Üle pika aja salsat tantsimas/ Lähenevad jõulupeod / Varsti juba 28 – kuhu see aeg küll lendab? :D

Käisin täna üle mitme nädala tantsimas. Vahepeal lihtsalt ei saanud minna, sest köhakurat piinas mind. Täna sai salsat tantsitud ja vahel ma ikka mõtlen, et mul on vist veel hullem mälu kui kuldkalal 😀 Polnud ammu salsat tantsinud ka. Samme ma muidugi mäletan juba, aga igasugused keerutused jne – need tuleb alati üle korrata. Kuigi  ma olen neid juba varem õppinud. Aga ülitore oli jälle üle pika aja tantsimas käia! 🙂

Lähenevad jõulud toovad ka palju korraldamist – eriti tööalaselt. Meil tuleb jõulupidu – tegelikult lausa kaks ja seoses sellega on vaja mõnesid asju teha. Teeme ka omavahel jõulukinke. Aga mitte nimeliselt, vaid igaüks teeb sellise kingituse, mis võiks kõigile sobida – seega suvalises järjekorras jagatakse neid kingitusi. Enne seda saab kindlasti päris kiire aeg olema, aga kuna muus mõttes on nagunii juba rahulik, siis pole hullu. Eks ma mõtlen mingi üllatuse ka veel kõigile jõuludeks välja, sest suvel ma tegin tiimile enda mõeldud luuletustega diplomid (mis olid kõik meie firmaga seotud). Mul juba mõned ideed on, eks näis, millise ma ellu viin 🙂 Lisaks saan ma aasta vanemaks, aga see on laupäeval, seega tuleb enne sünna ka tööl ära pidada. Me nagunii läheme 22.detsembril puhkama ja 2.jaanuaril tööle tagasi. Saab nädalake puhata, jeee 🙂

Nüüd on meil firmas suht palju inglise keelt ka, sest meil on lätlane tööl, kes küll kogu aeg Eestis ega Tartu kontoris ei viibi, aga kui ta on siin, siis on üldine suhtluskeel inglise keel – ehk siis kõik koosolekud jne on nagunii inglise keeles. Mul just suuline inka oligi veits roostes. Kuigi ma oma tansuõpsiga suhtlen ka inglise keeles, sest ta on itaallane (ta räägib küll eesti keelt päris arusaadavalt, aga meie oleme kuidagi inglise keeles suhtlema jäänud), aga seal on nagunii selline hästi üldine suhtlus.

Mis mulle eriti oma töö juures meeldib, ongi kusjuures see, et meil on üpris tihti mingid tiimiüritused. Minu meelest on see äge, kui sellised asjad toimuvad, sest eelmises töökohas ei toimunud 3,5 aasta jooksul mitte ühtegi üritust (kui Kanal 2 peod välja jätta, aga see ei lähe eriti arvesse). Ja ka eelmistes firmades on heal juhul ainult jõulupidu toimunud kui sedagi. Nüüd on meil olnud bowling, kanuumatk, laskmine ning lisaks istumised väljas, kontoris – ka sünnipäevadel ja pühadel on alati mingi üritus. Ja Robotex muidugi ka. Minu meelest on see oluline, et ettevõte panustab ka sellesse, et saame vabal ajal midagi ägedat teha. Nii peaks igas ettevõttes olema 🙂 Ja mul on hea meel, et mina just sellises ettevõttes töötan, kus niimoodi on! 🙂

Eile oli mu kallim Tartus, käisime Suudlevates Tudengites söömas. Nüüd näeme nädalavahetusel uuesti. Meil on tekkinud ka mingid plaanid, mida me jõuludel ja uuel aastal teeme. Eks näis muidugi, mis me täpselt teeme, aga plaan on ikka koos need veeta 🙂 Oma sünnat ma ilmselt suurelt ei pea, sest kuna juubel ei ole, siis mingit erilist plaani pole. Ma pole nagunii eriti suur sünnipäevade tähistaja. Viimati tähistasin suurelt, kui 25 sain. Järgmine suurem tähistamine tulekski ilmselt siis, kui 30 saan – ehk siis kahe aasta pärast 🙂 Oh sa krt, see aga tähendab, et ma saan varsti 28! 😀 Kuhu need 10 aastat mu elust kadusid, alles olin ju 18 😀 Kui ma 18 olin, siis ma küll mõtlesin, et 28-aastane naine on täiega vana ju 😀 30 tundus eriti hull.

Nüüd ma enam päris niimoodi ei mõtle, sest ma leian, et nii palju ägedat on veel ees! Just ka selles mõttes, et nüüd olen vaikselt jõudnud sinna stabiilsesse elujärku oma elus – olen ise rahulikum, mõistlikum, mitte nii suur skandaalitseja (no vahel natuke ikka ilmselt :D). Elu on ka vast natuke rohkem paigas kui enne. No oma korterit küll veel pole ja ilmselt niipea ei tule ka, aga noh – mis seal ikka 🙂 Ehk kunagi ikka!

Advertisements

Paar sõna “Naabrist parim” võitjate kohta/ Milliseid “sõbrannasid” on ikka olemas/ Kui keegi sulle keerab, on inimesel õigus talle vastu keerata – ehk siis empaatiavõime puudumine sellises olukorras ei ole patt!

Sel aastal oli nii etteaimatav, et saate “Naabrist parem” võidavad Siim-Sten, Jana ja nende pisike Mia Isabela. Kui eelmisel aastal ennustasin ma võitjaks paari, kes tegelikult mitte teps ei võitnud (kuigi kuldseid rosette võitsid nad küll kõige rohkem, aga ju siis rahvale ei läinud nii palju peale), siis sel aastal oli see võitjapaar juba suhteliselt algusest peale teada. Mul isiklikult mingit lemmikut ei olnud – seega ma ei hääletanud kellegi poolt, aga võitjad olid kindlasti võitu väärt! Kusjuures minul oli selle paari suhtes päris alguses väga suured eelarvamused, sest naine tundus liiga tibilik ja mees lihtsalt ilus poiss, aga näete siis – kunagi ei tohiks kedagi esmamulje põhjal hinnata. Kuigi me teeme seda nagunii, aga vahel lihtsalt mängime selle hinnangu ümber, kui tuleb välja, et oleme sellega puusse pannud.

Täna oli mul selline salsatund, et ma olin pärast seda lausa omadega läbi. Kuna sai ikka päris palju keerutatud ja tantsitud, siis võttis ikka võhmale küll! See kõik on vist päris loogiline ka, sest peale tantsimise teen ma ainult ühte aktiivset tegevust, aga seda isegi ei saa päris spordi alla liigitada. Ja pole vist raske aimata, millest jutt käib 😀

Mul pole üldse seda tunnet, et kohe on jaanipäev tulekul. Nagu aprill oleks endiselt! 😀 Ilma poolest muidugi pigem september või oktoober. Eelmisel aastal vist isegi halastati meile ja oli ilus jaanipäev, aga 2015 oli megakülm, 2014 ka. Mäletan, et 2014-dal aastal läksin jaaniööl tööle ja väljas oli kuus kraadi sooja, mul oli müts peas, mantel seljas ja sall kaelas.

Mallukas kirjutas postituse sellest, kuidas tema heast sõbrannast ilma jäi. Mina pean siinkohal tõesti tänama jumalat või keda iganes, et mina pole õnneks ühtegi sõbrannat mingi mehe pärast kaotanud. Ükski sõbranna mees pole keelanud minuga suhelda või mis veel hullem – keegi sõbrannadest pole minu kallimale kunagi ligi tikkinud (või vastupidi, sest ma ei arva, et naised alati süüdi on). Loomulikult pole ka mina mitte kunagi midagi sellist teinud.

Malluka kommentaariumis oli aga väga palju selliseid lugusid, mis just sellest rääkisid, kuidas sõbranna neilt mehe üle oli löönud.  Minu jaoks kehtib selline eetikakoodeks mitte ainult parimate sõbrannade puhul (mis on ju nagunii loogiline), vaid ka lihtsalt naistuttavate puhul, et nende mehi juba eos ei vaata. Oletame, et oleks selline situatsioon, kus mina ja mu sõbranna oleksime mõlemad vallalised, oleksime kuskil pubis või klubis ning mulle jääks silma mingi noormees. Ja kui sõbranna kõrval ütleks, et talle täiega meeldib see noormees, siis oleks minul rong läinud. Ma võin olla küll mitmes asjas paras bitch, aga ma isegi ei kujutaks ette sellist olukorda, kus mõnel reaalselt sõbrannaks nimetaval inimesel tuleks pähe üldsegi kellegi kallim üle lüüa. See viimane väljend on muidugi väga vale, sest tihtipeale võib alguse teha ka mees ise, aga sellisel juhul oleks sõbranna kohus need lähenemiskatsed täiega põrgusse saata ning sellest juttu teha (ja vastupidi ka, et kui kallima sõbranna hakkab ligi ajama, siis peaks mees sellest oma naisele rääkima). Muidugi tekib seal see teema, et kui mees on naise endale ümber sõrme keeranud, siis ei pruugita sõbrannat uskuda jne.

Kuna ma ise pole seda üldse kogenud, siis ma ei tea, kuidas sellise topeltreetmisega üldse hakkama peaks saama  – lisaks sellele, et peteti, tehti seda ka inimesega, kes sulle nagunii nii lähedane on. Ehk siis lausa topelthoop noaga selga. Väga jube isegi mõelda sellisele asja. Isegi niisama petmine tundub jube halb variant, aga kui seda tehakse sinu jaoks lähedase inimesega, siis see võimendub ju veel rohkem.

Terminaator oli kunagi see mees, kes ütles, et kui ta oleks minuga suhtes, siis ta ei julgeks mind juba sellepärast petta, et suure tõenäosusega satuks nii tema pärisnimi kui selle naise nimi avalikult siia blogisse, kui ta seda teeks (tema oli see mees, kes seda blogi täiega vihkas) 😀 Kusjuures täitsa võimalik jah 😀 See ikka muidugi oleneks olukorrast, aga kui tegemist oleks mingi pikemaajalise topeltmänguga, kus minu tunnete peale lihtsalt vilistatakse (ega olda ausad), siis sellisel juhul olen ma sajaga selle poolt, et selliseid inimesi ka karistatakse. Ja sellisel juhul ma ilmselt kasutaksin ära oma blogija staatust, et keerata sellele inimesele, kes mulle keeras. Kuid nagu ma ütlesin – alati oleneb ikka olukorrast ka 🙂

Kui nüüd hoopis teisel teemal rääkida, siis mul oli hiljuti olukord, kus ma sain teada, et kellegi ema lausa anus ühelt inimeselt, et too ei kirjutaks ühte nime blogisse avalikult välja, kuigi see viimane oli talle ikka täiega sitta keeranud (absoluutselt mitte meeste teemadel, aga üldiselt väga haigelt ähvardanud ja sõimukirju saatnud – ehk siis kõik normaalsuse piirid ületanud). Teate, mida mina sellisel juhul teeksin? Vilistaksin selle ema palvetele, sest kui keegi ikkagi minu elu niimoodi ebameeldivaks muuta tahab ja ikkagi nii haigel viisil, siis mind ei huvitaks, et keegi teine kuskil tema eest palub, olgugi selleks tema lihane ema. Võib-olla ongi asi selles, et mul puudub empaatiavõime, aga ma leian, et ma ei peagi mõistma inimesi, kelle eesmärk ongi ainult halba teha. Ma leian, et inimesed ei pea mõistma teiste haiged lollusi.

Olgu, aga kell on juba 23.49  – seega mul on juba ammu uneaeg! Head ööd ja ilusat tulevast jaanipäeva kõigile! 🙂

Hakkasin salsat õppima!

Eile oli mul esimene salsa tund. Salsa eripära on selles, et seal on tantsimisel eriti olulised pisikesed sammud – ja minul on kõndides üks samm vähemalt meeter, seega kipub tantsus ka niimoodi minema 😀 Kui mu pisikesed sõbrannad teevad kõndides kolm väikest sammu, siis mina teen selle asemel ühe suure.

Ja salsa on ikka palju keerukam kui bachata. Mul pooled sammud tulid üldse bachata omad alguses, sest ma olen sellega juba ära harjunud. Marc Anthony on üks neist, kellel on väga head salsalaulud!

Ja siin üks väike salsa muusikast koosnev playlist:

Eks ma juba eeldasin ka, et salsa on keerulisem kui bachata, pealegi on see kiirem nagunii. Ja ega mul bachata veel selge pole, et salsat õppima hakkasin, aga et vaheldust oleks 🙂

Õpetaja õpetas mind alguses selle lauluga. Võinoh, veits aeglasem versioon oli, aga just see, et loeti neid numbreid kaasa. Ma veel ei oska öelda, kumb mulle rohkem meeldib, aga bachata tundub salsast oluliselt kergem olevat. Mitte et minu jaoks miski üldse eriti kerge oleks, aga ikkagi 😀

Lõpetuseks üks video naisest, kes tantsib suurepäraselt kaheksa erineva mehega salsat ühe laulu ajal!

Jaanika Paanika hakkab salsa ja bachata eratunde võtma (nii elevil!)/ Kelle poolt mina EBA-l hääletasin?

Arvake ära, kes hakkab järgmisest nädalast salsa ja bachata eratunde võtma? Eks ikka Jaanika Paanika 😀 Ma olen alati tahtnud salsat ja bachatat õppida, aga rühmatunnid lihtsalt ei ole minu jaoks, mulle meeldib, kui ma saan kogu õpetaja tähelepanu endale. Seda siis kas või sellepärast, et kui ma näiteks liiga aeglane olen, siis on see okei, mitte ma ei tunne ennast idioodina 😀

Aga siiani olin ma alati arvanud, et eratunnid on kuskil 30-50 eurot üks kord. No et kuna need on ju ainult mulle. Ja ma siis pärisingi aru ja eeldasin, et need vähemalt 30 eurot üks kord maksavad, aga olin arvestanud, et mõned korrad kuus suudan seda endale ikka lubada. Ja mis siis välja tuli  – 16 eurot ühe korra eest ainult! (ja kui võtta rohkem kui kaks eratundi kuus, tuleb hind veelgi soodsam!). Kus ma enne küll elasin? 😀 Miks ma olin alati arvanud, et need palju kallimad on? Jah, ma tean, et 30 euro eest saaks vist kuu aega (ja kaks korda nädalas – kokku kaheksa korda kuus siis) rühmatrennis käia, aga mulle ei meeldi koos teistega tantsida, seega ma pigem maksan veits rohkem ja saan palju rohkem kasu sellest (ehk siis õps saab ainult mind õpetada!). Ja mul on nii hea meel, et need eratunnid lausa enam kui poole võrra soodsamad on, kui ma esialgu eeldasin! 🙂 Vbl Tallinnas on need tõesti natuke kallimad, aga ma usun, et ikka odavamad kui see hind, mida mina esialgu eeldasin 😀

Ma veel ei tea küll, kui tihti ma neid võtma hakkan, ilmselt nädalas korra esialgu. Eks näis, kuidas mul minema hakkab 🙂 Aga ma olen nii põnevil juba! 🙂 Jama on küll see, et pean kohe pärast tööd sinna lippama, sest kell 17.30 juba algab (töö lõpeb mul kell 17.00). Mu eratund peab kella 18.30-ks läbi olema, sest siis tuleb rühmatrenn juba peale. Aga mis siis – see kord nädalas ei ole nii hullu, sest võin ka vajadusel töölt takso võtta, kui tõesti bussiga ei peaks jõudma vms.

EBA hääletamine on täies hoos. Mul on küll ülimalt kahju, et neid blogisid ei olnudki, kelle poolt mina oleksin tahtnud hääletada. Nimelt Kristallkuuli ja Kuidas kasvatada inimest nendes nimekirjades ei olnudki, aga eks ma juba aimasin seda ette, et ju nad end sinna kirja panema ei hakka. Millest minul kui nende lugejal on küll ülimalt kahju! Veel said minu hääled Lipsuke ja Manjana. Eelmisel aastal kusjuures kandideerisid Ebapärlikarp ja Manjana samas kategoorias ja siis ma eelistasin Ebapärlikarpi. Nüüd nad enam samas kategoorias ei kandideeri, aga isegi siis, kui nad seda teeksid, siis mitte ükski väga ei paneks mind enam Ebapärlikarbi poolt hääletama. Mitte sellepärast, et ma arvaksin, et ta blogi oleks oluliselt halvemaks läinud, aga ta lihtsalt ei meeldi mulle enam inimesena. Ja siis ei hääleta ka enam tema poolt. Kusjuures Eveliisiga mul sama emotsiooni ei teki, sest kuigi ma ei hääletanud tema poolt ja ma absoluutselt ei nõustu alati tema öeldud postitustega, siis kui peaks ainult nende vahel valima, siis kindlasti ma eelistaksin, et Eveliis saaks seal kategoorias parema koha. Eks see ju suht aimatav ole, et nad mõlemad arvamusblogide esikolmikus esindatud on. Mina ise hääletasin sel aastal hoopis Nullkulu poolt. Ja mitte sellepärast, et ma oleksin ta püsilugeja, vaid hoopis sellepärast, et mina arvan, et inimene, kes suudab tõesti sellist elustiili harrastada nagu tema, väärib medalit. Tegelikult ka.

Ja veel sai minu hääle Kai. Kai on lihtsalt nii vinge ellusuhtumisega naine! Ja tema blogi juba kutsub lugema. Ta suudab ka alati igasuguseid olukordi nii humoorikalt kirjeldada! Vähestel teistel blogijatel on selline oskus olemas.

Videoblogi kategoorias hääletasin ma Liisa Pärnpuu poolt. Ta küll enam uusi videoid pole ammu lisanud, sest ta ootab last, aga tema videod mulle tõesti meeldisid! 🙂 Ja kahju, et ta enam uusi ei lisa, sest tema on selline inimene, kelle puhul ma vaataksin kõike!

Ma isegi mõtlesin pikalt, et kas end üldse kirja panna, sest noh – ma ei ole just eelmistel aastatel eriti häid tulemusi skoorinud 😀 Kuid lõpuks siiski panin end kirja, mis seal ikka. Keegi peab ju ka kaotama, eksole 😀 Kaks aastat tagasi, kui veel lugejad said panna blogisid kirja, olin mina mingis omapärases meediablogi kategoorias esindatud. Ma küll ei kujuta ette, mis seost on minu blogil ja meedial, aga see selleks. Kui nüüd on ennast ise saanud kirja panna, siis olen end eluliste blogide alla pannud, sest mujale ma kahjuks ei sobi. Ka selles kategoorias on täiega aimatav, et Mallukas võidab ja Costany saab teise koha. Et kolmas koht pole veel nii aimatav, aga ma pakun, et Kuussidrunit või Kai (loodaks, et pigem Kai). Pärast saab vaadata, kui hästi ma oma ennustamistega täppi panin 😀 (No esimene koht on nagunii teada, aga just teise ja kolmanda koha puhul).

Mina soovitan ka kõigil teistel hääletama minna, sest just niimoodi saate garanteerida, et just teie lemmikud saavad vajalikud hääled 🙂

Kelle poolt teie sel aastal hääletasite? 🙂 Ja miks? Ja kes veel ei peaks teadma, siis hääletada saab siit: http://eba.marimell.eu/