Avatud Talude Päev – Viia-Jaani labürinditalu ja Peldamäe talu /Sain elus esimest korda herilaselt nõelata/ Peipsi järv ja Räpina

Kuigi sel aastal toimus Avatud Talude Päev juba neljandat korda, siis mina ja Hendrik juhtusime sinna täiesti esimest korda. Vaatasime seda Põlvamaa talude nimekirja ning esialgne plaan oli kolme neist külastada, aga kahjuks magasime hommikul suht kaua, seega jõudsime ainult kahes käia. Ilmselt oleksime ka kolmandasse jõudnud, aga kuna seal teises talus oli nii hea atmosfäär, siis veetsime seal plaanitust kauem aega 🙂

Esimesena külastasime Viia-Jaani Labürinditalu, milles oligi meeletult labürinte, millesse võis end ära eksitada! Kuigi see talu oli iseenesest äge, siis kaua me siiski seal ei olnud, kuuest labürindist läbisime korralikult ainult esimese, mille nimeks oli Elupuu spiraal. Allpool on ka üks pilt sellest, kui sinna juba sisse kohale jõudsime, aga enne pidi ikka piisavalt palju ringiratast käima, et sinna spriaali keskkohta jõuda 🙂 Kuid kohale jõudes said idüllilist rahuhetke nautida. Kuigi teel sinna ja tagasi tulid mitmed inimesed vastu –  seega läks üpris kitsaks, et üksteisest mööda mahtuda, aga hakkama sai. Legend väidab, et kui labürindi rajal tuleb keegi sulle vastu, siis on see kohtumine teile mõlemale vajalik. Ja üle maailma teatakse seda, et vastutulijat võiks kallistusega tervitada. Mitte et keegi meist seda teinud oleks, sest noh – eestlased ja nende tagasihoidlikkus 😀

Elupuu spiraali keskmes 🙂

 

Teine talu, mida me külastasime, oli Peldamäe talu. Peldamäe talu on tuntud oma lambakasvastuse poolest. Juba sissekäigu vahetus läheduses ootasid meid esimesed lambad!

Mõned lapsed ka toitsid neid lambaid, meie siiski mitte.

 

Natuke edasi ootas meid aga veel suurem hulk lambaid. Minut pärast järgneva pildi tegemist sain ma elus esimest korda heriliselt nõelata! Jah, ma olen suutnud oma 28 eluaastat niimoodi ära elada, et ükski mesilane ega heriline pole mind varem nõelanud, aga täna see lõpuks juhtus. Õnneks ainult sõrme peale ja nüüd enam eriti valus pole, aga alguses oli küll! Võtsin sellest sõrmest igaks juhuks sõrmuse ka ära, sest sain nõelata just sõrmuse vahetusesse lähedusse. Et sõrm koos sõrmusega paistetama ei läheks. Aga inimesed olid siiani imestanud, et kuidas ma mitte kunagi varem pole nõelata saanud, aga mul on vedanud olnud 😀 Hendrik ka ütles, et tema on ikka mitmeid kordi nõelata saanud.

Siin ma veel ei aima, et kohe varsti nõelata saan 😀

 

Selles talus veetsime päris pikalt aega – ostsime kooki, mina jõin mõdu, lisaks müüsid lapsed veel herneid ja tikreid. Kui ma alguses ostsin ainult ühe karbi tikreid ja herneid, siis enne äratulekut võtsin kaks karpi herneid veel lisaks (just viimased sain)!Et siis kodus ka veel neid mugida, sest nii head olid. Kuna kõht oli üpris täis, siis lambapraadi me sel korral ei võtnud, mida seal kohapeal küpsetati. Peldamäe talus oli sissekäigu juures ka suur tapeedirull, kuhu sai end sisse kirjutada (ehk siis oma nimed sai markeriga sinna peale kirjutada ja lisaks veel see info, et kust me pärit oleme). Meie jõudsime sinna alles kella 14.30 ajal – selleks ajaks oli ehk enamus neid inimesi, kes sinna tahtsid minna, juba ära käinud, sest rahvast oli vähe. Mõnus eestikeelne muusika taustaks, kõht hernestest, tikritest, koogist täis, lisaks veel ülilahke talurahvas, kes alati naeratas ja juttu rääkima tuli! Nagu Hendrik mainis, et täpselt selline tunne on, nagu oleksime kellelegi külla tulnud ja nüüd istume aias ning naudime seda kõike. Täpselt nii oligi. Sellepärast olime seal vist küll üle tunni aja, sest alguses sai lambad kiiremini üle vaadatud, aga hiljem just see istumine ja niisama nautimine võttis aega 🙂 Mul on hea meel, et sellist üritust korraldatakse ja tundub, et iga aastaga on see aina populaarsem. Mulle kui linnainimesele on huvitav vaadata, kuidas taludes inimesed elavad. Seega järgmisel aastal kindlasti jälle! Kuid siis peaks veits varem üles ärkama, et jõuaks rohkemates kohtades käia 🙂

Pärast Peldamäe talu külastust käisime korraks kodus, võtsime ujumisriided kaasa ning põrutasime Räpinasse Peipsi järve äärde. Rahvast ei olnud eriti palju. Kui vees käidud ja veits niisama lebotatud, siis käisime Räpinas söömas ning nüüd oleme Põlvas tagasi. Varsti hakkame midagi telekast vaatama ning herneid ja tikreid kõrvale mugima, mis päeval ostetud sai! 🙂 Vot selline pühapäevake siis oli. Esimene puhkusenädal on siis nüüd läbi saanud, üks on veel ees. Päris kiiresti on see üks nädal läinud, sellepärast võib eeldada, et ega järgminegi aeglasemalt lähe.

Mida teie täna tegite – ehk käisite ka kuskil Avatud Talude Päeval? Ehk on mingeid häid soovitusi järgmiseks aastaks? Sel aastal võtsime jah Põlvamaa sihtmärgiks, sest see on lähedal, aga kui on mõni eriti huvitav talupidamine, mida kaugemal külastada, siis sellised nõuanded on alati teretulnud. Jah, ise saab ka googeldada ja otsida, aga kuna see nimikiri üle Eesti osalevate talude kohta on üpris pikk, siis ei jõua kõike nagunii läbi vaadata. Igal juhul olen väga rahul, et täna sai esimest korda sellisel üritusel osaletud ja tõesti on hea meel, et aastas ühe korra väga paljud taluinimesed oma talude uksed ka teistele avavad 🙂

 

 

Advertisements

Nädalavahetusel Peipsi järve ääres jalutamas / Saun ja leili viskamine/ Võõrad seltskonnad ja introvert Jaanika / Ei saa aru Sissi Nylia Benita fenomenist, vast ikka hääletatakse “Superstaarist” varsti välja…

Täna olin siis pärast nädalast puhkust jälle tööl tagasi. See on nii omapärane, et kui oled kas või ainult nädalake hoopis muus rütmis elanud, siis võtab sisseelamine jälle natuke aega. Pärast suvist kahenädalast puhkust võttis see harjumine vist oma nädala või rohkemgi veel. Kõiki asju teed aeglasemalt kui tavaliselt jne. Võib-olla on see ainult minu teema, aga mul on küll alati niimoodi olnud 😀

Nädalavahetusel sai saunas käidud. Meie käisime kallimaga koos kõige esimesena, aga kuna laupäeval oli saunamaja juures ka väike grill ning istumine, siis läksid teised hiljem. Minu jaoks oli see suht võõras seltskond, pigem kallima venna sõbrad, keda ma eriti ei tea. Isegi kallim ei teadnud kõiki inimesi sealt seltskonnast. Üks tüdruk nägi kõiki täiesti esimest korda, sest kallima ühel tuttaval on uus pruut (võinoh, tuttavat ta ikka teadis, aga teisi ei teadnud). Mäletan isegi seda soolaleivapidu novembris kallima uues korteris, kus ma mitte kedagi veel ei teadnud 😀 Ma ei ole eriline ekstravert, mille tõttu võõrad seltskonnad on minu jaoks alati natuke harjumatud. Ma pole ka kunagi see, kes lambist kõigiga suhtlema hakkaks. Kuigi minu puhul inimesed pigem kipuvad eeldama seda, et ma võiksin selline olla 😀 Need, kes mind pikemalt teavad, arvavad vahel, et ma olen raudselt igas seltskonnas nagu kala vees. Absoluutselt mitte.

Aga sel korral juhtus see ajalooline asi, et ma leili viskamise ajal suutsin saunas kõige ülemisel astmel istuda 😀 Veel umbes paar kuud tagasi oli see aeg, kui ma esimest korda üldse leili viskamise ajaks sauna jäin, mitte selleks ajaks ei väljunud. Ja enam see ei tundu üldse nii kuum, nagu varem tundus. Kallim ka ütles, et nii äge, et ma saunale oma elus võimaluse andsin 😀 Ja ma ei kahetse ka üldse.

Pühapäeval sõitsime kallimaga niisama ringi ja käisime korraks ka Räpinas ning Peipsi järve ääres. Õhtul tõi kallim mu Tartusse ära, vaatasime koos “Eesti otsib Superstaari” ning siis ta sõitis Põlvasse tagasi. Rääkides “Superstaarist”, siis mulle absoluutselt Dave Bentoni tütar Sissi Nylia Benita ei meeldi. Võinoh, tema laulmisstiil ei meeldi. Kohtunikud kiitsid teda muidugi taevani, aga tundub siiski, et ka rahvale tema laulmine eriti peale ei lähe (jumal tänatud!). Eelmisel korral oli ta viimase kolme seas ja nüüdki oli tagant neljas. Seega ma usun, et küll ta varsti välja hääletatakse. Ma kindlasti ei arva, et ta laulaks halvasti, seda absoluutselt mitte, aga mulle ta meeletult mehelik madal hääl lihtsalt ei istu. Ning ta ei sobi meie muusikamaastikule. Samas Anette Maria Rennit, Helis Järvepere -Luik ja Carlos Ukareda on tõelised pärlid! Kes teie lemmikud on ja mis teie Sissist arvate?

Lõpetuseks eilne pilt, mis Peipsi järve ääres tehtud on 🙂 Leidsin lõpuks oma päikseprillid üles, ilma nendeta ma küll nüüd enam hakkama ei saa!