Kagu-Eesti tantsupidu oli superäge – ehk siis lugu sellest, kuidas ma isegi üllatusin, et see mulle nii väga meeldis!/ Ma olen uhke oma kallima, eestlaste, kõigi üle – ehk siis süda on heldimust täis, et meil nii andekaid ja tublisid inimesi leidub :)

See ei tule vist kellelegi erilise uudisena, et ma pole mitte kunagi oma elus laulu-ega tantsupeol käinud. Ka vaatajana pole, osalejana ammugi mitte, sest ma ei oska laulda ega rahvatantsu tantsida. Ja kuigi Kagu-Eesti tantsupidu, mis nädalavahetusel Intsikurmus toimus, on võrreldes päris tantsu-ja laulupeoga väga pisike üritus (sest ainult tantsupidu ja ainult Kagu-Eesti tantsutrupid), siis minu jaoks oli see ikkagi midagi esmakordset ja suurt!

Läksin juba kell 16.30-ks kohale, sest mulle jäi meelde, et uksed avatakse siis. Tegelikult avati kell 17.00. Kuna tulin suhteliselt vara, siis sain kuuendasse ritta istuma. Küll aga olin ma siiski prillid maha jätnud, oh mind küll. Seega pidin natuke silmi kissitama küll. Enne ürituse algust nägin gümnaasiumiaegset klassiõde, kellega umbes pool tunnikest jutustasime, aga siis ta läks siiski kõrgemale istuma, sest ta oli sinna tööle tulnud. Fotograafi abiks, nagu ma aru sain. Ma olin õnnelik, et nii vara kohale tulin, sest hiljem oleks istumiskohtade saamisega juba raskeks läinud.

Kell 18.00 hakkas siis tantsupidu pihta. Teadsin, et kallim tantsib umbes 3-4 tantsu, kokku oli neid lausa 32. Ja kuigi ma olen lühinägelik, siis õnneks suutsin teda suure rahva hulgast siiski mõned korrad silmaga tabada! 🙂 Kõige lihtsam oli see meestetantsu ajal, sest siis neid oli vähem platsil esinemas. Tegelikult kallima osalemine oli üldse suure küsimärgi all, sest ta tantsupartner kukkus hiljuti rulluiskudega sõites ega saanud üldse osa võtta. Seega ta oli valmis selleks, et ta ei saagi osaleda. Aga nad rühma siseselt mängisid kuidagi need asjad enne tantsupidu ümber, et ta saaks ka ikka osaleda. Ma vahel täiega otsisin teda silmadega taga ja siis meenutasin mõttes, mis värvi tal need rahvatantsu riided üldse on. Oma peas mõtlesin, et otsi kaabuga mehi, aga oh mind lollikest – 90 protsenti meestest kannab rahvatantsus kaabut 😀 Ainult noorematel ja lastel vist eriti pole neid.

Kusjuures ma olin valmis selleks, et mul hakkab igav. No teate ju küll mind – kui ma telekast vahel laulu-ja tantsupidu olen vaadanud, siis mul on igav hakanud. Häbi tunnistada, aga mis sa ära teed, kui ma selline mats olen 😀 Kuid mul ei hakanud kordagi igav! Mulle meeldisid mõned tantsud eriti – näiteks oli mingi naisterühma pesupesemise tants, siis noored tegid nii ilusa tantsu Ott Leplandi “Hingesugulase” laulu järgi, et palju puudu ei jäänud, et ma oleksin mõne pisaragi  poetanud, sest see oli nii ilus!Täiega liigutav! Mina, keda tavaliselt sellised asjad jätavad suht külmaks. Meestetants oli ka superlahe! Ja koolinoortest poisid tegid “Metsatölli” järgi ka ülilaheda tantsu. Siis oli veel mingi ostmise tants, kus täiega veeti stangedega rõivaid platsile ja muud tavaari. Mul kava ei olnud muretsetud, aga mu ees istus üks naine, kellel oli kava ees – seega sain ka vahel sinna piiluda 😀

Kusjuures mina arvasin, et Ott Lepland tuleb lõpulauluks kohale. Reklaamiti ju välja, et “Kuula”  ja Ott Lepland vms. Isegi mu kallim arvas viimse hetkeni, et ülejäänud laulud lastakse lindilt, aga viimase ühistantsu ajaks tuleb Ott Lepland isiklikult lavale “Kuulat” laulma. Nii siiski ei läinud, vaid “Kuula” tuli ka lindilt. Võimas oli ikkagi! Just need hetked, kui ühistantsu ajal kõik erinevad tantsutrupid teadsid täpselt, millal ja mida nad tegema peavad. Ja see oli kõigest Kagu-Eesti tantsupidu! Mõelge, mis päris laulu-ja tantsupeol veel toimub. See on järgmisel suvel juba 🙂 Sellepärast neid eelnevaid proove ka tehakse, et kõik teaksid täpselt, millal nad peavad kus olema jne. Ma ütlesin kallimale hiljem, et mina oleksin nagu peata kana sellises olukorras. Kallim kinnitas mulle, et ei oleks, sest proovid on põhjalikud ning tantse on nad enne ju kõvasti õppinud. Hiljem pannakse lihtsalt kogu see liikumine paika, kui nii palju erinevaid tantsutruppe on koos – just see nõuabki seda, et mitu päeva varem algaksid proovid.

Kui tantsupidu läbi sai, siis ootasin kallimat, sest neil oli veel ühispildi tegemine. Ja mõtlesin omaette, et ma isegi võin ennast üllatada. Ma ausalt ka uskusin natuke, et mul võib igav hakata ning läksingi pigem kallimale kaasa elama. Ta mainis ka, et otsis mind rahva hulgast, aga suht raske on leida, kui nii palju inimesi on. Ja nii uhke tunne oli kogu aeg, kui kallim esines. Või siis üldse kogu aeg oli uhke tunne – meil on ikka nii andekaid ja ägedaid inimesi! Kui kallim siis lõpuks tuli, hüppasin talle kohe kaela ja ütlesin ka, et ta oli nii tubli, et kõik tantsijaid olid nii tublid. Ta oli ise ka nii rahul, et sai ikka osaleda, sest nagu ma ennist kirjutasin, siis oli see suht neljapäevani veel lahtine, aga siis nad viimases oma rühma proovis tegidki asjad ümber ning ta sai kellegi teise tantsupartneriks nendes tantsudes, kus seda vaja oli (kuna ta tantsupartner kukkus vahetult enne seda tantsupidu). See oli ka esimest korda, kui ma teda nii lähedalt rahvariietes nägin, sest trennides ta neid ei kanna. Mingeid videoid olen küll näinud, aga laivis ei olnud näinud. Minu meelest need rahvariided sobisid talle nagu valatult! 🙂 Ma ei ole vist kunagi kellegi teise inimese üle nii uhke olnud. See ongi armastus! 🙂 Sa näed, kuidas ta on õnnelik ja rahul ning oled ise ka nii sillas. Mu süda täitub heldimusega isegi praegu seda kirjutades. Mu sõbranna ütles ka tabavalt, et kallim õpetab mind rohkem eesti kultuuri ja kombeid hindama – sest nüüd olen mina iga laupäev, kes küsib, et kas täna sauna ikka tehakse (tavaliselt ta vanemad lähevad kõige enne, kütavad sauna ära ja siis lähevad teised – meie kallimaga kahekesi, ta vend suurema seltskonnaga ). Ja nüüd sain tantsupeost ka sellise elamuse, mida ma üldse ei oodanud.

Pärast tantsupidu tulime Tartusse, vaatasime koos Superstaari. Ja nagu arvata võiski, siis Merilin läks välja. Uudo ja Sissi on koos finaalis. Ning võidab ilmselt Sissi. Ei ole mina kummagi fänn, Uudo on Superstaari jaoks liiga simmanlik ja Sissi lauluhääl pole minu rida, aga ju Sissi ikka võidab. Selles mõttes nõustun, et Sissi on laval tõeline diiva ning valitseb seda täiega. Ja eks mingile rahvahulgale läheb tema muusika peale. Seega kui on valida nende kahe vahel, siis ma pigem eelistan vist Sissit. Eks nädala pärast ole näha, mis reaalselt saama hakkab.

Lõpetuseks paar pilti, mis on tehtud vahetult pärast eilset Kagu-Eesti tantsupidu!

Pole just kõige õnnestunum pilt, sest ma näen suht troll välja, aga kallim on seevastu ülikena ja naeratav 🙂 Seega 50 protsenti siiski õnnestnud pilt 😀 Siin tundub nagu ma oleksin 10 kg juurde võtnud, aga tegelikult olen kuskil 3-4 kg.

Uhkust ja rõõmu täis! 🙂

 

Advertisements

Nädalavahetusel Peipsi järve ääres jalutamas / Saun ja leili viskamine/ Võõrad seltskonnad ja introvert Jaanika / Ei saa aru Sissi Nylia Benita fenomenist, vast ikka hääletatakse “Superstaarist” varsti välja…

Täna olin siis pärast nädalast puhkust jälle tööl tagasi. See on nii omapärane, et kui oled kas või ainult nädalake hoopis muus rütmis elanud, siis võtab sisseelamine jälle natuke aega. Pärast suvist kahenädalast puhkust võttis see harjumine vist oma nädala või rohkemgi veel. Kõiki asju teed aeglasemalt kui tavaliselt jne. Võib-olla on see ainult minu teema, aga mul on küll alati niimoodi olnud 😀

Nädalavahetusel sai saunas käidud. Meie käisime kallimaga koos kõige esimesena, aga kuna laupäeval oli saunamaja juures ka väike grill ning istumine, siis läksid teised hiljem. Minu jaoks oli see suht võõras seltskond, pigem kallima venna sõbrad, keda ma eriti ei tea. Isegi kallim ei teadnud kõiki inimesi sealt seltskonnast. Üks tüdruk nägi kõiki täiesti esimest korda, sest kallima ühel tuttaval on uus pruut (võinoh, tuttavat ta ikka teadis, aga teisi ei teadnud). Mäletan isegi seda soolaleivapidu novembris kallima uues korteris, kus ma mitte kedagi veel ei teadnud 😀 Ma ei ole eriline ekstravert, mille tõttu võõrad seltskonnad on minu jaoks alati natuke harjumatud. Ma pole ka kunagi see, kes lambist kõigiga suhtlema hakkaks. Kuigi minu puhul inimesed pigem kipuvad eeldama seda, et ma võiksin selline olla 😀 Need, kes mind pikemalt teavad, arvavad vahel, et ma olen raudselt igas seltskonnas nagu kala vees. Absoluutselt mitte.

Aga sel korral juhtus see ajalooline asi, et ma leili viskamise ajal suutsin saunas kõige ülemisel astmel istuda 😀 Veel umbes paar kuud tagasi oli see aeg, kui ma esimest korda üldse leili viskamise ajaks sauna jäin, mitte selleks ajaks ei väljunud. Ja enam see ei tundu üldse nii kuum, nagu varem tundus. Kallim ka ütles, et nii äge, et ma saunale oma elus võimaluse andsin 😀 Ja ma ei kahetse ka üldse.

Pühapäeval sõitsime kallimaga niisama ringi ja käisime korraks ka Räpinas ning Peipsi järve ääres. Õhtul tõi kallim mu Tartusse ära, vaatasime koos “Eesti otsib Superstaari” ning siis ta sõitis Põlvasse tagasi. Rääkides “Superstaarist”, siis mulle absoluutselt Dave Bentoni tütar Sissi Nylia Benita ei meeldi. Võinoh, tema laulmisstiil ei meeldi. Kohtunikud kiitsid teda muidugi taevani, aga tundub siiski, et ka rahvale tema laulmine eriti peale ei lähe (jumal tänatud!). Eelmisel korral oli ta viimase kolme seas ja nüüdki oli tagant neljas. Seega ma usun, et küll ta varsti välja hääletatakse. Ma kindlasti ei arva, et ta laulaks halvasti, seda absoluutselt mitte, aga mulle ta meeletult mehelik madal hääl lihtsalt ei istu. Ning ta ei sobi meie muusikamaastikule. Samas Anette Maria Rennit, Helis Järvepere -Luik ja Carlos Ukareda on tõelised pärlid! Kes teie lemmikud on ja mis teie Sissist arvate?

Lõpetuseks eilne pilt, mis Peipsi järve ääres tehtud on 🙂 Leidsin lõpuks oma päikseprillid üles, ilma nendeta ma küll nüüd enam hakkama ei saa!

EBA 2015 / Kõige aktiivsema lugeja tiitel läheb Lillile/ Lugu sellest, kuidas ma Karl Mihkel Salongiga pilti tegin :)

Eesti Blogiauhindade jagamisest on juba küll miljon aastat möödas, aga ma siiski natuke muljetaksin.

Kõigepealt nägin ma Butterfly ees üldse Karmenit ( http://www.iseendamotivaator.blogspot.com/). Kuna me töötasime kunagi koos, siis teda teadsin ma pigem sellest ajast, sest trenniblogisid ma ei loe. Olin küll kuulnud, et ta seda peab, aga lugenud polnud.

Ja siis juhtuski kuidagi niimoodi, et alguses istusin ma trenni- ja spordiblogijatega samas lauas, aga kuna ma nende blogisid ei loe, siis ma neid ka ei tundnud. Nüüd vaadates, kus viimase päevade vaatamised mu blogisse on tulnud, siis Mannu oli vist see blogija, kes seal lauas mulle mainis, et tema minu blogi loeb ( http://mannutreenib.blogspot.com/).

Hiljem istusid nemad teisele poole ja siis hakkasin ma suhtlema nende inimestega, kelle blogisid ma ka loen: Katre ( http://helevalgus.com/), Liis ( http://www.mesiliis.blogspot.com/), Andra ( http://annulaadne.weebly.com/) ja Janeli ( https://lipsuke.wordpress.com).

Liisi teadsin ma ka varasemast ajast, sest ka temaga olin ma kunagi koos töötanud – samamoodi nagu Karmeniga, aga erinevatel aegadel. Nii et jah – selles mõttes oli kunagine telefonipunt koos 😀 Lisaks olin kunagi teismelisena Liisiga samas meedialaagris käinud, kus ta mulle megaülbe mulje jättis (mainisin seda talle ka, aga tegelikult pole Liis üldse ülbe – ehk lihtsalt teismeliste värk, et siis jätab keegi sellise mulje).

Kuid kui oleks saanud anda kõige aktiivsema ja parema lugeja tiitli, siis oleks see kindlasti Lillile (?) läinud! Kuna ma tean, et sa seda blogi loed, siis sulle see tiitel lähebki – ma pole elus vist veel ühtegi sellist inimest kohanud, kes loeks nii paljusid blogisid, aga samas poleks ise blogija! 🙂 Kuna ma alguses hakkasin Andraga suhtlema ja Lilli oli Andra sõbranna, siis ma eeldasin, et ehk ta on ka ise blogija. Tuli välja, et ta ei ole, aga oli kõigega kursis. Mainisin talle ka, et kui ta oleks blogija, siis tal oleks kindlasti palju lugejaid, sest ta on ise selline hüperaktiivne ja tore neiu. Muidugi ütles tema ka, et mis mõttes, Jaanika, miks sa enam niimoodi ei kirjuta nagu kunagi – igavaks oled läinud! 😀 Mis tema puhul eriti meelde jäi, et ta oli väga pikk naine, mul olid umbes 7 cm kontsad all ja tal vist mitte – ning me olime sama pikad, vbl oli tema isegi pikem.

Koju läksin kell 22.15, sest olin suhteliselt väsinud ja jalad valutasid ka. Ei jaksa mina enam kaua pidutseda, viimati käisin peol kaks kuud tagasi 😀

Kuna mul oli reede õhtu vaba, siis käisin piknikul. Ma polnud sada aastat piknikul käinud ja Tallinnas vist üldse mitte. Kõik oli väga super, aga need krdi sääsed hakkasid sööma. Koju jõudsin vist 01.30 öösel.

Laupäeval nägin korraks Romantikut. Kuna tüüp oli Tallinnas, siis käisime umbes tunnike Sinilinnus kakaod joomas. Nägin seal täiesti juhuslikult Karl Mihkel Salongi, kellele ma kõigepealt läksin ütlema, et mees, sa olid nii vinge Superstaaris! Ta oli küll veidike üllatanud sellest, aga mainis, et neil seal varsti kontsert ka algamas (kuhu ma kahjuks jääda ei saanud). Kuna enne minekut juhtusin teda uuesti nägema, siis palusin lausa pilti – tundsin end nagu mingi teismeline, aga mul suva 😀 See oli vist teine kord, kui ma kellegagi elus niimoodi pilti palusin – või ehk isegi esimene? Kui 13-aastaselt pärast Tivolit Meie Mehega pilti tegin, siis oli palujaks vist mu õde.

Nagu ma vist postitustes maininud olen, siis kahe eksiga saan ma hästi läbi – Esimene ja Romantik. Romantik küll ütles, et ta pidi toolilt maha kukkuma, kui ma talle mingi kuu aega tagasi Facebooki chatis mainisin, et pole kaks kuud seksinud (nüüd siis juba üle kolme kuu :D). Enne seda ma olin vist maininud, kui kuu aega polnud ja kuna me kogu aeg ka ei suhtle ja kui suhtlemegi, siis sellest alati ei räägi ka.

Ja vahepeal nägin veel vana kursaõde ja tema kallimat ka, käisime istumas. Seega olen veits sotsiaalsemaks tagasi muutunud! 🙂

Kui EBA-st veel rääkida, siis jah, paljud blogijad on alguses päris tagasihoidlikud, kaasa arvatud ma ise 🙂