Nädalavahetusel Peipsi järve ääres jalutamas / Saun ja leili viskamine/ Võõrad seltskonnad ja introvert Jaanika / Ei saa aru Sissi Nylia Benita fenomenist, vast ikka hääletatakse “Superstaarist” varsti välja…

Täna olin siis pärast nädalast puhkust jälle tööl tagasi. See on nii omapärane, et kui oled kas või ainult nädalake hoopis muus rütmis elanud, siis võtab sisseelamine jälle natuke aega. Pärast suvist kahenädalast puhkust võttis see harjumine vist oma nädala või rohkemgi veel. Kõiki asju teed aeglasemalt kui tavaliselt jne. Võib-olla on see ainult minu teema, aga mul on küll alati niimoodi olnud 😀

Nädalavahetusel sai saunas käidud. Meie käisime kallimaga koos kõige esimesena, aga kuna laupäeval oli saunamaja juures ka väike grill ning istumine, siis läksid teised hiljem. Minu jaoks oli see suht võõras seltskond, pigem kallima venna sõbrad, keda ma eriti ei tea. Isegi kallim ei teadnud kõiki inimesi sealt seltskonnast. Üks tüdruk nägi kõiki täiesti esimest korda, sest kallima ühel tuttaval on uus pruut (võinoh, tuttavat ta ikka teadis, aga teisi ei teadnud). Mäletan isegi seda soolaleivapidu novembris kallima uues korteris, kus ma mitte kedagi veel ei teadnud 😀 Ma ei ole eriline ekstravert, mille tõttu võõrad seltskonnad on minu jaoks alati natuke harjumatud. Ma pole ka kunagi see, kes lambist kõigiga suhtlema hakkaks. Kuigi minu puhul inimesed pigem kipuvad eeldama seda, et ma võiksin selline olla 😀 Need, kes mind pikemalt teavad, arvavad vahel, et ma olen raudselt igas seltskonnas nagu kala vees. Absoluutselt mitte.

Aga sel korral juhtus see ajalooline asi, et ma leili viskamise ajal suutsin saunas kõige ülemisel astmel istuda 😀 Veel umbes paar kuud tagasi oli see aeg, kui ma esimest korda üldse leili viskamise ajaks sauna jäin, mitte selleks ajaks ei väljunud. Ja enam see ei tundu üldse nii kuum, nagu varem tundus. Kallim ka ütles, et nii äge, et ma saunale oma elus võimaluse andsin 😀 Ja ma ei kahetse ka üldse.

Pühapäeval sõitsime kallimaga niisama ringi ja käisime korraks ka Räpinas ning Peipsi järve ääres. Õhtul tõi kallim mu Tartusse ära, vaatasime koos “Eesti otsib Superstaari” ning siis ta sõitis Põlvasse tagasi. Rääkides “Superstaarist”, siis mulle absoluutselt Dave Bentoni tütar Sissi Nylia Benita ei meeldi. Võinoh, tema laulmisstiil ei meeldi. Kohtunikud kiitsid teda muidugi taevani, aga tundub siiski, et ka rahvale tema laulmine eriti peale ei lähe (jumal tänatud!). Eelmisel korral oli ta viimase kolme seas ja nüüdki oli tagant neljas. Seega ma usun, et küll ta varsti välja hääletatakse. Ma kindlasti ei arva, et ta laulaks halvasti, seda absoluutselt mitte, aga mulle ta meeletult mehelik madal hääl lihtsalt ei istu. Ning ta ei sobi meie muusikamaastikule. Samas Anette Maria Rennit, Helis Järvepere -Luik ja Carlos Ukareda on tõelised pärlid! Kes teie lemmikud on ja mis teie Sissist arvate?

Lõpetuseks eilne pilt, mis Peipsi järve ääres tehtud on 🙂 Leidsin lõpuks oma päikseprillid üles, ilma nendeta ma küll nüüd enam hakkama ei saa!

Advertisements

EBA 2015 / Kõige aktiivsema lugeja tiitel läheb Lillile/ Lugu sellest, kuidas ma Karl Mihkel Salongiga pilti tegin :)

Eesti Blogiauhindade jagamisest on juba küll miljon aastat möödas, aga ma siiski natuke muljetaksin.

Kõigepealt nägin ma Butterfly ees üldse Karmenit ( http://www.iseendamotivaator.blogspot.com/). Kuna me töötasime kunagi koos, siis teda teadsin ma pigem sellest ajast, sest trenniblogisid ma ei loe. Olin küll kuulnud, et ta seda peab, aga lugenud polnud.

Ja siis juhtuski kuidagi niimoodi, et alguses istusin ma trenni- ja spordiblogijatega samas lauas, aga kuna ma nende blogisid ei loe, siis ma neid ka ei tundnud. Nüüd vaadates, kus viimase päevade vaatamised mu blogisse on tulnud, siis Mannu oli vist see blogija, kes seal lauas mulle mainis, et tema minu blogi loeb ( http://mannutreenib.blogspot.com/).

Hiljem istusid nemad teisele poole ja siis hakkasin ma suhtlema nende inimestega, kelle blogisid ma ka loen: Katre ( http://helevalgus.com/), Liis ( http://www.mesiliis.blogspot.com/), Andra ( http://annulaadne.weebly.com/) ja Janeli ( https://lipsuke.wordpress.com).

Liisi teadsin ma ka varasemast ajast, sest ka temaga olin ma kunagi koos töötanud – samamoodi nagu Karmeniga, aga erinevatel aegadel. Nii et jah – selles mõttes oli kunagine telefonipunt koos 😀 Lisaks olin kunagi teismelisena Liisiga samas meedialaagris käinud, kus ta mulle megaülbe mulje jättis (mainisin seda talle ka, aga tegelikult pole Liis üldse ülbe – ehk lihtsalt teismeliste värk, et siis jätab keegi sellise mulje).

Kuid kui oleks saanud anda kõige aktiivsema ja parema lugeja tiitli, siis oleks see kindlasti Lillile (?) läinud! Kuna ma tean, et sa seda blogi loed, siis sulle see tiitel lähebki – ma pole elus vist veel ühtegi sellist inimest kohanud, kes loeks nii paljusid blogisid, aga samas poleks ise blogija! 🙂 Kuna ma alguses hakkasin Andraga suhtlema ja Lilli oli Andra sõbranna, siis ma eeldasin, et ehk ta on ka ise blogija. Tuli välja, et ta ei ole, aga oli kõigega kursis. Mainisin talle ka, et kui ta oleks blogija, siis tal oleks kindlasti palju lugejaid, sest ta on ise selline hüperaktiivne ja tore neiu. Muidugi ütles tema ka, et mis mõttes, Jaanika, miks sa enam niimoodi ei kirjuta nagu kunagi – igavaks oled läinud! 😀 Mis tema puhul eriti meelde jäi, et ta oli väga pikk naine, mul olid umbes 7 cm kontsad all ja tal vist mitte – ning me olime sama pikad, vbl oli tema isegi pikem.

Koju läksin kell 22.15, sest olin suhteliselt väsinud ja jalad valutasid ka. Ei jaksa mina enam kaua pidutseda, viimati käisin peol kaks kuud tagasi 😀

Kuna mul oli reede õhtu vaba, siis käisin piknikul. Ma polnud sada aastat piknikul käinud ja Tallinnas vist üldse mitte. Kõik oli väga super, aga need krdi sääsed hakkasid sööma. Koju jõudsin vist 01.30 öösel.

Laupäeval nägin korraks Romantikut. Kuna tüüp oli Tallinnas, siis käisime umbes tunnike Sinilinnus kakaod joomas. Nägin seal täiesti juhuslikult Karl Mihkel Salongi, kellele ma kõigepealt läksin ütlema, et mees, sa olid nii vinge Superstaaris! Ta oli küll veidike üllatanud sellest, aga mainis, et neil seal varsti kontsert ka algamas (kuhu ma kahjuks jääda ei saanud). Kuna enne minekut juhtusin teda uuesti nägema, siis palusin lausa pilti – tundsin end nagu mingi teismeline, aga mul suva 😀 See oli vist teine kord, kui ma kellegagi elus niimoodi pilti palusin – või ehk isegi esimene? Kui 13-aastaselt pärast Tivolit Meie Mehega pilti tegin, siis oli palujaks vist mu õde.

Nagu ma vist postitustes maininud olen, siis kahe eksiga saan ma hästi läbi – Esimene ja Romantik. Romantik küll ütles, et ta pidi toolilt maha kukkuma, kui ma talle mingi kuu aega tagasi Facebooki chatis mainisin, et pole kaks kuud seksinud (nüüd siis juba üle kolme kuu :D). Enne seda ma olin vist maininud, kui kuu aega polnud ja kuna me kogu aeg ka ei suhtle ja kui suhtlemegi, siis sellest alati ei räägi ka.

Ja vahepeal nägin veel vana kursaõde ja tema kallimat ka, käisime istumas. Seega olen veits sotsiaalsemaks tagasi muutunud! 🙂

Kui EBA-st veel rääkida, siis jah, paljud blogijad on alguses päris tagasihoidlikud, kaasa arvatud ma ise 🙂