Film on saast ja režissöör pole ka parem…

Nii palju siis lootusest, et “Päevad, mis ajasid segadusse” ei võida mitte ühtegi auhinda. Lausa mitmeid võitis. Kui enne ei olnud ma sellest filmist heal arvamusel, siis nüüd ei arva ma selle režissöörist ka mitte midagi head. Üks asi on see, kui inimene ropendab a la oma blogis või kuskil suvalises jutusaates, siis teine ja hoopis erinev on see, kui sa võidad auhinna ja ainuke asi, mida sa suudad öelda, on hui. Ma tegelikult ei saanudki aru, mida Triin Ruumet öelda tahtis, aga kui ta taipas, et oli sellises kohas hui öelnud, siis ta hakkas lihtsalt naerma. Hästi tehtud, Triin! Mulle isiklikult tundus nagu ta oleks üldse laksu all, aga ju ta ilmselt ongi selline. Miks “Klassikokkutulek” mitte kuhugi nomineeritud polnud? Kas sellepärast, et see oli 2015 film, aga jagati auhindu filmidele, mis olid 2016-nda aasta omad? Vist sellepärast jah. Ahjaa, nägin Merjet ka esireas auhindadel 😀 Väga tõsise näoga oli, aga ma oleks ka olnud, kui selline saast film nii palju auhindu saaks 😀

Kui tulla tagasi sellise suhtumise juurde, siis on asju, mida ei saa teatud olukordade puhul endale lubada. Näiteks oma isiklikus blogis saavad inimesed endale sellist suhtumist lubada ja ka ropendada, aga kui sa esindad firmat või filmi (nagu Triin Ruumet seda ju tegi), siis võiksid need huitamised jne asjad koju jääda. Kõige jaoks on oma koht.

Ma ei mõista, kuidas mõned inimesed ei saa ikka asjadest aru. Ego tahtis mind jälle Facebookis sõbraks lisada. Peaaegu viis aastat pärast lahkuminekut. Kui ma eelmised ma ei tea mitu korda pole seda sõbrakutset vastu võtnud, siis ei võta nüüd ka – ehk siis panin ignore nagu ikka. Normaalsed eksid võivad olla Facebooki sõbralistis, ebanormaalsed mitte. Mis ometi paneb abielus inimest viis aastat pärast eksist lahkuminekut ikka teda veel vahel Facebooki lisama (ja kuigi vastu kunagi ei võeta, siis järjepidevalt veel kord lisama)? Mind ikka üllatab, milliseid inimesi meie ümber leidub…

Advertisements

Issand, kui väike on maailm! (väga kurvas mõttes!) :(

Issand… Mu hispaanlasest sõber Jalgpallifänn hakkas minuga täna rääkima. Me polnud vist pool aastat küll Facebookis kirjutanud, viimati vist siis, kui talle abiellumise puhul õnne soovisin. No ta siis kirjutas, et ta on väga masenduses. Kui ma küsisin, et miks, siis eeldasin, et ehk ta läks naisest lahku vms. Ja kui ta mulle siis ütles, et ta parim sõber (keda mina ka tean väga hästi, nägin teda viimati novembris 2013, kui ta korraks Eestis käis. Kui Barcelonas 2009 olin, siis käisime paljudel pidudel koos ja 2012 ka, kui Jalgpallifänni Barcelonas külastasin, siis nägin ta parimat sõpra ka. Mu õde ja parim sõbranna teavad ka seda sõpra, sest õde käis septembris 2013 Barcelonas nendega väljas ja mu parim sõbranna ööbis ka Jalgpallifänni juures, kui kunagi Barcelonas viibis – siis nägi ta parimat sõpra ka) oli selles lennukis, mis eile Barcelonast Düsseldorfi suundus, ja mis alla kukkus. Jube 😦

Olin šokis sellest kuuldes. Vaene Jalgpallifänn, nad olid terve elu parimad sõbrad. Helistasin oma õele ja sõbrannale ka kohe, andsin neile sellest teada. Küsisin siis Jalgpallifännilt, et millega seoses ta sõber pidi Saksamaale lendama, ta mainis, et ta viimasel ajal käiski tööasjus iga kuu Saksamaal.

Mul ka mitmeid fotosid enda Facebooki Hispaania albumis, kus ma Jalgpallifänni ja ta sõbraga koos pildil olen. Hakkasin meenutama neid aegu, mil 2009 koos väljas käisime – ja kui ma neid ühel õhtul pärast pidu “Juulikuu lund” laulma panin – just tema sõbral tuli see kõige paremini välja.

Kui ma sellest lennuõnnetusest lugesin, siis kahju oli loomulikult, aga siis ma veel ei aimanud, et selles lennukis oli keegi, keda ma isiklikult teadsin.

Puhka rahus, Pájaro! (Pájaro oli ta hüüdnimi, tähendab lindu hispaania keeles).

Lugeja kogemus: “Lugu sellest, kuidas ma PUA-ga kohtusin.”

Mulle kirjutas üks lugeja, kes hiljuti puutus kokku ühe eestlasest PUA-ga (kes ei mäleta, siis tegemist on pick-up artistiga, ka minul õnnestus suvel ühe sellise otsa komistada, küll välismaalase, aga siiski). Shaasha (kuna ta kommenteeris mu blogi just sellise hüüdnimega) kogemus oli selline (kiri on muutmata kujul, mille ta mulle saatiski, et ma saaksin selle blogisse üles panna):

Kirjutan nüüd uuesti oma kogemuse 🙂

Jalutasin paar päeva tagasi linnas, kui minu juurde tuli rääkima üks noormees. Küsis midagi stiilis, kas mul on hetk rääkida, ütlesin, et no ikka on. Seejärel uuris, kas ma olen sõbralik tüdruk? Esimese hooga arvasin, et tegu on mingi Emori uuringuga sellest, kui sõbralikud Eesti inimesed on 🙂 Aga siis hakkas rääkima, kuidas ta ikka juba kaugelt vaatas, et tundun tore tüdruk jne jne. Kuna mul tegelikult oli kiire ühele teisele kohtingule (noormehele valetasin küll midagi kokku, et käin apteegist läbi ja lähen koju ära), siis pakkusin välja, et kui ta soovib edasi suhelda, võime numbreid vahetada. Ta andis enda telefoni nr ja ütles, et ma saadaksin sõnumi oma ees- ja perekonnanimega talle SMS-ina. Ma küll ei kuulanud täpselt, miks see vajalik oli, aga see ilmselt pole ka siinkohal oluline.
 
Mõtlesin õhtul veel selle asja peale ning otsustasin temaga ühendust võtta. Saatsin SMSi – küll mitte sellise, mida tema soovis. Samas hakkas ikkagi kahtlane tunduma, et mis mõttes kaine eesti mees tuleb niimoodi lampi tänaval lähenema? 🙂 Kahtlane tundus ka see, et algselt oli ta koos mingi teise tüübiga (pärast selgus, et see wingman siis ilmselt?), aga kui ta minu juurde juttu tuli ajama, siis see teine tüüp läks täiesti omasoodu minema. Sel hetkel meenus see sinu kirjutatud blogipostitus PUA-dest ning kuna ma olen ikkagi paras skeptik, siis otsustasin selle foorumi uuesti üle tšekata. No ei pidanudki kaugelt otsima – noormehed on teinud seal lausa eraldi teema “Otsime Tallinnas Wingmane” vms, kus siis oma eesnimesid ja telefoninr jagatakse. Leidsin ka tema oma kohe üsna algusest ja asi oli selge – tegu on ühe meeleheitel PUA-ga 🙂
 
Two can play this game 😉 Oli täitsa põnev mõelda, et mina tean tema kohta midagi sellist, mida ta üldse ei eeldaks ilmselt, et ma tean. Või tegelikult – oleks päris huvitav teada statistika mõttes, kui paljud naised sellest aru saavad, kellega nende meeste puhul tegu on? Pärast põgusat suhtlemist pakkus ta välja, et saame laupäeval kokku ja lisaks, et pean kaasa võtma 2xA4 paberit. Tundus täitsa huvitav, et mis mängudega mind siis üllatatakse? 😀 Mõtlesin alguses, et lähen kohale ja ei tee teist nägugi, et ma midagi tean. Seda kuni päev enne kohtingut. Kuna siis pakuti üks palju põnevam plaan laupäevaks välja, sain aru, et tegelikult mul ju huvi täielikult selle PUA vastu puudub. Esiteks muidugi see PUA scam, aga teiseks ei olnud ka tema isiksus ja välimus päris see, mis minus suuremat huvi tekitaks, nii palju, kui selle põgusa jutuajamise jooksul selgeks sai. 
 
Kuna tõesti huvi ta vastu oli üsna jahe, et mitte öelda olematu, siis otsustasin, et veedan oma laupäeva tehes midagi kasulikumat ja seetõttu pidin talle ära ütlema. Saatsin talle reedel SMSi “Hei, sorry, mul tekkisid homseks siiski teised plaanid. Aga teinekord äkki?” Aimasin, et sealt tuleb vastu mingi korralik alandamine ja sõimamine, nagu nende “vaimsed juhid ja liidrid” seal foorumis õpetanud on, kuid kus sa sellega, väga lühike ja lakooniline vastus tuli: “Nope.” Ilmselt loodeti selle peale vastuseks, et mida? Saame ikka kokku, mis mõttes ei saa? Kuid vastasin hoopis nii: “Mis mõttes nope? Oleksid pidanud ikka enne korralikult solvama mind jms 🙂 aga edu sulle su mängudes, xxx xxx ;)” (tema kasutajanimi seal foorumis). Siis oli hetk vaikust, ei tea, kas noormees pidas oma “juhtidega” nõu, mida vastata ja kuidas endast siiski “playing it cool” mulje jätta või mis toimus. Ilmselt ka väike üllatus, et keegi tema plaanidest teab ning hiljem vastas ta: “Tarvis, edu sullegi, xxx (minu nimi), tugevat tervist! :D”
 
Ühesõnaga, kui mul alguses tekkis huvi ikkagi kohtama minna, et rohkem teada saada PUA mängudest ja tegevusest, siis tegelikult kadus see huvi sootuks, kui üks normaalsem noormees välja ilmus 😀
 
Siit loo moraal meestele: nende mängudega ei jõua te mitte kuskile, teete end vaid narriks. Ka see antud isend oli seal foorumis kirjeldanud, kuidas tal ikka väga hästi ei lähe, et vaid 2 naist on voodisse saanud vms. Täitsa kahju kohe. Ja naised, kui teile läheneb kesklinna kandis mõni “äge” noormees oma originaalsete pick-up-line’dega, siis tasuks mõelda – kas soovite seda üheöösuhet (+ ilmselt pärast kogemuse täpset kirjeldust seal foorumis) või on see teie jaoks liiga labane, [kuna üsna suure tõenäosusega võib olla tegu PUA-dega]
Minu arust on see labane ja jätab inimesest väga meeleheitel mulje. Selline tunne, nagu mingi mustlaste kogukond, kellest nüüd eemale tuleb hakata hoidma 🙂
Mina ise pole eestlaste PUA-de otsa sattnud (vähemalt ma ei tea, et oleksin), aga kui Shaasha mainis, et ta peaks kohtingule kaks A4 paberit kaasa võtma, tekkis mul huvi, et miks sellist asja vaja on. Küsisin Valijalt, sellelt kanada tüübilt Facebookis, et mis värk selle A4 paberiga on (tema oli siis see tüüp, kelle otsa ma suvel komistasin). Tema ei teadnud sellest ei ööd ega mütsi, aga vastas mulle hoopis niimoodi:
In society there is a lot of pressure put on men, and men’s rights get overlooked. Men are taught to be feminine, and this causes women to loose attraction. Pick up artists help men find girlfriends who were never able to do so. There’s a wrong perception, it’s all about helping men loose their fear of approaching women. It’s about social development, and it’s about changing a geek, who has trouble finding a girl, to changing these anti-social men into more sociable men who can learn how to find a girlfriend.

It’s about learning the social skills that mothers and fathers can’t teach, because if they attempted to, it wouldn’t work and it would be weird.

Need PUA-d on ikka soojad peast 😀 On üsna suur tõenäosus küll, et eesti PUA-d loevad mu blogi, sest sealses foorumis jagati suvel mu postitust -sealt tuli väga palju vaatamisi (küll kinnise teema alt, seega ma ei näinud, mida kirjutati).

Rents on neist ka ühe päris põneva postituse kirjutanud:

 http://rameshwar.wordpress.com/2014/11/14/miks-mind-need-naisterebimise-opetused-narvi-ajavad/

 

Oleks nõuannet vaja :)

Ma endast kirjutan varsti, aga mu heal geisõbral Truul on üks mure, seega ta palus minult, et ma seda oma blogis kajastaksin, sest ta tahab kuulda täiesti erapooletute inimeste arvamust. Hetkel elavad nad paar kuud oma välismaalasest kallimaga (Jutukas, olen kunagi ka teda siin blogis maininud, kui koos väljas käisime) teises riigis. Kuid mure on selline (Truu kiri on täiesti muutmata kujul):

Mina ja Jutukas oleme olnud suhtes pea viiamsed 5a, sellest viimased 3a otsustasime avatud suhte kasuks, kuna mina pole olnud monogaamne ning tema samuti mitte. Avatud suhte reegliks sai ainult see, et kui mingi kõrvalhüpe on siis räägime sellest.
Reaalsus aga näeb välja selline:
Truu- vahel lõbutseb teistega, enamus seiklustest ei räägi, mõndesest mainib.
Jutukas- lõbutseb samuti, mainib ka mõnesid üksikuid, aga teeb väga suure draama kui Truu mõne teise mehega magab. Ähavardab maha jätta, ei suuda mõista,miks on vaja teiste meestega magada ning väidab, et on ise maganud ainult 2-3 mehega suhte jooksul.(Erinevate allikate poolt in mul kindlaks tehtud, et see number on kordades suurem)

Probleem/dilemma/küsimus, mille kohta ma tahaksin objektiivsete ja asjasse mittepuutuvate inimeste arvamust.
Tahan minna Pariisi nädalaks ajaks ning kavatsen ööbida ühe tuttava juures, kes oli minu kodulinnas Eestis aasta aega. Sai temaga magatud ning Jutukas sai sellest teada. Lisaks ei meeldi talle, nimetagem teda Konnaks, konn üldse, sest jutuka arvates on tegu iseka sitapeaga. Ma ise ei nõustu/ aga ei lükka ka ümber, sest ta on tõesti väga teistsugune inimene, minul isiklikult, aga pole probleemi temaga kunagi olnud.
Kolmas vestluses mainitu on konn nr 2, kes tuli pärast esimest konna, kellega jutukas magas, sai väga hästi läbi ning keda mina ei salli silmaotsaski, mitte armukadedusest, aga tema kommentaaride tõttu minu  pihta ning mida ta minu kohta on öelnud.

Vestlus siis oli selline:

Jutukas: I would not be aggravated by this situation…if you would say besides hide things am not that aggravated about you staying with him……then of the point never saying….asking if I would care…etc the relationship like I said there

Truu:

  • What would it have changed? You would never ask my permission if u were gonna stay with guy1-guy2-guy3-guy4 or whoever else u have slept with. I dind’t tell you that cause I knew how u feel about him and why make things more irritated for you. And I’m sorry but I do take the eye for an eye approach in this matter. What u do with ur frog or with who else is your business and your business only. Just don’t force me to be in the same room with him. And thats the exact approach I take with you. Just because YOU don’t like him doesn’t mean I can’t see him or stay with him. I would never invite him to hometown or stay with us or anything like that cause i know how u feel about him Unlike u did with your frog nr 2 and then gave me a whole lot of attitude when I made it very clear I have no desire to see him and then blamed me for 100 things which was mostly connected: he didn’t do anything to you, why don’t u ask how is he doing, whats he up to” and etc etc The only reason that was Ok with you was because he was YOUR friend so tell me where did the relationship came first then?

    Jutukas:

    and you are inconsiderate we are in a relationship so stop acting like you aren’t unless you don’t want to be and that is how I feel things should be I have been saying this now for months and am quite tired of saying it…….. I don’t see a relationship nor how you contribute sometimes you are here? so what? if it was not for me, you would not be here…and you are not here for me, you are here for money you just dont get it

Rohkem ma ei hakka teemasse laskuma ja detaile rohkem välja tooma, aga kõikide arvamused mõlema osapoole käitumise/lähenemise kohta on teretulnud. Mina ei arva olen isekas olnud, kuna kirjast on tulnud välja, et vastupidine olukord mind ei häiri. Veel vähem saab mind nimetada isekaks, kuna ma olen talunud ja alla neelanud lugematul hulgal solvanguid, robustseid olukordi, kommentaare ja draamat kui jutukas on end purju joonud.
Jutukas nimetab mind pidevalt isekaks sitapeaks, kes mõtleb ainult iseendale ja ei huvitu millestki muust.
Nii et teie nõuanded on oodatud, olen ka Truule maininud, et kui niimoodi küsida, siis peab kriitikaga nagunii arvestama, ta teab seda 🙂

Võimalustest tuleb kinni haarata! Kas või viimasel minutil! Kui kõik ei lähe plaanipäraselt, siis ju see polnudki niimoodi määratud! ;)

Naljakas, et kui sa midagi nii väga tahad ja sellesse kogu oma hinge paned, siis kõik arvavadki, et sa selle nagunii saad (sest varemgi ju mitu korda samamoodi olnud). Pealegi, kui sul on nagunii teatavad eeldused olemas (konkreetse olukorra puhul keeleoskus), siis arvatakse seda enam. Ja kui sa ise ka südamest loodad, et see niimoodi läheb (kuigi otsustasid kandideerida alles viimasel hetkel) ja tõesti sellesse kogu oma hinge panid, siis usud sa isegi, et niimoodi läheb! Aga kui ei lähe? Kukkumine oleks sellisel juhul valus, ma ütlen teile. Kuid vastuse saame teada alles uuel aastal pärast teatavaid muid pingutusi ka 🙂 Kui ei lähe niimoodi nagu vaja, siis ju polnudki niimoodi määratud. Kuigi mu enesekindlus saaks siis paraja hoobi, aga neid hoope on ka varem olnud (Kuigi projektide puhul mitte eriti). Kuid minek oleks sellisel juhul alles aprillis nagunii 🙂 Vastuse saab vast jaanuari lõpuks või veebruari alguseks kätte 🙂

Sest kes ei riski, see šampust ju ei joo? 😉 Nagu ka selle kandideerimisega. Ma alguses ei olnud sellest nii vaimustuses, sest mõtlesin, et ma ei viitsi neid asju sel korral ajada. Kuid… siis tuli jälle see hetk, see mõistmine, et kui ma nüüd ei kandideeri… Aga mis siis oleks saanud, kui ma oleksin saanud? Ning see jäigi hinge närima.  Nüüd on vähemalt proovitud 🙂 Kui ma nüüd ei saa, siis tean, et andsin endast parima ja ju siis ei olnud ikkagi piisavalt sobilik kandidaat. Aga ütleme ausalt – ma olen harjunud, et mul sellised asjad õnnestuvad. Kuid iga konkreetne olukord on ju siiski erinev 🙂

Hehe, üsna varsti saan 22 🙂 Öeldakse, et 22 – viimane taks, 26- võimalus uus 😀 Mäletan, kui ma 14 olin ja siis tundus 18 juba nii täiskasvanud. Hetkel tunnen, et olen veel nii noor, nii kogenematu, nii palju asju on veel ees ootamas. Maailmapilt on veel täiesti väike. Nii palju on veel õppida, sest õpitakse ju terve elu.

Head ööd! 🙂