidagi mannetu. Ilmselt selle tõttu, et iseendale lubaduste andmine ja kui tõesti peaks midagi halvasti minema, siis nende murdmine tundub valus protsess olevat. Selle tõttu armastan rohkem kasutada sõna eesmärgid. Kõikidest ma täna rääkima ei hakka, aga üks neist on armastus lugemise vastu tagasi saada. Seda eriti just ilukirjanduse suhtes. Olen küll eelmisel aastal jälle natuke rohkem lugema hakanud (kuid siiski vähem kui võiks), mis on ainult tervitatav nähtus, kuid žanriks on ikka olnud valdavalt eluloo-suhte-reisiraamatud. Või siis psühholoogia. Toredad raamatud kõik, aga tahaks nii väga vaheldust. Tahaksin jälle unustada end raamatute sekka ja nautida nende lõhna… Mis aga peamine – lasta kujutlusvõimel peas ringi käia – just nii nagu varem.

Kes ei tea, siis ma olin kooliajal suurem lugeja – seda nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Kutsekas enam mitte nii väga ja Tallinnas elades lugesin mõnikord ainult paar raamatut aastas! Häbematult vähe! Eelmisel aastal lugesin 19 raamatut, mida on ka tegelikult ülivähe – seega aastaks 2021 on eesmärk lugeda vähemalt 25 raamatut. Ideaalis tahaks loomulikult rohkem, aga ei hakka kohe väga suurt numbrit ka välja hõikama. Usun, et see on teostatav, sest kooliajal sai ikka aastas 50-60 ja rohkemgi raamatuid loetud, üks kord oli lausa 80. On muidugi neid, kes loevad aastas 110 ja enam raamatut (näiteks blogijatest Tikker, mu kiidusõnad sulle!)

Nii et võitegi mulle häid ilukirjanduslikke raamatuid soovitada! Ma pigem eelistaksin lugeda uuemaid – sobivad nii eesti kui ka välismaa autorid. Reedel tellisin endale juba mõned uued ära (all Instagrami postituse viites on info olemas, mis raamatud ma teisipäeval peaksin kätte saama, aga neid on veel). Oma Instagrami storydes või feedis hakkan vahel kokkuvõtteid ka tegema – seega, kes tahab rohkem kursis olla, siis võib mind seal kanalis samuti jälgida. Blogisse jõuab ehk ka mõni, aga sinna kindlasti rohkem.

Vot sellised lood siis hetkel! Kas te olete suured lugejad? Ma kunagi olin suur lugeja, siis vahepeal ei olnud üldse, nüüd hakkan vaikselt tagasi sadulasse saama. Ilukirjandusest olen tõesti natuke võõrdunud, aga nüüd olles juba kahte teost lugenud hiljuti, siis hakkab meelde tulema see armastus, mida ma raamatute vastu kunagi tundsin. See vana hea Jaanika, kes unustas lugemise ajal kogu ümbritseva maailma… Ta on küll natuke roostes, aga uuesti tagasi! 🙂

17 kommentaari “Imetamisest prii! / Mina ja raamatud

  1. Olen ka just imetamist lõpetamas. Suutsin juba 40h mitte anda, aga üks tiss läks megavalusaks ja kõvaks ning siis läbi une siiski andsin uuesti lapsele nii kaua, kuni see tunne kadus. Tundub, et kui tahan võõrutada, siis ei tohiks üldse nui neljaks anda, eks? Aga kas siis võib piimapais tulla või lihtsalt see valus tunne n-ö lahtub ära ise? Oled sa kursis?

    • Janika, ma võin ainult enda kogemuse põhjal rääkida, aga mina jah enam üldse ei andnud. Isegi korraks mitte. Mul läksid ka rinnad valusaks, aga siis pigistasin piima välja. Mitte isegi rindu tühjaks, sest muidu saab keha jälle signaali, et tuleb tootma hakata, aga just nii palju, et poleks nii raske olla. Raske oli ikka olla, aga ilma pigistamata oleks hullumaja olnud. Ja pigistasin kätega, sest pumbates saab keha signaali, et tuleb edasi toota. See protsess oli ülikeeruline tõesti, sest oleks tahtnud vahel alla anda, üks kord peaaegu olekski andnud, aga olin ka juba 45 tundi imetamata olnud ja sain aru, et kui nüüd uuesti anda, siis hakkab kõik otsast peale. Pigistada tulekski nii palju, et rinnad enam nii rasked poleks – kindlasti tuleb teha seda piimapaisu vältimiseks. Nüüdseks on piim ära lahtunud jah – rinnad on pehmed ja pigistades ikka tuleb midagi (seda võib veel pikalt olla), aga muidu nagu enne imetamist. Jõudu ja jaksu sulle sellel keerulisel teekonnal! 🙂

      • Aitäh 🙂 kui kaua sul läks aega, et enam rindades valus tunne pole?

    • Kuskil kuus päeva. Esimesed päevad oli rinnad eriti rasked, siis juba vähem – kuni enam üldse ei olnud. Alguses pigistasin rohkem ka, sest raskustunne oli palju suurem ja pidin seda tegama, hiljem aina vähem. Ja lõpuks ei pidanudki enam pigistama.

      Ilmselt mul oli ka sellepärast pikem protsess, sest E oli enne non-stop rinnal. Need, kes seal üks kord päevas imetavad ja siis võõrutama hakkavad – neil ei pruugi üldse nii keeruline teekond olla. Võttis palju närvirakke, aga kui tehtud sai, siis oli väga hea tunne 🙂

  2. Tõe huvides pean parandama, et lugesin eelmisel aastal ainult 108 raamatut. 110 on selle aasta eesmärk 😀 Saatsin sulle kutse lugemise väljakutse gruppi, seal ei pea osalema, võib ka niisama jälgida – ja seal on rohkem soovitusi, kui lugeda jõuad 🙂 Mul saab põnev aasta olema, pole olnud kunagi suur klassikute ega ulme fänn, aga õige mitu on plaanis väljakutse tõttu läbi lugeda.

    • No megatubli ikka! Ma otseselt väljakutsest osa ei võta, aga liituda saan ikka 🙂

      Edit: Huvitav, et ta hetkel ei näita seda kutset.

      • Sama grupp jah – mulle endale saatis sõber detsembri lõpus kutse – siis mul küll näitas ja sain panna “join”, aga läks päris mitu päeva, enne kui vastu võeti. Aga proovi ise lingist minna ja ühineda, saab niipidi ka 🙂

      • Mul näitab, et juba ongi kutsutud – ehk siis Tikker ilmselt kutsuski, aga lihtsalt tuleb oodata ilmselt nüüd, millal vastu võetakse. Et hetkel oli info, et kustuta taotlus – ehk siis taotlus on juba olemas 🙂

  3. Tänapäeval on ju lihtne võimalus hoopiski raamatuid kuulata. Neid ettelugemise teenuseid on minuteada üpris mitu. Ma ise kasutan storytel’i nimelist. Eesti keeles vist selliseid küll väga palju pole, aga levinumates maailma keeltes on valik ülisuur. Jääb alles palju raha, mis muidu raamatutele kulub (kui kuuldub hea raamat, siis ei keela keegi ju paberist koopiat ka osta) ja kui keegi ette loeb, siis saab ise midagi muud teha. Ma küll soovitan soojalt.

    • Jah, ka see on variant, aga ma olen rohkem lugejatüüpi inimene. Isegi podcaste kuulan harva – siis kui tõesti midagi head on. Õnneks on raamatukogud ka olemas, kuigi vahel mulle meeldib tõesti raamatuid pigem osta, sest siis ei pea järjekorras ootama. Uute ja huvitavate raamatute puhul kipub see järjekord raamatukogudes alati suur olema.

  4. Ma ei tea mis on sinu lemmik žanrid armastuslood, krimkad, ulmekad. Üks hea veidi ulmekas ja natuke on seal on ka ajalugu sees Ma ise olen läbi lugenud kaks teost. üks on rubiin punane ja safiir sinine autoriks Kerstin Gier. need mulle meeldisid. viimati lugesin läbi Mõrv Idaekspressis ja loo lõpp oli üllatav.

    • Mul on viimasel ajal päris laialivalguv raamatute maitse – nagu Instagramis näha võib 🙂 Ka kriminullid on head ja põnevikud samuti.

  5. Praegu on igal pool raamatutele soodukad jälle. Apollos ja RR-s isegi kuni -90% (ja päriselt ka sain mõlemast päris mitmeid raamatuid endale ja lastele sellise soodukaga). Kokku ostsin perele kolm suurt kasti raamatut kahe poe peale ja nüüd jälle tükk aega rahu. Loen nii, et raamatu ühe ropsuga läbi ja järgmine päev ilmselt olen õhtul liiga väsinud ja lähen vara magama/tuleb midagi muud vahele vms. Harva kui mitu päeva järjest lugeda saab, aga üle ühe päeva võib küll öelda. Pühad, väljasõidud jne siis ka välja jätta. Aasta peale tuleb ka ca 100 ringi ehk. Ilukirjandust loen vähe või üldse mitte. Huvitavad (Eesti ajalugu), psühholoogia, aiandus, loodusteadused, ehitus või arhitektuur, elulood (mitte a’la Mihkel Raud või Jesper Parve vaid nt sõjas käinute mälestused vms) ja kokaraamatud ka, aga neid ma ei loe, vaid kogun ja kasutan kui inspiratsioonipuudus tekib.

    • Mina sel aastal tahan ilukirjandusele keskenduda. Ja soodukate ajal olen ostnud ka raamatuid ise juba 🙂

      Hetkel olen sel aastal juba kuus raamatut lugenud, mis on minu kohta hea tulemus – alustasin 9.jaanuaril ehk siis lugesin esimese raamatu. Eks tuleb kindlasti midagi veel ilukirjandusele, aga hetkel olen jälle nii õhinal! Eriti suured lemmikud on sel aastal ilmunud Ashley Audraini “Kahtlus” ja Fredrik Backmani “Britt-Marie oli siin” – viimasel rootsi autoril on veel häid raamatuid, nagu kuulnud olen – plaanin need ka läbi lugeda, sest “Britt-Marie oli siin” meeldis väga. Kuuest raamatust just need kaks on pisara ka välja kiskunud, kuigi ma nutan pigem harva raamatuid lugedes.

      Aga sada raamatut aastas – megatubli! 🙂

  6. Jaanika, postita midagi. Ei jõua enam oodata. Kirjuta kasvõi igapäevastest asjadest. Tore on sinu blogi lugeda.

    • Aitäh, Kätlin! Olen siin raamatutest sõltuvusse sattunud (ainult heas mõttes) ja palju lugenud, aga uue nädala alguses on plaan küll kirjutada jah 😊 Lisaks oli nädalavahetus päris tegus ka.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s