Nädalavahetusel Peipsi järve ääres jalutamas / Saun ja leili viskamine/ Võõrad seltskonnad ja introvert Jaanika / Ei saa aru Sissi Nylia Benita fenomenist, vast ikka hääletatakse “Superstaarist” varsti välja…

Täna olin siis pärast nädalast puhkust jälle tööl tagasi. See on nii omapärane, et kui oled kas või ainult nädalake hoopis muus rütmis elanud, siis võtab sisseelamine jälle natuke aega. Pärast suvist kahenädalast puhkust võttis see harjumine vist oma nädala või rohkemgi veel. Kõiki asju teed aeglasemalt kui tavaliselt jne. Võib-olla on see ainult minu teema, aga mul on küll alati niimoodi olnud 😀

Nädalavahetusel sai saunas käidud. Meie käisime kallimaga koos kõige esimesena, aga kuna laupäeval oli saunamaja juures ka väike grill ning istumine, siis läksid teised hiljem. Minu jaoks oli see suht võõras seltskond, pigem kallima venna sõbrad, keda ma eriti ei tea. Isegi kallim ei teadnud kõiki inimesi sealt seltskonnast. Üks tüdruk nägi kõiki täiesti esimest korda, sest kallima ühel tuttaval on uus pruut (võinoh, tuttavat ta ikka teadis, aga teisi ei teadnud). Mäletan isegi seda soolaleivapidu novembris kallima uues korteris, kus ma mitte kedagi veel ei teadnud 😀 Ma ei ole eriline ekstravert, mille tõttu võõrad seltskonnad on minu jaoks alati natuke harjumatud. Ma pole ka kunagi see, kes lambist kõigiga suhtlema hakkaks. Kuigi minu puhul inimesed pigem kipuvad eeldama seda, et ma võiksin selline olla 😀 Need, kes mind pikemalt teavad, arvavad vahel, et ma olen raudselt igas seltskonnas nagu kala vees. Absoluutselt mitte.

Aga sel korral juhtus see ajalooline asi, et ma leili viskamise ajal suutsin saunas kõige ülemisel astmel istuda 😀 Veel umbes paar kuud tagasi oli see aeg, kui ma esimest korda üldse leili viskamise ajaks sauna jäin, mitte selleks ajaks ei väljunud. Ja enam see ei tundu üldse nii kuum, nagu varem tundus. Kallim ka ütles, et nii äge, et ma saunale oma elus võimaluse andsin 😀 Ja ma ei kahetse ka üldse.

Pühapäeval sõitsime kallimaga niisama ringi ja käisime korraks ka Räpinas ning Peipsi järve ääres. Õhtul tõi kallim mu Tartusse ära, vaatasime koos “Eesti otsib Superstaari” ning siis ta sõitis Põlvasse tagasi. Rääkides “Superstaarist”, siis mulle absoluutselt Dave Bentoni tütar Sissi Nylia Benita ei meeldi. Võinoh, tema laulmisstiil ei meeldi. Kohtunikud kiitsid teda muidugi taevani, aga tundub siiski, et ka rahvale tema laulmine eriti peale ei lähe (jumal tänatud!). Eelmisel korral oli ta viimase kolme seas ja nüüdki oli tagant neljas. Seega ma usun, et küll ta varsti välja hääletatakse. Ma kindlasti ei arva, et ta laulaks halvasti, seda absoluutselt mitte, aga mulle ta meeletult mehelik madal hääl lihtsalt ei istu. Ning ta ei sobi meie muusikamaastikule. Samas Anette Maria Rennit, Helis Järvepere -Luik ja Carlos Ukareda on tõelised pärlid! Kes teie lemmikud on ja mis teie Sissist arvate?

Lõpetuseks eilne pilt, mis Peipsi järve ääres tehtud on 🙂 Leidsin lõpuks oma päikseprillid üles, ilma nendeta ma küll nüüd enam hakkama ei saa!

Advertisements

Kas porno vaatamine on petmine? (lubage naerda palun!)

Juhtusin mina ühte artiklit lugema. Artiklist endast ma ei viitsi rääkida, aga lühidalt öeldes saate sealt siis teada, kas ameeriklased ja hispaanlased peavad porno vaatamist petmiseks (õnneks on neid normaalseid siiski rohkem, kes porno vaatamist petmiseks ei pea!).

Mina kuulun ka nende inimeste hulka, kes ei pea porno vaatamist absoluutselt petmiseks. Ma olen küll osades asjades piisavalt konservatiivne, sest igasugused vabad suhted jne pole minu jaoks, aga porno vaatamist pidada petmiseks – miks ometi? Hetkel keskendume siiski normaalsetele inimestele, kes ei vaata pornot 24/7 ja vaatavad ainult täiskasvanute pornot, seega igasugused anomaaliad jätame välja.

Ma ise ei vaadanud minevikus eriti pornot, kuid ma ei ole selle vaatamist kunagi pidanud petmiseks. Praegu on mul endal kodus pornokanalid tellitud ja ma vahel ikka vaatan seda (ja vahel vaatame koos kallimaga, samal ajal pole ise seksinud, kui pornot oleme vaadanud). Siinkohal väike võrdlus – olete te iial kohanud meest, kes läheks sellepeale närvi, kui naine ütleks, et ta vaatab vahel pornot? Ma ei tea, vbl selliseid mehi on olemas, aga mina küll kohanud pole. Pigem muutuvad nad rõõmsaks, kui kuulevad, et naine pornot vaatab 😀 Aga teeme vastupidi – neid naisi, kes lähevad ilmselgelt närvi, kui kuulevad, et mees vahel pornot vaatab, on juba kõvasti rohkem? Millest see tuleneb? Sest mehed nagunii ise vaatavad pornot rohkem ja seega neid ei häiri, kui naine ka vaatab? Sest mehed ei hakka endas kahtlema, kui naine näeb pornos suuri meheausid (samas kui naiste enesekindlus lööb tihtipeale sekundiga kõikuma, kui nad kuulevad, et mees pornot vaatab ja näiteks suuremaid tisse näeb?).

Mina leian, et porno vaatamises pole absoluutselt midagi halba, kui teine inimene ei tee seda kogu aeg ega eelista seksile porno vaatamist. Siis võib jah juba probleem tekkida. Kuid seletage mulle lahti, miks see tavaline porno vaatamine peaks kedagi üldse häirima? No kui paar näiteks koos ei ela ja siis reaalselt ongi olemas naisi, kes vihastavad, kui mees ütleb, et tead, kallis, vaatasin täna veits porri? 😀 Nagu reaalselt või? 😀 Või kui ka elavad koos ja siis mees vaatab pornot vahel? Ma pole kunagi mõistnud neid naisi, keda see meeste porno vaatamine häirib (jah, naisi, sest neid mehi on ilmselgelt vähemuses, keda naiste porno vaatamine häirib).

Seda et porno pole reaalne seks, teavad ilmselt kõik, kes kunagi seksinud on. Pornonäitlejad saavad palka selle eest, et naised nagu orav rattas kisaksid (ja mehed mitte nii väga, sest enamus pornoturust on suunatud meestele, kes tahavad naisi oigamas kuulda). On muidugi ka naistele mõeldud pornot, mis on palju romantilisem ja erootilisem, mitte lihtsalt räige panemine.

Miks on nii, et paljud naised hakkavad ennast ebakindlamalt tundma, kui saavad teada, et mees vaatab pornot (nii palju kuulnud selliseid jutte ja foorumitest ka läbi käinud ning isegi uuringutes välja toodud fakt)? Mehi see küll ei häiri, et naine kõvasti suuremaid peeniseid näeb. Miks siis naisi häirib, et mees suuremaid tisse/suuremat tagumikku jne näeb?

Selles mõttes mulle küll meeldib, kuidas mehed pornosse suhtuvad. Chillilt. Nad ei hakka kartma, et äkki naisel ei piisa mehest vms. Sest nad teavad, et see pole nii. Miks naised ei suuda sama chillid olla?

Ahjaa, siis võib küll väike probleem olla, kui teie meheraas AINULT geipornot vaatab. Siis ta vbl vahetab varsti meeskonda ja te jääte temast lihtsalt ilma. Naljakas ongi see, et nii heteromeestele kui ka naistele tundub geiporno pigem selline rõve värk, aga lesbipornot mehed nagunii jumaldavad ja ka naistel pole selle vastu suurt midagi. Mina võin küll vahel lesbipornot vaadata ja mingit vastikust see minus ei tekita. Naised omavahel lihtsalt juba on kuidagi pehmemad ja näevad paremad välja kui mehed omavahel 😀

Kuidas teil selle porno vaatamisega lood on? Vaatate vahel koos kallimaga, vahel üksinda või pigem ei vaata? Ja need inimesed, kes ei taha, et nende partner pornot vaataks – miks ometi? Mis selles teie jaoks halba on?

Ilusat nädalavahetust teile kõigile! Kallim jõuab ka varsti Tartusse 🙂

Milliseid vigu teevad naised tutvumisportaalides? / Viimsi rannabaar

Sellest olen ma juba kirjutanud, mis vigu teevad mehed naistega tutvumiportaalides tutvudes, aga tahaks ju ka vastupidist olukorda teada, eksole? Kuna ma olen tutvumisportaalides ja üldse internetis nii palju tutvunud, siis on mind alati huvitanud see teine pool – ehk siis missuguseid vigu teevad naised meestega tutvudes? Ja kellelt seda veel paremini teada saada, kui mitte meestelt endalt? Selle tõttu olen ma vist aastate jooksul pea igalt noormehelt, kes oma elus tutvumisportaali kasutanud on või kellega ma ise seal tutvunud olen, mingi aeg selle küsimuse küsinud, et millega naised puusse panevad… Ja mehed räägivad üldiselt suhteliselt sama juttu, nii et kokku võib selle umbes niimoodi võtta:

1) Mehed teavad, et naistele kirjutatakse nagunii. Nad teavad, et selleks, et silma paista, peavad nad rohkem vaeva nägema. Nad aga ei saa aru sellest põhimõttest, miks naised eriti ise esimesena ei kirjuta. Tihti ongi niimoodi, et mõni naine vaatab nende profiili, vbl isegi likeb nende pilti või paneb seitsme, aga ei kirjuta esimesena. Kui mees seda märkab ning talle ka see naine meeldib ja siis ta ehk kirjutabki sellele naisele, siis tuleb välja, et naisele tegelikult meeldisid mehe pildid, aga kuna ta on naine, siis ta ju ei saa esimesena kirjutada. Mis krdi loogika see selline on? Naised, mida te reaalselt kardate, kui te kirjutate meeldivale noormehele esimesena? Jah, kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, et ta ei vasta teile, aga so what? Sellel hetkel on ta teie jaoks nagunii tundmatu jorss, kellega te pole veel sõnagi vahetanud. Aga ehk ta vastab ja sellest algab tore tutvus? Rohkem riskeerimist!

2) Mehed ei mõista naisi, kes tahavad enne mitu kuud internetis suhelda ja siis alles kokku saada. Eriti sellisel juhul, kui mõlemad elavad samas linnas. Nad ei viitsi pikki kirju kirjutada, sest neile meeldib lives rohkem suhelda. Internet on üks petlik maailm!

3) Meeste jaoks on arusaamatu see, kuidas naised suudavad juba internetis iga asja peale solvuda, mis siis veel päriselus saama peaks? Teil on ainult näo pilt profiilil ja kui me siis julgeme küsida, et ehk on kuskil ka tervest kehast pilte, siis saame sõimu, et meid kotib ainult välimus. Ei, meid ei koti ainult välimus, aga meil tekib kohe küsimus, et kui sa ei julge endast täispikkuses pilte panna, siis kas sul on midagi varjata?

4) Jumala eest, naised, ärge pange endast üles pilte, kus te näete püssid välja, aga vahepeal olete umbes 30 kg juurde võtnud. Pange aktuaalsed pildid. Või veel hullem – mis mõte on panna üles kellegi teise pildid, sest kui ma sinuga kokku saama lähen, siis saadad ka selle kellegi teise või? Kui te panete endast õiged pildid üles, siis on tõenäoline, et kirjutavad ka need mehed, kes reaalselt huvitatud on (jah, ka sellisel juhul, kui te kaalute 100 ja rohkem, mõnele mehele meeldivadki suuremad naised, aga kui mina ei ole üks neist, siis kas ma olen sellepärast kohe halb mees või? Kui te oleksite õiged pildid pannud, ma poleks kirjutanudki, see ei tee minust halba meest).

5) Väga paljudel meestel ei ole tegelikult üksikemade vastu mitte midagi. Neile ei meeldi aga see, kui te oma profiilis valetate ja ütlete, et teil tegelikult pole lapsi. Olgu, profiilis olete märkimata jätnud ja kui teema sinna läheb, siis endiselt ütlete, et teil pole lapsi. Saame siis kokku ja tuleb välja, et teil tegelikult on lapsed. Me laseme jalga. Ja teie väidate kõikjal, et mehed on tõprad, kes ei taha üksikemadega tutvuda. Me laseme tegelikult jalga, sest me vihkame valetamist. Ja vbl tõesti juhtus teiega kohtama minema just selline mees, kes ei taha lastega naisi. Kuidas seda vältida, et niimoodi järgmine kord ei juhtuks? Ärge valetage! Sest kui mees tuleb teiega välja ja ta juba teab, et teil on lapsed, siis teda see fakt ju ei häiri. Ja kui mees otsib lastetuid naisi, siis ta lihtsalt ei tule teiega välja, saategi sellised mehed juba eos elimineerida, lihtsalt olles aus. Lihtne ja loogiline!

6) Mõnikord tundub kõik päris hästi sujuvat, kirjutame naisega, tundub, et teemad klapivad. Ja siis otsustab mees järsku naise välja kutsuda. Lihtsalt kohvi jooma vms. Ja siis tuleb umbes selline kiri: “Kas sa ikka otsid püsisuhet? Ma niisama ei hakka kohvile tulema, sest ma otsin suhet.” Kust krt peaksin mina teadma, kas pärast seda kohvi tuleb midagi enamat või mitte? See fakt iseenesest ei häiri meid, et te otsite suhet, meid häirib see, et te kipute arvama, et see suhe saab alguse juba kuvari ees kirjutades. Ja selleks, et suhet saada, peaks ju enne üldse kokku saama? Äkki me reaalses elus ei klapigi?

7) Mehed vahel mõtlevad, kui palju Photoshopi on piltidel kasutatud.

8) Mehed ei mõista, miks peaks mingit naist, kellega ta alles kirjutab, huvitama see, mitme naisega ta maganud on. Tähendab, selle küsimuse vastu neil iseenesest ei ole midagi, aga nad teavad omast kogemusest juba, et ükskõik, mis numbri nad ka ei ütleks – see on nagunii liiga suur! Ja nad tegelikult ka ei taha valetada, sest nad teavad, et kui peaks suhtlus edasi arenema, siis tuleb see vale nagunii välja. Ja kui nad siis ausalt ütlevadki, et neil tegelikult pole õrna aimugi, siis tähendab see naiste jaoks juba: “litsmees” jne. Võib-olla oli meie minevik lihtsalt tormiline? Mis see üldse siia puutub?

9) Veel vähem mõistavad mehed seda, miks peaks naist huvitama see, mitmega ma siit portaalist konkreetselt kokku olen saanud või mitmega seksinud. Võib juhtuda, et ehk tõesti pole ma seda portaali kaua kasutanud ja teie oleksitegi esimene, aga samas võib ju olla ka niimoodi, et on varemgi selle konkreetse koha kaudu tutvutud ja ka seksitud. Meil tegelikult ei olegi selle küsimise vastu midagi, aga kui te juba eos teate, et teile ei pruugi vastus meeldida, siis miks te üldse küsite?

10) Kõige haigem väljend, mida mehed naiste käest on kuulnud… on see, et nad ei lisa sellepärast rohkem pilte tutvumisportaali, sest nad ei taha, et mehed ainult nende välimust märkaks. Tõsiasi on aga see, kui mõni mees peakski riskima kokkusaamisega (jah, ka meie oleme vahel lambad), siis tuleb hoopis välja, et kokkusaamisele tuleb… tont, mis tont. Ja sellepärast me enam mitte ühegi naisega kokku ei saa, kellel pilte üleval pole!

Kui nüüd seda nimekirja vaadata, siis ma nõustun paljudes aspektides meestega, sest ka minu jaoks on enamik neist käitumismallidest imelikud, mida palju naised teevad. Aga samas, ega mehed teevad paljusid asju samamoodi, ka petavad oma piltidega (õnneks viimasel ajal pole eriti ette tulnud, aga neid vanu ja kõvasti peenemaid pilte on lisatud küll). Ja vahet ei ole, kas mees või naine, aga ilma pilti nägemata ei tohiks mitte ükski inimene kellegagi kokku saada! Ma ju kunagi tegin katset ja kui pilti pole, siis on see suht mõttetu – aga mehed vähemalt vastavad ja küsivad pilte. Mehed, kui teil pilte pole, siis naised ei vaevu teile isegi vastama, et palun lisa endast pilt! Seega on siililegi selge, et mõlemal juhul on pildid väga kohustuslikud. Ja kunagi suhtlesin ma noormehega, kellel olid ainult päikseprillides pildid. Ma siis pärast mõnda kirja kohe kribasingi, et mees, miks see niimoodi on? Siis sain kohe näha ka pilte, kus ei olnud silmad kaetud 😀

Jah, paljudel naistel on tõesti see asi, et nad ei kirjuta mehele esimesena, sest nad tahavad, et mees neile kirjutaks. Kuna naistele alati kirjutatakse, siis keegi ikka kirjutab. Kuid mina ei saa ka neist naistest aru, kes näevad enda jaoks kena noormehe pilti vms, aga siis ei kirjuta. Mõned inimesed ei vaatagi seda, kes su profiili vaadanud on või kes mis hindeid pannud, seega ei pruugi mees üldse teada saada, et sa vaatasid. Pealegi… kas sina naisena kirjutad neile meestele, kellele su pildid meeldivad vms? Ilmselgelt mitte. Seega ei pruugi mees ka seda teha. Järelikult võib meestele esimesena kirjutada küll, kaotada pole ju mitte midagi. Seal võib ka see teema muidugi olla, et naised ei näe enda jaoks nii piisavalt kena noormeest, et nad ise kirjutaksid 😀 Ega naised ju teavad ka, et mehed peavad rohkem vaeva nägema, sest õrnem sugu saab alati kirju.

Kui muudel teemadel rääkida, siis ma käisin reedel Viimsi rannabaaris. Ma polnud seal kunagi käinud, ei olnud üldse Viimsis varem käinud. Kuigi alguses oli plaan seltskonnaga piljardit mängima minna, siis seda me ei jõudnudki (aga ongi vist parem, sest ma suht koba piljardis, oleks tegu bowlinguga, siis teine asi :D). Olime kuuekesi – mina, üks naine veel ja siis neli meest. Ma uutes seltskondades olen alati selline tagasihoidlik (teadsin sealt varem ainult ühte inimest). Kui mehed omavahel autodest rääkima hakkasid, siis hakkasin selle neiuga rohkem suhtlema (keda ma ka esimest korda nägin). Mul varemgi niimoodi olnud, et kui mehed mingeid autojutte ajavad, siis hakkan selle neiuga rohkem rääkima, kes veel juhtub seltskonnas olema 😀 Kuna kaks inimest olid seltskonnas nagunii kained (sõitsime kahe autoga sinna), siis ma ka ei joonud midagi, ei tahtnud. Ma viimasel ajal joon suht harva, aga nüüd uuel nädalal on igasugused sünnipäevad tulekul, seega siis joon jälle rohkem 🙂

Järele tuldi mulle umbes 21.30 ja koju toodi mind umbes 01.30 – selle vahemiku sees sai ka Pirital mere ääres enne istutud ja siis hiljem Viimsisse mindud. Selle Viimsi rannabaari puhul keegi küsis kelnerilt, et kaua nad üldse lahti on, siis tüüp vastas, et senikaua, kuni viimane klient lahkub 😀 Päris hea ikka, mõni võib ju kella 09.00ni hommikul seal passida siis 😀

Vahepeal sai siin Tartus ka käidud, sõbranna juures istumisel, siis käis sama sõbrants hiljem ka Tallinnas. Nüüd uuel nädalal tuleb Hispaaniast sõbranna ja siis on kursaõe sünna, nii et päris tegus nädal tuleb 🙂

Kas mees on ikka väärt seda, et te oma unistustest loobute?

Seekord kirjutan “Eesti Tippmodellist”. Saatest iseenesest mitte, sest igal pool juba pläkutatud, et Ameerika tasemele nagunii ei jõuta ja fotograafid jagavad võtteplatsil igavaid kommentaare. Nii ongi, aga samas huvitav jälgida on ikkagi. Minu ootused olid selle saate puhul igal juhul veel madalamad, nii et selles mõttes üllatusin isegi meeldivalt 😀 Sest kui sa saatest nagunii suuremat ei oota, siis pettuda ju ka ei saa. Ma ei pettunud ja mingi põhjus ju ikka on, miks ma seda endiselt edasi vaatan, sest kuigi fotograafid annavad igavaid kommentaare, saatejuhil on imelik piiksuhääl (aksendist me ei räägi, sest ta on ju kaua välismaal elanud… ning häält ka ei saa inimene endale ise valida, nii et anname selle andeks). Nii et üldiselt võib isegi mingil määral rahule jääda. Eesti mastaabi kohta on see saade isegi üle ootuste hea.

Tahtsin siin blogis rääkida hoopis 16-aastasest modelliks pürgivast Keiust(kellel juba varasemaid kogemusi + Hiinas käik jne), kes tänases saates pisaraid valas ning mainis, et tema poiss-sõber ei taha leppida sellega, et ta seal saates on. Okei, arusaadav on, et kui sa oled kallimast eemal, siis sa oledki kurb ja valad vahel pisaraid, selles mõttes ma ei näe üldse probleemi. Aga mind pani hämmastama tema mingi taoline repliik: “Kui mu kallim paluks mult siit saatest ära tulla, et meie suhe saaks edasi toimida, siis ma teeksin seda, sest ma tahan, et see suhe jääks püsima.” No kulla tüdruk, sa oled 16-aastane ja kui modelliks saamine on tõesti su unistus, pealegi oled sa veel nii kaugele jõudnud ning järsku su nolgist poiss-sõber (no okei, vbl ei ole nolk, äkki on 22, 24, 27 – kust ma tean, aga point on sama) ütleb sulle, et tüdruk, marss koju, siis sa lendad nagu tuulispask oma kohvreid kokku pakkima ja ütled: “Hüvasti, modellimaailm!” Ja liiati veel enam, kui sa oled juba varem Hiinas käinud ja sulle tõesti see ala meeldib ning pildid tulevad ka “Eesti Tippmodelli” saates ilusti välja, aga siis järsku su armas kallis peigmees ütleb sulle, et ta ei leia, et sa peaksid selles saates olema, siis sa loobudki kohe! Jätad 16-aastaselt oma unistuse, sest su praegune kallim (kes on tõenäoliselt sama vana kui sa ise ehk väga noor) arvab niimoodi! Täpselt nagu Gerli Kai (oli vist) seal saates ka ütles, et mehed tulevad ja lähevad(ja eriti veel nii noorelt!), siis peaks prioriteedid paika panema.

Okei, ma saaks aru, kui Keiut modellindus ei paeluks(ta avastaks selle näiteks saates) ning ta tahakski ära minna, aga selles ju point pole. Saates sai ta noormees vist ikka asjast aru ning ei teinud talle sellist ultimaatumit, et tüdruk sealt ära minema peaks? Aga kui oleks teinud? Kas ta tõesti olekski läinud? Ma saan aru, et kui oled viie lapse ema ja armastav abikaasa oma mehele, siis võib-olla pole kõige mõistlikum öelda: “Ma nüüd panen seljakoti selga ja tõmban siit Eestist vehkat, sest see on mu unistus”, sest noh kui lapsed väiksed, siis peab neid ikka toitma, mähkmeid vahetama, riietama, kasima, kammima + veel üllatunud abikaasa, kes jääks sellisel juhul lolli näoga sulle otsa vahtima ning mõtleks, et kaasa päris segaseks läinud. Aga kui sa oled 16 ning modelliks saamine ning kõik need vidinad-sidinad-pildistamised-sitsid-satsid-emotsioonid-kõrged kontsad, meik, soengud, ilusad riided jne sind köidavad(nagu Keiu puhul see ilmselgelt ka on) ja sa selle kõik oled valmis nõus vastu taevast lennutama, sest su nunnu “eluarmastus” arvas, et teie suhte päästmise nimel peaksid sa kodus põll ees süüa tegema, siis…

oled sa lihtsalt loll! Ma ei väida siin, et Keiu ei pruugi oma praeguse kallimaga kauaks kokku jääda, pärast on veel kümne aasta pärast koos, aga vaevalt see saab niimoodi olla, et praegu oma unistusest loobud ning siis pärast rahulikult oma musimopsi tänad, et ta sult saatest ära käskis minna. Pigem on siis niimoodi, et kui mingi imelikul põhjusel veel 10 aasta pärast sama tüübiga koos oled, siis parema meelega virutaksid talle panniga pähe, et ta sul omal ajal mingi mõttetu kapriisi pärast modellisaatest ära käskis minna. Kui tüüp ei suuda vastu pidada natuke aega (Kaua see modellisaade ikka kesta võiks, filmiti see ju kiiremini, ilmselt meie iga nädal on neil seal üks päev) ilma sinuta ning ütleb, et eit, kobi koju tagasi, siis ilmselgelt temast pikemas perspektiivis asja saada ju ei saa.

Ja oletame, et Keiu kallim ütlebki talle, et ta peaks koju minema ning kuulekas Keiu teebki seda pisarsilmil, sest loodab, et jääb igavesti oma nunnukesega kokku. Ja siis kuu aja pärast ütleb seesama tüüp: “Tead, Keiu, sorri, aga ma ei ole enam meie suhtest huvitatud.” Siis ilmselt teeks Keiu kõik, et poleks oma kallimat kuulanud ning modellisaatele nii lihtsalt käega löönud? Aga võta näpust – enam ei aita ei ussi-ega püssirohi ning kastruliga kallimale pähe löömine ei too ka midagi muud peale suure jama. Aega enam tagasi kerida ei saa. Ja siis kahetsed elu lõpuni, et oma unistusest loobusid.

Nii et Keiu, ära mine saatest lihtsalt sellepärast ära, et su kallim arvab, et sa peaksid seda tegema (Kuigi nad vist ei saagi niisama saatest ära minna, sest neil on see leping, aga no hüpoteetiliselt siis). Kui see on sinu unistus ja sa oled hetkel 16-aastane, siis sa peaksid selle poole püüdlema! 16-aastaselt jätta mingi mehe pärast oma suur unistus täitmata on kõige arulagedam põhjus, mida ma eales kuulnud olen. Isegi 22-aastaselt. Isegi 30-aastaselt. Okei, lapsed on juba natuke teine teema, aga mehe pärast? Kas sa saaksid üldse pärast enam selle sama mehega õnnelik olla, kui oled tema pärast loobunud millestki sellisest, mis sulle nii väga meeldis?

Natuke muust teemast rääkides, lõpuks nägin siis selle Urmas Väljaotsa ka modellisaates ära. Aitäh sulle, Urmas Väljaots, et sa nii igava “Minu Pariisi” kirjutasid. Nojah, arvata on, et Pariis on moetööstuse meka, aga kui kogu raamat koosneb ainult moest, siis oleks võinud selle raamatu kuskil moeraamatute sarjas välja anda. Õnneks mul oli paar aastat tagasi nii palju oidu peas ning seda raamatut endale ei muretsenud, vaid laenasin enne sõbrannalt. Kõige igavam minu-sarja lugemine. Ma pole “Minu Pariisi” raamatut üldse enam raamatupoes ka näinud, põhjus ei saa ju ometi olla selles, et see oli lihtsalt nii huvitav, et kõik eksemplarid osteti ära? (Kui nii oli, siis mis teil inimesed ometi viga on?) Ilmselt oli see nii igav, et nad peitsid need raamatud kuhugi ära, sest nad ei tahtnud neid sinna 1.euro raamatute listi panna(oleks häbi teinud ülejäänud minu-sarja raamatutele). Noh, vähemalt modellisaatesse ta sobis ning ütles isegi asjalikke kommentaare ehk siis iga inimene jäägu oma liistude juurde. Kirjutamine jäta teiste jaoks (noh, moest võid ikka kirjutada, aga üldiselt nii asjalike raamatute sarja ära parem oma nina topi!).

Ja saigi kõik öeldud. Pidage siis meeles: Püüelge oma unistuste poole ning ärge  lubage oma kullakestel teile öelda, et peaksite neist loobuma! 😉 Ja kui ta nii ütleb, siis ärge loobuge! Hiljem kahetsete nagunii.

Niisama staff

Leidsin sellest postitusest ühe hea asja:

http://anets0.wordpress.com/2011/09/02/mida-sa-teinud-oled/

Mõtlesin, et teen selle enda kohta ka ära 🙂

Tegin tumedaks need asjad, mida ma olen teinud.


•lõpetanud keskkooli

•suitsetanud

•kalal käinud

•midagi tobedat kogunud

•rokkontserdil käinud

•kedagi omakasupüüdmatult aidanud

•ühe päevaga vähemalt kolme filmi vaadanud

•üle 36 h magamata olnud

•kellelegi valetanud

•kokaiini teinud

•mõnes aines läbi kukkunud

•tornaadot näinud

•keemilisi narkootikume teinud

•matustel käinud

•end ära põletanud

•suusareisil käinud

•lennukiga lennanud

•vangis olnud

•arreteeritud olnud

•koolist poppi teinud

•vaimuhaiglas olnud

•kõiki “harrypottereid” vaatanud

•kasiinos mänginud

•valedetektori testi teinud

•delfiinidega ujunud

•lugenud rohkem kui 20 raamatut aastas

Euroopas käinud

•pärast 12 eluaastat värviraamatut värvinud

•operatsioonil käinud

•hamstrit omanud

•surfanud

•juukseid värvinud

•end tätoveerinud

•raamatukogust raamatu(id) varastanud

Mõned küsimused eelmise aasta kohta

Olen mitmest blogist leidnud küsimusi eelmise aasta kokkuvõtte kohta ja nüüd mõtlesin, et võiksin isegi neile vastata (Kuigi on juba veebruar, aga mis siis :D).

Mida tegid aastal 2011, mida varem teinud pole?

Hmm… Käisin mitmes riigis, kus ma varem käinud polnud. Rääkisin mitu korda avalikult oma Ladina-Ameerika projektist ehk siis sain palju esinemiskogemust juurde.

Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusaastalubadusi?

Jaa, andsin uusaastalubadusi, aga pidasin neist kinni ainult ühest 😀 Läksin 2011 aastal trenni. Olen alati olnud ööinimene, seega seda lubadust ma ei suutnud pidada, et ma varakult voodisse jõuaksin 😀 Internetti ka vist vähem kasutama ei hakanud 😀 Aastaks 2012 ma lubadusi ei andnud, sest ei suuda neid nagunii pidada.

Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Kusjuures ei sünnitanudki. Mu lähedased on rohkem sellised karjääriinimesed. Mina… Mina pole vist kumbki, sest hetkel ma õpin allast oma tulevast ametit 😀 Praegu olen ma küll kindel, et lapsi ma veel niipea ei tahaks. Muidugi never say never, aga hetkel ma tunnen niimoodi. Tahan veel nii palju olla ja avastada, seega lapsesaamine ei ole praegu kavas. Ma tean, et lapsega saaks ka palju asju teha, aga ma ise tunnen, et ma poleks selleks veel valmis.

Kas keegi su lähedastest suri?

Jaa… Mu kõige kallim inimene suri- mu ema. Nüüd on sellest möödas juba peaaegu neli kuud, aga vahel on küll selline tunne, et ta oleks nagu kuhugi reisile läinud (või pigem mina oleksin läinud, sest ma olen seda tihti teinud) ja et ta varsti tuleb tagasi. Olin ise sellel ajal reisil, kui see kõik juhtus. Kui ma ära läksin, oli kõik korras… ja kui tagasi tulin, oli ta surnud. 3 päevaga muutus mu elu kardinaalselt. Mäletan igavesti, kuidas reisilt tagasitulles Tallinna sadamas olles selle teate sain, et teda pole enam. Viimased uudised olid olnud, et ta on koomas ja siis… Kõige hullem tagasisõit koju algas siis Tallinnast. Olin nagu mingis õudusunenäos, sest mulle lihtsalt ei jõudnud see kõik kohale… Mu peas keerlesid kõik mälestused oma armsa emaga. Mul oli parim ema maailmas! Mõned on mulle öelnud, et olen uskumatult tugev pärast seda olnud, sest läksin kohe järgmisel päeval pärast matuseid kooli tagasi, kuigi oleksin võinud endale aega võtta. Ilma tegevuseta olemine oleks mulle veel hullemini mõjunud.

 

Edukad praktikad, palju uusi erialasid kogemusi.

Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Ma ei ole tavaliselt eriti haige. Palavik ründab mind korra kahe aasta jooksul ja veebruaris 2011 see ka juhtus, aga õnneks ainult paariks päevaks. Selles mõttes on mul vedanud. Vigastusi ka ei olnud.

Möödunud aasta parim ost.

Hmmm, Liis Kängsepa reisiraamatud vist. Üldse olen palju reisiraamatuid endale muretsenud, aga see on loogiline ka arvestades mu eriala 😀 Minu-sarjast on mul olemas kõik raamatud, kus on käidud hispaaniakeelsetes riikides (lemmik on “Minu Argentina”, mille autor ongi Liis Kängsepp ning “Minu Kolumbia”, kõige igavam on “Minu Hispaania”) + veel palju muid raamatuid sellest sarjast.

Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Ei olegi vist väga selliseid inimesi. Või kui ka on, siis on see ainult korraks.

Kuhu läks enamik su raha?

Toidu peale. Palju ka väljas söömise peale. Raamatute peale läheb ka, aga riiete peale eriti ei kulu. Ma pole eriline riidepoodides shoppaja, see paneb mu pea valutama.

võrreldes 2010 aastaga(test on ju 2011 aastakokkuvõte), oled sa:

kõhnem või paksem?

Kõvasti kõhnem. Lausa 13 kg kõhnem.

vaesem või rikkam?

Vaesem.

Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Soovin, et oleksin rohkem raamatuid lugenud, et oleksin emaga rohkem aega veetnud (kui mul see võimalus veel oli), et oleksin rohkem aega kultuuriüritustele pühendanud (Kuigi aasta lõpus oli mul üks meeletult lahe Mehhiko artisti esinemise kuulamine ja seda siinsamas meie armsas Eestis! 🙂 )

Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Arvutis istunud, vähem aega draamadele raisanud.

Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ma ei vihka kedagi. Mul on võib-olla inimesi, kes mulle ei meeldi, aga vihkamine oleks liiga suur sõna.

Parim raamat, mida lugesid?
Diario de una ninfómana ( Valérie Tasso) –     See oli küll megahea raamat, üle pika aja lugesin jälle hispaania keeles ning hirm, et mu arusaamine on vähese praktika tõttu kaduma läinud, oli asjatu. Sain endiselt peaaegu kõigest aru. Filmi ma pole näinud, aga plaanin selle ka millalgi ära vaadata! Nüüd ootab mind ees veel üks hispaaniakeelne raamat. Aga konkreetne raamat rääkis naisest, kes avastas end üha uuesti ja uuesti läbi seksi, kuigi lõpuks tõi see talle ka palju kannatusi. Raamat rääkis naisest, kes olenemata kõigest nautis seksi (mis siis, et ta hiljem prostituut oli, seda viimast aga täiesti omal vabal tahtel, kuigi rahamured viisid ta selleni, oli see ikkagi ta enda valik).
 Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?
Aastal 2011 sain 22 ja olin siis koos sugulastega 🙂 Õhtul käisin õega peol 🙂
Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?
Kui mu ema ei oleks surnud…
Mis sind mõistuse juures hoidis?
Ega tegelikult vist ei hoidnudki miski 😀 Ma olen selline inimene, kes teeb kõik asjad ikka oma tahtmise järgi ja ka siis, kui need on liiga pöörased 😀
 Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2011 õpetas.
Ütle oma lähedastele, kui väga sa neid armastad! Sest mitte kunagi ei tea, kaua sul selleks enam üldse aega on… 😦