Armeenia restoran Naos/ Küll see beebimaailm on ikka uus asi!/ “A Star Is Born” on ülihea film!/ Rasedatele mõeldud massaaž

Täna oli suhteliselt rahulik laupäev. Tudusime Hendrikuga lõunani – nii hea oli! Ja siis läksime Tartusse, sest mul oli saapaid vaja. Need sain Lõunakeskusest. Ja siis tagasiteel suundusime Armeenia restorani Naos, kust me oleme alati teel Põlvasse või Tartusse mööda sõitnud, aga kordagi sisse ei olnud põiganud. Et vahel on ikka hea sellistes kohtades söömas käia, kus varem käinud pole!

Ma vist polegi kirjutanud, et mõned nädalad tagasi käisin ma rasedatele mõeldud massaažis Dorpat Tervises. See oli päris vinge kogemus! Nii lõõgastav ja hea oli olla pärast! Ja kuna ma sain selle jaoks SportID-d kasutada, sest meil on ettevõttes kõigil iga kuu võimalik 33 euro eest seda raha kasutada, siis ma ise ei pidanudki maksma. Massöör oli vanem naisterahvas, kes ongi spetsiaalselt õppinud seda, kuidas rasedatele massaaži teha. Nimelt on teatud punktid, mida rasedate puhul ei tohi puutuda – näiteks tallaalused, sõrmede peal kindlad kohad ja kaelal on ka üks koht. Ma hetkel nii täpselt enam ei mäleta, aga ta rääkis küll, kuidas see tavapärasest massaažist erineb. Mulle tehti hetkel ainult ülakeha, aga järgmine kord ehk lasen üle keha seda teha 🙂 Pärast olin nagu uuesti sündinud!

Neljapäeval oli mul siis südamearst rasedatele, tehti EKG. Õnneks mingeid anomaaliad ei leitud ja kõik oli niimoodi nagu peab. Arst ütles, et rasedatel võib seda vahel ette tulla, et südames torgib, ta soovitas mul siis kas viirpuu kapsleid või viirpuuõieteed osta. Et selles mõttes oli rahustav seda teada, et kõik on korras. Siinkohal ka küsimus – kuna Tartus ikka korralikult välja prinditud UH pilti teha ei saa, siis millises Tartu erakliinikus võiks seda teha lasta? Kui palju see maksta võiks? Eks ma ise hakkan ka kohe pärast selle postituse lõpetamist googeldama, aga mõtlesin, et küsin teilt – ehk kellelgi on kogemus olemas. Ma enne järgmist vastuvõttu, mis on alles 1.aprillil, käiks hea meelega kuskil mujal. Ja sellega seoses ka see teema – ma olen vist mingi veidrik, aga minu meelest peaks rasedatel vähemalt kuskil kolme nädala tagant mingi läbivaatus olema. Mul oli 14.veebruar ja järgine on alles 1.aprill. Nii pikk vahe ju, ilmselt nii ongi normaalne, aga ma vana paanitseja tahaks tihedamini arstil käia. Kuidas teie selle ootamisega raseduse ajal hakkama saite? 😀 Kõige hullemad on muidugi esimesed kolm kuud, aga üldiselt ka. Ja rääkides sellest, siis mu tavalised teksad enam jalga ei lähe. Tahtsin need pärast pesu jalga panna ja lukk ei läinud kinni. Teist paari ma pole proovinud, aga usun, et ega seal asi roosilisem pole, sest need on sama kitsad, lihtsalt erinevat värvi. Võtsin seega juba ühe sellest kahest paarist, mida ma küll lootsin natuke hiljem alles kandma hakata, aga mis seal ikka 😀 Nendega on hetkel nii hea ja mugav, ruumi on 😀

Mul on veel kirjutamata, et kaks nädalat tagasi oli meie juures Põlvas väike lauamängudeõhtu, kus mu kaks sõbrannat siis külas käisid. Mängisime seda Eesti mängu ja kuna me polnud seda keegi varem mänginud, vähemalt mitte seda uut versiooni, siis mu parim sõbranna muudkui uuris neid reegleid. Ma olen alati selline, kes tahab, et keegi teine kõigepealt reeglid selgeks teeks ja siis mulle õpetaks, sest ma ei viitsi ise lugeda 😀 Ja siis kui keegi teine mängu selgeks õpetab, siis tundub kõik nii lihtne. Ma siis naljaga ütlesin sõbrannale, et enne sünnib mu laps ka ära, kui me saame seda mängima hakata 😀 Mõlemad sõbrannad naersid, et ma saangi nüüd seda asja alati öelda, kui mind millegi aeglus närvi ajab. A la Hendrik ei vii prügi välja (mitte et ma iial näinud oleks, et prügi on välja viimata, alates septembrist, mil ma siia kolisin, pole ma ise mitte iialgi pidanud seda tegema :D), siis ütlen talle, et enne sünnib beebi ka ära, kui see lõpuks tehtud saab 😀 Naljaga muidugi.

Hendrik liitus meiega natuke hiljem, sest ta tuli saunast. Mina sain Eesti mängus vist kõige rohkem pähe ja mu sõbranna võitis kõige rohkem, sest ta on suviti Tallinnas giid – seega ta teab väga paljusid ajaloolisi fakte jne, millest ma kuulnudki pole. Ja kuigi valikvastused olid ka olemas, siis nendega ka ei läinud õnneks – nii et mu parim sõbranna tegi iga mängu puhul meile kõigile suht pika puuga pähe 😀 Siis see üks sõbranna, kes tol nädalavahetusel sai alles teada, et ma rase olen (sest ta on tegelikult rohkem mu parima sõbranna sõbrants, mina teangi teda tema kaudu), soovis siis Hendrikule ka õnne, et ta augustis isaks saab ja Hendrik vastas, et oligi juba aeg, mis seal enam oodata 😀

Beebiriideid me veel ostnud pole ega ilmselt enne aprilli ei ostagi, aga nagu ma aru olen saanud, siis suuruses 50 vist ainult mõned komplektid varuda? Et ta võib juba sündides suurem olla? Ei pruugi, aga võib. Et siis a la 54, 56 ka igaks juhuks? Et kõiki mitu komplekti? See beebiriiete maailm on ikka nagu hiina keel minu jaoks. Lisaks veel turvahäll ja vanker. Henry õnneks just kirjutas sellest, aga ta vist keskendus pigem turvatoolidele juba, mis on alates aastase lapse puhul? Ma ei ole neid videoid veel vaadanud, aga kindlasti varsti vaatan. Turvahäll ja vankri ostame kindlasti uuena, neid kasutatult ei taha. Aga mul on jäänud mulje, et neid kõige paremaid igast poest ei saa niisama lihtsalt, sest neid ei müüda kõikjal. Mis üldse on kõige paremad? Andke nõu. Cybex? See on vist ainus, mida ma kuulnud olen 😀 Brittonit ei soovitata vist? Kunagi oli uudis, et need pole ikka ohutud, sest mingi laar kutsuti lausa tagasi, sest see ei vastanud ohutusnõuetele. Ma beebiriiete suhtes jne ei ole üldse nõudlik ja võin kasutatult neid osta, aga turvahäll ja tulevikus turvatool on need, mis peavad uued olema. Ja mis beebivankrid oleksid head? Ma olen ainult Emmaljunga nime kuulnud 😀 Meie kliimas vist peavad pöörlevad rattad olema?

Vot milleks dekreediraha hea on, saab kohe nende asjade alla ära paigutada 😀 Saad 4.5 kuu palga korraga kätte ja siis saad järgmise vanemahüvituse alles siis, kui laps kolmekuune on, sest dekreet on ju kaheksas, üheksas kuu ja lisaks siis lapse esimene ja teine elukuu. Dekreediga on lihtne – see info saadetakse automaatselt ja suurt midagi tegema ei pea, aga vanemahüvituse avalduse peab siis alles siis tegema, kui laps on ära sündinud? Enne vist ei saa. Mulle raamatupidaja seletas küll, aga kõik ei jäänud meelde, küsin siit ka üle 😀 Esimest korda emaks saades on seda uut infot ikka nii palju, et lausa jube. Sellepärast ma ei liitu ka beebigruppidega, sest ma lihtsalt ei viitsi seda taluda, kuidas naised tihtipeale omavahel vaidlema hakkavad, et kelle kolmekuune laps juba klaveril Beethovenit ja Mozartit mängida oskab (nii ma olen vähemalt kuulnud, et seal tihti tekivad mingid intriigid jne) 😀 Mitte et ma arvaksin, et kõik Facebooki beebigrupid sellised oleksid, aga mõned kindlasti on. Ja kui mul mõni küsimus on, siis ma pöördun oma lugejate poole, sest te olete mind ikka alati väga hästi aidanud. Mitte et ma arvaksin, et Facebooki grupis seda ei tehta, aga seal vist võib sitaks sõimata saada. Samas – kui mõni naine seal oma kolmekuusele lapsele tahab lastevorsti süüa anda, siis pole ka ime. Aga vist tavaliste asjade küsimusel saab ka kohe vastu näppu, et googelda rsk 😀 Või mis kogemus teil nende  Facebooki beebigruppidega on? Ilmselt on ka normaalseid?

Et nüüd mitte jälle päris beebikeskseks ära minna (no pole midagi teha, see lihtsalt on mu maailm nüüd. kui aastaid tagasi oli minumoodimaailm peod ja alkohol, siis nüüd on rasedus ja beebi ning tulevikus mähkmed, lasteaia järjekorrad jne – ilmselt loomulik elukäik), siis eelmisel nädalavahetusel vaatasime Hendrikuga Telia videolaenutuses “A Star Is Born” ära! Ma eeldasin, et see on hea film, sest olin sellest palju kuulnud, aga kinno me siiski seda vaatama ei jõudnud. Ja see oligi! Lõpp oli nii kurb, et ma nutsin nagu väike laps ja Hendrik võttis mu nii kõvasti enda embusesse. Ma oleksin ilmselt ka siis nutnud, kui ma poleks rase, aga eks see võimendab neid emotsioone veel rohkem. Hendrik ütles, et ta polegi mind kunagi niimoodi nutmas näinud 😀 Ma olen kahe filmi puhul elus veel nii nutnud, ühte neist vaatasin ma enne seda, kui ma Hendrikut teadsin ja teist ma vaatasin Tartus üksinda elades (siis kui me veel koos ei elanud). Aga jah – kes seda veel näinud pole, siis kindlast soovitan vaadata! Viimasel ajal ma pillin suht iga filmi või seebika peale, olen mõne õuduka puhulgi nutma hakanud, aga eile nutsin “Vapraid ja ilusaid” vaadates jälle 😀 No nii liigutav oli lihtsalt, kuidas Bill oma tegusid kahetses ja oma lapselast süles hoida sai ja talle rääkis, kuidas ta kahetseb, et oma pojaga ehk beebi isaga niimoodi käitus (magas ta naisega) jne. Et ta tahab olla parem inimene ja tahab oma pojaga ehk siis Kelly isaga ära leppida. Tavaolukorras ma poleks mitte iial sellise asja pärast nutma hakanud, sest Bill on pesuehtne tõbras. Oh seda rasedust ikka 😀

Siis millagi vaatasin veel sellist õudukat nagu “Truth or Dare”, mis oli selline keskmine. Kohati hirmus, kohati mitte. Räägib noorte seltskonnast, kes Mehhiko reisi ajal mängivad “Tõde ja tegu”, millele järgneb see, et nad peavad reaalselt ka hiljem alati neid asju tegema, mis mäng ette näeb, sest muidu nad surevad. Ajaviiteks soovitan.

Midagi ma tahtsin vist veel kirjutada, aga no mitte ei tule enam meelde. Seega selleks korraks lõpetan! Lisan siis lõpetuseks pildi, mis täna Armeenia restoranis Naos sai tehtud.

Ahjaa – nüüd meenus! Hetkel jookseb kinodes “Tõde ja õigus”, mida väga kiidetakse – kas keegi on juba näinud? Ilmselt hetkel on veel saalid puupüsti rahvast täis, sest see alles esilinastus. Kristallkuul kirjutas sellest – tema küll väga kiitis seda filmi. Aga see on ka tema üks lemmikraamatutest, mina enda kohta kohe kindlasti seda öelda ei saa. Ma küll olen esimest osa lugenud nagu enamus eestlasi ilmselt, sest see oli kohustuslik kirjandus gümnaasiumis, aga ma pole päris kindel, kas ma seda vabatahtlikult uuesti kätte tahaks võtta. Ilmselt mitte. Küll aga võiks filmi ikka ära vaadata. Ei tea, kas nad teevad teistest osadest ka filmid? See film kestab 2 tundi ja 45 minutit, mis hõlmab ainult esimest osa. Selle filmimiseks läks üle kahe aasta, seega ka järgnevate puhul läheb ilmselt väga palju aega. See on Eesti üks kallimaid filme, mis ilmselt kuidagimoodi miinusesse ei jää, sest rahvas lihtsalt läheb seda vaatama. Ka minusugused, kes ma pole kunagi fännanud seda nii-öelda orjamentaliteeti, et “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus”, mida ilmselt ka kõik need inimesed peast teavad, kes pole iial A.H. Tammsaare “Tõde ja õigust” käes hoidnud.  Raamatus nad nägid täiega vaeva, aga reaalsest armastusest polnud ikka haisugi (keegi vist ütles ka mingi sarnase lause seal? kes see oli – enam ei mäleta? vist Andrese poeg ütles Andresele midagi sellist, kui too selle kursikuulsa lausega välja tuli – et kõik on tööd teinud ja vaeva näinud, aga armastust pole Vargamäel ikka). Et ma jah ei kuule selle raamatu austajate hulka, sest kuigi eestlaste elu oli tõesti siis üks rist ja viletsus, siis ma millegipärast ei suuda seda lugeda. Võinoh – ma suutsin läbi häda ja viletsuse, sest ma pidin, aga kui ma ei oleks pidanud, siis ma poleks seda lugenud – seda nuttu ja hala oli minu jaoks liiga palju. Ja eks ma selle tõttu ehk üks mats olen, aga mis sa ära teed – kui ei meeldi, siis ei meeldi. Et raamatut ma uuesti kätte ilmselt oma elu jooksul ei võta, aga filmi vaataksin sellegipoolest ära. Omg – ma just vaatasin täpsemalt, et sellel on  IMDb-s keskmine hinne 9.2, ma pole mitte kunagi ühegi eesti filmi puhul nii kõrget keskmist hinnet näinud. Kas ma üldse mingi filmi puhul olen nii kõrget keskmist hinnet näinud? Ilmselt mitte.

Aga siin see lubatud pilt siis, mis on täna Armeenia restoranis tehtud!

Mu lemmikkampsun on endiselt see, kuigi nüüd juba kõik teavad, et ma olen rase 😀 Niimoodi istudes ei saa midagi eriti aru 😀 Juuksed oleksin võinud enne ära kammida, aga läks meelest. 

 

Advertisements

Exceli koolitus sai läbi/ Mõned sõnad Eesti Laulust/ Nublul on hea uus laul jälle välja tulnud, kus ta Kanal 2-le head põhja minemist soovib (ja õige ka!)/ Mõned filmid/ Blake Lively on maailma kõige ilusam naine ja mu girl crush! :D

Aeg läheb viimasel ajal nii kiiresti, et ei jõua siia nii tihti, kui ise ehk tahaksin. Esmaspäeval oli mul siis viimane Exceli koolituse päev! Saime lõpuks ka tunnistused selle kohta, et oleme selle koolituse läbinud. Eksamit ega midagi sarnast ei tulnud, sest see oli ainult 20-tunnine koolitus, 80-tunnise puhul oleks vahepeal mingid testid ja lõpuks ka eksam olnud.

Jäin selle koolitusega üldiselt väga rahule! 🙂 Kartsin, et ehk on tempo minu jaoks liiga kiire, aga ei olnud. Ja kui vahepeal jäin ka maha, siis juhandaja alati tuli ning aitas järele. Kuna meid oli ainult seitse, siis sai tähelepanu ka piisavalt. Ma just seda kartsingi, et ehk on rühmad liiga suured vms. Õnneks ei olnud! 🙂

Hetkel on Hendrik rahvatantsuga veel viimaseid lihve andmas, sest täna kell 17.00 on neil ülevaatus – ehk siis nad peavad end tõestama, et on  Eesti laulu-ja tantsupeo jaoks piisavalt valmis! Ma olen veendunud, et nad saavad edasi, sest nad on varem alati ka saanud 🙂 Ma ei teagi, kuidas see süsteem täpsemalt toimib – et kas see vastus öeldakse kohe või tuleb oodata. Ilmselt see viimane variant, eks? Selleks ajaks planeerib Hendrik siis puhkuse ka, sest juuli alguses tuleb terve nädal proove teha ja siis nädalavahetusel on esinemine (see peaks vist juuli alguses olema, eks?). Ma olen ka mõelnud, et ehk peaks elus esimest korda sellest üritusest vaatajana osa võtma, sest ma pole mitte kunagi laulu-ega tantsupeol käinud. Eks näis muidugi 🙂 Kusjuures Hendrik ise pole veel päris kindel, kas ta pärast suve enam rahvatantsuga üldse jätkabki, sest ta tunneb, et ehk tahab midagi muud teha (ta on kokku rahvatantsuga juba ligi kaheksa aastat tegelenud, selles konkreetses rühmas ligi viis aastat). Eks siis näha ole! Aga hetkel pöidlad pihus nende rühmale, et nad ikka edasi saaksid! 🙂

Eile käisime Hendrikuga Tillu kohvikus, mis asub meie kodu lähedal. Kusjuures naljakas on see, et Hendrik oli seal varem ainult ühe korra käinud, mina olen vist neli korda sõbrannaga sinna juhtunud – koos me ei olnudki seal varem käinud. Ja kuna Hendriku varasem üürikodu oli ka sellele kohale väga lähedal (Hendrik on Põlvas alati just seda raudteejaama piirkonda armastanud – just selle tõttu oli tal varasem üürikodu siin kandis ning ka korter sai siia ostetud), siis seda enam võiks arvata, et ta on seal rohkem käinud. Koht ise on tore, rahustav muusika, head söögid jne 🙂 Ja kuna meile nii lähedal, siis plaanimegi nädalavahetustel vahel just seal hommikusööki söömas käia vms.

Nagu laupäevale kohale, sai eile saunas käidud! Õhtul vaatasime siis Eesti Laulu II poolfinaali! Kusjuures rääkides Eesti Laulu poolfinaalidest, siis saatejuhid ei sobi omavahel kokku. Ott Sepp on suht okei, aga Piret Krumm – no ei tule tal see loomulikult välja. II poolfinaal oli siiski natuke parem kui see õudukas, mis neljapäeval toimus. Ja tulles laulude enda juurde, siis üle pika aja olen ma rohkem rahul kui tavaliselt. Nii mitmedki, kes finaali pääsesid, on väga hea lauluga hakkama saanud! Mu vaieldamatu lemmik oli esimesest poolfinaalist Victor Crone – hea rütm, head sõnad, karisma oli olemas! Ja kui laul on hea, siis pole vahet, mis rahvusest inimene seda esitab (olen kuskilt lugenud kommentaare, et mis mõttes me tahame jälle rootslast eurovisioonile saata?). Lisaks meeldisid Stefan, Inga, Kerli Kivilaan, Sünne Valtri, Ukul oli ka täiesti okei lugu. Küll aga ei saa ma aru, mida kuradit teevad finaalis Inger, Sissi ja The Swingers? Ingeri puhul ei häiri mind mitte teps see, et pole aru saada, kas ta on mees või naine (tegelikult on naine), aga laul on igav. Sissi võiks oma isa seelikusabast välja kasvada ja mitte igal minutil toonitada, et Dave ta isa on – vanust juba nagu oleks, aga alati keerleb kõik tema isa ümber. Kui mina oleksin kuulsa inimese tütar, siis ma küll tahaksin, et inimesed kuulaksid minu laule minu enda pärast, mitte sellepärast, et isa kunagi eurovisooni kinni pani. Emily J puhul mulle see laul eriti ei meeldi, millega ta finaali sai, küll aga olen ma siiani šokis, et seda palju tuntumat laulu laulab tema (just seda naise osa siis!). Ma olin alati arvanud, et see naine on välismaalane! See laul mulle väga meeldib, aga kuna see on juba vanem laul, siis loogiline, et sellega poleks saanud Eesti Laulule konkureerida:

Üldiselt olen ma siiski Eesti Lauluga suht rahul. Kadiah laul mulle Youtubes meeldis, aga laivis oli esitus ülinõrk, nii et ma ei oodanud, et ta edasi saaks, aga ikkagi sai. Samamoodi oleksin ma rohkem oodanud Sandra Nurmsalust, sest kui teada sain, et ta osaleb, siis mõtlesin, et oh, “Rändajad” (mida ta esitas koos Urban Symphonyga 2009.aastal) oli ju omal ajal nii hea laul, lisaks saime siis eurovisioonil superhea koha! Kuid “Soovide puu” mulle ei meeldi. Samas just nukker ka pole, et ta edasi sai. Õnneks jäid finaalist välja igasugused kassinäugumised (Kaia Tamm) ja Jaan Pehk (see oli kohutaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaav!). Eestlastel on vahel kombeks nalja teha ja eurovisioonile idootsusi saata (samas kui vaadata eelmise aasta võitjat Nettat, siis sellised rõvedused kipuvadki võitma). Nii et jah – mina olen üldselt suhteliselt rahul. Mulle endale meeldis veel Grete Paia laul ja Johanna Eendra oma samuti (jah, esitus oli natuke kramplik), aga nemad ei saanud edasi. Oleksin The Swingersi ja Ingeri raudselt nende vastu välja vahetanud. Sünne laul mulle üldiselt meeldis, aga oli ju suht teada, et kõik Patuse Poole fännid aitavad ta finaali (tema ju otse ei saanud, teises hääletusvoorus alles sai, kus ainult rahvahääletus luges, samamoodi oli Ingaga). Ma isiklikult hääletasin ainult esimeses poolfinaalis ja seda Victor Crone poolt – tema võiks eurovisoonile minna ka! 🙂 Tavaliselt on asi niimoodi, et kui Stig Rästa on kuidagi lauluga seotud, siis on see üldiselt hea (ja tema kirjutas sellele Victori laulule sõnad). Minu viimane Eesti Laulu ja eurovisooni lemmik ongi 2015. aasta”Goodbye to Yesterday” (mis sai kõrge seitsmenda koha). Aga lisan siia siis oma lemmiku Victor Crone laulu ka:

Kes teie lemmikud Eesti Laulul olid? Kas jäite esinejatega üldiselt rahule? Kuidas saatejuhid tundusid? Ma ei tea, kui õige info see on, aga kui finaali juhib ainult Piret Krumm, siis… on see ikka väga nõrk värk. Ott Sepp ja Märt Avandi duo võiks hoopis olla. Eks siis kahe nädala pärast näha ole, mis saama hakkab! 🙂

Aa, Nublul on ka uus hea laul tulnud! Ja täiega õiget juttu ajab, ma kopeerin oma Facebooki staatuse, mis seda laulu lisades just paar päeva tagasi panin:

Nublu oma tuntud headuses Ja nii õiged sõnad ikka, sest Kanal 2 on tõesti täiesti mõttetuks muutunud. Varsti toovad ülejäänud youtuberid ka sinna üle ja#headaegavaatajad#! Reporteri vaatajaid on nagunii juba poole vähem kui hiigelaegadel, sest Eda-Liis Kanni mõttetuid reportaaže ei viitsi keegi vahtida. Ja kahju jah Olaf Suuderist, kes peab nüüd ilma ka lugema, sest isegi ilmatüdrukute pealt peab kokku hoidma, rääkimata siis iga-aastasest Kanal 2 peost Allakäigutrepist täiskiirusel alla ikka!

Ja just niimoodi ongi! Aga Nublu laulud on mulle alati meeldinud ja see viimane pole erand. Kanal 2 sai ikka päris ära omatud selles laulus ja õige ka! 😀 Nimelt oli Kanal 2 just see, kes Nublu isiku esimesena avalikuks tõi ja see pole tõesti kõige hullem, aga lisaks hakkasid nad mingit jama ka Nublu ema kohta ajama. Minu meelest kõige haigem kuulsate inimeste puhul ongi see, et hakatakse teiste inimeste pereliikmeid asjasse segama (ja mitte ainult, vaid kuulujutte välja mõtlema). Et nemad peaks asjast küll välja jätma. Aga ülihea laul on siin:

Kusjuures kunagi mulle “Reporter” täitsa meeldis, aga viimaste aastetega on see nii alla käinud. Ja mina, kes ma olen alati ETV uudiseid minevikus igavaks pidanud, olen viimasel ajal just AK-d kõige rohkem vaatama hakanud 😀

Aga olen viimasel ajal ka mitmeid filme vaadanud. Näiteks üleeile vaatasin just sellist õudukat nagu “Truth or Dare”, mis treileri põhjal tundus hirmsam, aga tegelikult oli suhteliselt tavaline. See film räägib siis seltskonnast, kes  pärast “Tõde või tegu” mängimist avastavad, et kui nad neid asju reaalselt ei tee või tõtt ei räägi, siis ootab neid ees surm… Muidugi seostub sellega üks lugu minevikust, palju muid südantlõhestavaid lugusid jne. Iseenesest täitsa okei õudukas, aga kui te tahate midagi hirmsamat, siis pole mõtet seda vaadata. Kuna minule meeldivad kas hirmsad õudukad või sügavama looga õudukad, siis minu jaoks see midagi nii erilist polnud.

“A Simple Favor”on draamakomöödia kahest naisest, kes saavad juhuslikult sõbrannadeks (sest nende lapsed käivad samas lasteaias). Või niimoodi vähemalt tundub… Ja siis järsku kaob üks sõbranna nagu vits vette ära ja teine aitab tema meest- omavahel tekib neil keemia, aga asjad on kahtlased… Lõpuks leitakse selle kadunud naise laip, kuid siiski viitavad mitmed asjad sellele, et ta on tegelikult elus… Lõpp on filmil üpris ootamatu ja see film mulle väga meeldis! Ning ei saa muidugi märkimata jätta, et Blake Lively on megailus naine! Minu meelest üks maailma kõige ilusamaid naisi 🙂 Ja noh – Ryan Reynoldsiga moodustavad nad koos ülikuuma paari 😀 Seal ausalt ei tea, kumb kuumem on, kas Blake või Ryan 😀 Ehk siis jah Blake Lively on mu täielik girl crush 😀

Üks humoorikas video ka nende abielust 😀

Status Update” – Komöödia, mis sobib meelelahutuseks. Ja mõtlemiseks, et kui tegelikult ka oleks niimoodi, et sa saaksid oma elu natuke paremaks muuta – ja seda just niimoodi, et sa postitad midagi sotsiaalmeediasse ja hiljem see kõik täitubki! Ühel gümnasistil just niimoodi juhtubki, aga kõik, mis hiilgab, pole sugugi veel kuld… Ja kas see populaarsus, mis nii järsku tuleb, on ikka alati kõige parem asi maailmas?

“Split” – Vot see on juba õuduka moodi! Ehk siis räägib väärastunud mehest, kellel on oma peas 23 erinevat identiteeti, mis kõik on omamoodi haiged. Ja kui üks nendest 23-st identiteedist röövib teismelised tüdrukud, siis tuleb neidudel välja mõelda plaan, kuidas sellest jamast pääseda… Eriti veel juhul, kui mitte kunagi pole teada, millal ja milline 23-st persoonist neid järgmisena külastama tuleb. Väga huvitav ja hea õudukas, seda ma kindlasti soovitan!

“The Girl on the Train” – Thriller naisest, kelle elu on täiesti pekkis. Mees jättis ta maha ning elab nüüd juba mõnda aega uue naisega seal majas, kus nemad enne elasid. Naise päevi täidab üksildane rongisõit, kus talle meeldib inimesi jälgida – ta sõidab tihti ka sellest majast mööda, kus nad enne oma eksiga õnnelikud olid ja näeb nüüd seda uut naist nautimas seda meest, kes enne talle kuulus… Lisaks elab seal kõrvalmajas veel üks paarike, kelle elu tundub nii täiuslik. Kuni päevani, mil naine näeb rongiaknast, et seesama naine, kelle elus peaks olema ideaalne mees, suudleb hoopis mingit teist tüüpi… Sellest kõigest saab alguse lugu, kus põimuvad kuritegu, erinevad inimesed, suhted jne. Lõpp on väga ootamatu ja hea! Seda filmi ka soovitan 🙂

Vot sellised lood siis hetkel! 🙂 Mis filme te ise viimasel ajal vaadanud olete ja kes on teie girl crush? 😀 Kuna mu blogi loevad 98 protsendi ulatuses naised, siis oleks huvitav teada 😀