EBA 2019 – viie aastaga on meeletu areng toimunud (ehk siis mulle üldkokkuvõttes meeldis, aga Meelise kõnet oleks pidanud keegi teine pidama…)

Ma muudest asjadest kirjutan mõnes teises postituses, aga täna keskenduksin ma ainult EBA-le ehk Eesti Blogiauhindadele. Kuigi ma teadsin, et jäin oma grupis viimaseks ehk neljandaks ja mind ükski auhind ei oota, siis otsustasin siiski kohale minna. Ma viimati käisin EBA-l aastatel 2015 ja 2016 –  ehk siis algusaastatel. Juba alustuseks võib öelda, et areng on vahepeal meeletu olnud! Ma küll 2017 ja 2018 jälgisin Õhtulehe otseülekannet, aga ka siis ei olnud asi nii hea kui praegu. Et tõesti – sel korral mulle meeldis peaaegu kõik. Alustame siis algusest!

EBA-le ma võtsin kaasa Hendriku ja oma sõbranna. Kui mu sõbranna veel midagi tänu mulle blogidest teab, siis Hendriku jaoks on see täielik tuumateadus ja peale minu on ta kuulnud ainult Malluka blogist, sest teda teavad enamik. Jõudsime juba enne 18.00 kohale, sest Meet & Greetil osalejad pidid selleks ajaks kohale jõudma. Ma polnud mitte kunagi varem Vaba Laval käinud – mulle see koht meeldis! Ruumi oli piisavalt ja kindlasti parem valik kui igasugused kohvikud vms, kus auhindade jagamine esimestel aastatel toimus. Eelmisel aastal oli vist ka seal? Vist oli, aga pead ei anna.

Kui meid saali sisse lasti, siis alguses sai tagaosas niisama näksida, juttu ajada ja oodata Meet & Greeti algust. Minu meelest kõik nägid imelised välja! Triinu Liis oli eriti kaunis oma kleidiga! Ja Mari-Leen säras kogu õhtu jooksul ja mõlemad kleidid, mida ta kandis, sobisid talle kui valatult! Blogijatest nägin ma esimesena Manjanat, siis Kaid, kellega ma polnudki varem juttu puhunud, aga nüüd sai seda teha! Ta kohe nii armsalt küsis, et kas ta võib mu beebikõhtu katsuda, mida ma muidugi lubasin. Hiljem nägin suures saalis juba Liivit, keda ma ka esimest korda elus laivis nägin ja temaga sai natuke räägitud, Jummel Juurikat, kes nägi päriselus veel rohkem Tuuli Roosma moodi välja! Küll aga Tuuli Roosma noorem versioon, ma kunagi mainisin seda talle tema blogis ka, et ta on minu meelest temaga nii sarnane. Siis nägin päriselt ära ka Ritsiku, kelle blogi ma ikka jälgin, aga ma polnud kunagi teda päriselt näinud. Manjana tutvustas meid. Kusjuures teda nähes mulle meenus, et ma olen ta pilti küll tema blogis näinud, aga mul ei tulnud see lihtsalt meelde. Peo lõpus sai tervitatud Britti, Mallukat ja Eveliisi.

Kogu õhtu jooksul tulid minuga rääkima ka mõned lugejad, mis oli väga meeldiv üllatus! Üks neist tuli kohe üpris alguses, kes mainis, et talle meeldib, kuidas ma oma kommentaariumis lugejatele vastan. Et just selles mõttes, et kui keegi tulebki halvasti kommenteerima, et ma siis kuidagi suudan ikkagi neile rahulikult vastata. See oli minu jaoks pigem väga üllatav kommentaar, sest ma tegelikult enda arust võin vahel ikka suht vastu ka klähvida, et viisakaks ma igas olukorras enda arust ei jää 😀 Aga tore, et päris kõik niimoodi ei arva. Siis tuli veel rääkima näiteks üks lapsega naine, kellega me vestlesime pikalt blogimaailmast ja üldse sellega hakkamasaamisest jne. Tema kusjuures mainis, et esimesena nägi ta Hendrikut ja aimas, et ju ma pean siis ka kuskil olema 😀

Kui lõpuks Meet & Greet algas, siis üllatav oli minu jaoks see, et esinejaid ei näinudki, vitriin oli ees. Nagu ma hiljem Triinu Liisilt kuulsin, siis oli see korraldajate poolt mõeldud tegelikult niimoodi, et lugejad lähevad seisavad sinna ette ja jäävad kuulama, aga kõik istusid juba saali maha – seega see asi oli jah natuke veider, aga see selleks. Võib-olla oli see ehk isegi hea, sest paljud blogijad on pigem kirjutajad – ehk nad pole sellise tähelepanuga veel nii harjunud? Seega seda ma otseselt miinuspooleks ei loeks.

Kuigi ma pean tunnistama, et päris kõiki osalejaid ma ei suutnud jälgida, et vahel sai sõbrannaga lobisetud, kui keegi esines. Aga seda tegid väga paljud, seega ma ei ausalt öeldes ei teagi, kuidas seda saaks nii lahendada, et kõik kuulaksid. Mind kutsuti lavale koos “Prooviabielu”Heleniga (kes nägi ka oma kleidis täiesti vapustav välja!). Minult ei küsitud neid küsimusi, mis ma ise olin kirja pannud (Triinu Liisile anti need küsimused ette, tema neid ei koostanud), aga tegelikult suurt vahet ei ole, sest need olid jumala okeid, mida mulle esitati. Ja siinkohal peaks küll Triinu Liisi ka kiitma, sest minu meelest on ta nagu õhtujuhiks loodud. Sest ta tõesti sai väga hästi hakkama ja tundis end täiega vabalt, mida ühelt õhtujuhilt peabki eeldama. Et selles mõttes läks küll ülihästi, et tema lõpuks seda juhtima asus.

Kui kätte jõudis auhindade jagamine, siis me kobisime lavast kaugemale, sest need kohad oli mõeldud nominentidele. Igal juhul – minu meelest oli väga hästi korraldatud see, et nominendid kutsuti kolmekesi lavale ja siis öeldi, et kes saab kolmanda, teise ja esimese koha. Hoidis aega kokku ja kogu asi mõjus väga sujuvalt. Ja kindlasti on samm edasi ka see, et polnud enam Ženja Fokinit või Anu Saagimit, kes blogijatele sõna otseses mõttes igasuguseid draamahõngulisi küsimusi esitas või neid lausa mõnitas, kui neid kohal polnud jne. Et selles mõttes ka samm edasi, sest aastate jooksul on korraldajad ju ise näiteks Anu Saagimile igasuguseid erinevaid kommentaare võitjate blogide kohta öelnud, mille kohta Anu siis sai küsimusi esitada, aga mis enamustes ebamugavust tekitas. Et oligi vaid hääl, kes siis võitjad ette luges. Kindlasti suur edasminek!

Kui nüüd rääkida miinustest, siis… selleks on Meelise kõne. Kes pole kursis, siis ta pidas lõpus pika kõne kiusamisvaba blogimiskeskkonnast ja sellest, et sellist asja peaks taunima jne. Pikemalt saab seda lugeda siit (päris kõik ei tulnud seal esitlusele, mingi osa jäi välja). Mitte see kõne iseenesest polnud halb, sest see oli tõesti hästi kirjutatud, selle kohta pole mul midagi öelda. See kõne oleks ilmselt kõvasti paremini mõjunud, kui selle oleks esitanud keegi teine. Miks? Põhjuseid pole vaja kaugelt otsida – minu meelest tundub natuke silmakirjalik, et sellist kõnet peab mees, kes paar aastat tagasi oma blogis kirjutas, et kõik eesti ilublogijad on koledad kui öö, tuues ekstra välja neist ühe, kes oli pikalt võidelnud oma näonaha probleemiga ja seda ka blogis kirjeldanud. Kui tavablogijale ehk veel võib sellise kõnepruugi aja jooksul andestada, aga kui sa kuulud korraldajate tiimi, siis on see ikka väga mööda asi. Ja ei saa ka unustamata jätta Mari-Leeni halvustavaid postitusi teiste välimuse kohta ja üleüldist kriitikat kõigi suunas. Kui üks asi on kritiseerida kellegi käitumist või tema olemust, siis minu meelest on veel hullem, kui hakatakse tegema sama kellegi välimuse puhul. Ja ka see sobib siia hästi, et kui nüüd öeldi, et draamasid peaks vähem olema, siis korraldajad on ise aastate jooksul Anu Saagimile söötnud ette võitjate kohta igasugused draamad jne, mida nad siis kõigi ees kommenteerima pidid… Et selles mõttes tõesti ei tundu see kõne minu jaoks loogiline.

Et praegusel juhul tundus see kõne minu jaoks täpselt sama tõsiseltvõetav kui see, et Martin Helme ütleks järsku, et lastetud naised on täiega väärtuslikud või Mart Helme ehitaks oma koduaeda pagulaskeskuse, kus ta pagulastega õhtuti malet või kabet mängima hakkaks. Või siis “Tuvikeste” Al hakkaks reaalselt oma naise Peggyga voodirõõme nautima ega tooks kogu aeg ettekäändeid, miks mitte seda teha 😀

Ka selle kõne oleks saanud kõvasti paremaks keerata, kui Meelis olekski oma kõnes ausalt välja toonud, et vot, aastaid tagasi tegime ise samamoodi, aga saime oma õppetunni vms kätte. Sest sama hästi oleks ju võinud paar aastat tagasi tuua kellegi lavale, kes oleks samasuguse kõne pidanud, aga loogiline, et seda siis ju ei tehtud, sest korraldajad olid ise niimoodi käitunud. Et näiteks kui seda kõnet oleks pidanud blogijatest a la Liivi, Henry või Lipsuke (viimased kaks ei kandideerinud sel aastal ja neid polnud kohal ka), siis oleks see ehk minul kui mõnede arvates Kiusajal2019 ka mingi emotsioon tekkinud, aga hetkel seda ei juhtunud. Sest kõnepidaja süüdistab teisi inimesi vihaõhutamises jne, aga pada sõimab patelt, ühed mustad mõlemad (või siis kõik, kes sarnaseid postitusi on üldse aja jooksul kirjutanud). Need eelpool nimetatud kolm blogijat pole kunagi selliseid postitusi kirjutanud ja oleks sellepärast palju paremini sobinud selliste kõnede ettekandmiseks. Lihtsalt näiteks toodud olid need konkreetsed blogijad, valikut oleks muidugi rohkemgi.

Et kui see miinuspool välja jätta, siis mulle see üritus meeldis! Ma olen kolm korda kohal käinud ja see tänavune üritus oli kindlasti neist kõige paremini korraldatud. 10-st punktist paneksin 8.5 – ja just selle Meelise kõne pärast, mida oleks kindlasti pidanud pidama keegi teine. Aga muud asjad olid tõesti läbimõeldud minu meelest 🙂

Ja lõpetuseks tahaksin tänada kõiki inimesi, kes minu poolt hääletasid! 🙂 400 häält on kõige rohkem, mis ma kunagi üldse saanud olen ja kolmanda kohaga jäi vahe 75 häält, mis pole üldse nii palju – just arvestades seda, et minul ei ole Instagrami, Facebooki ega Youtube jälgijaid kuskilt võtta, sest ma pole oma blogile ühtegi sotsiaalmeedia kanalit loonud. Seega aitäh kõigile, kes ikka mu blogi loevad ja vaatamata viimase aja sündmustele, kus ma paljude arvates igaveseks kõik oma lugejad kaotasin, pole siit kuhugi ära läinud. Aitäh teile, te olete vinged! 🙂 Üks on küll kindel – nagu ma ka Meet & Greetil mainisin, et mina olen üks neist otsekohestest blogijatest, kes jääb ikka samasuguseks – ja kui see inimestele ei meeldi, siis nii lihtsalt ongi 🙂

Lõpetuseks mõned pildid siis ka! 🙂

 

Enne Meet & Greeti algust 🙂

Koos Manjanaga 🙂 Rohkem pilte mul polegi, see viimane on siis Õhtulehe galeriist võetud 🙂

 

 

Advertisements

EBA hääletus on alanud! :)

Tänasest saab siis blogiauhindadel oma lemmikutele hääli anda! Mina tegin selle juba ära ja jagaksin hea meelega seda infot, kellele ma need hääled siis andsin 🙂

Võtangi kõigepealt ette selle kategooria, kus ma ise kandideerin – selleks on elulised blogid üle 5000 lugejaga kuus. Seal kategoorias on ainult viis kandidaati ja kindel on see, et Mallukas selle võidab, sest tema lugejate arv on kõigist teistest eesti blogijatest peajagu üle. Ka Liivi, Liisa ja Miiu lugejate arv on suurem kui minu oma – Liisal ja Miiul on lisaks ka väga suure jälgijaskonnaga Youtube kanalid, kus nad enda poolt saavad inimesi hääletama kutsuda (Liisal lausa 25 000 jälgijat Youtubes). Seega eks ma natuke vaeslaps selles kategoorias olen, sest ma olen ka ainuke, kellel pole oma blogi Facebooki ega Instagrami – ilmselt suure tõenäosusega tuleb viies koht selles suurte blogijate nimekirjas vastu võtta 😀 Aga ma sel aastal kutsun siiski inimesi enda poolt hääletama, sest igas kategoorias saab anda kuni kolm häält ja oleks tore, kui minu lugejad seda teeksid 🙂 Oleksin väga õnnelik selle üle.

Kelle poolt ma siis ise hääletasin selles kategoorias? Kuna hääli saab anda kuni kolm ühes kategoorias, siis just seda ma tegingi! Ning jah – andsin esimest korda blogimise ajaloos hääle ka endale ja seda väga lihtsal põhjusel – ma tunnen, et olen seda eelmise aasta põhjal väärt küll, sest olen üpris tihedalt blogima hakanud, pause pole praktiliselt olnudki. Ja umbes 1.5 aastat tagasi ei oleks ma ilmselt selles nimekirjas kandideerida saanud, sest siis mu lugejate arv päris 5000 kuus kogu aeg ei ületanud – seega ka see number on tõusnud. Hüppeline tõus tuli muidugi siis, kui ma oma rasedusega kapist välja tulin, ka enne seda oli see juba üle 5000, aga nüüd on juba veel rohkem. Seega mina teen sel korral küll endale pai ja mitte sellepärast, et ma rasedaks jäin, see oli lihtsalt asi, mis nüüd juhtus, vaid ikka selle tõttu, et olen rohkem blogima hakanud 🙂 Blogimine on mulle alati meeldinud, kuigi minevikus on mul selles ka pause olnud. Hetkel seda tunnet ei ole, et tahaksin pikemalt pausi pidada. Sel aastal kusjuures jagasin seda hääletamist ka oma Facebooki seinal, aga seal on mu sõbrad ainult – seega suurte jälgijate arvuga ei saa konkureerida, aga kutsun kõiki küll enda poolt hääletama 🙂 Lähen samuti blogiauhindadele kohale (või siis pigem veeren, sest selleks ajaks olen nagu maakera :D) ja panin end kirja ka sellele meet & greetile, kus oma lugejatega kohtuda saab! 🙂 Seega 15.juunil Vaba Lava teatrikeskuses näeme 🙂 Ja muidugi tänud kõigile neile, kes mulle hääle annavad. No lisaks mulle endale andsid mulle hääle ka Hendrik ja mu sõbranna, seega kolm häält on käes, jee 😀

Lisaks endale andsin ma hääle ka Mallukale ja Liivile. Mallukale ei ole ma mitte kunagi varem häält andnud, sest alati on ta minu jaoks olnud see blogija, kes nagunii saab täiega hääli, aga kuna ma ta püsilugeja olen, siis sel korral andsin 🙂 Ja veel sai mu hääle Liivi, keda ma regulaarselt loen ja kelle blogi mulle meeldib. Ma loen Miiut ka regulaarselt ja Liisat vahel – seega kõik blogid on minu jaoks tuttavad. Küll aga Liisa puhul ma pigem jälgin tema Youtube kanalit, sest mulle meeldib tema videoid rohkem vaadata, kui tema blogi lugeda. Aga olekski üpris ebaloogiline, kui ma selles kategoorias enamus blogisid ei loeks 😀

Vaatame siis veel, kellele ma hääle andsin. Võtangi kategooriate järgi.

Aasta uustulnukate kategoorias jätsin hääletamata, sest enamus on minu jaoks võõrad nimed. Veel mõni aeg tagasi oleksin hääle andnud Paksukesele, kes nüüdseks on blogi jälle avanud, aga ta on minu jaoks end päris ära ammendanud just oma imeliku suhtumise tõttu. Seega siit ei saanud keegi mu hääli. Eks ta natuke halb on, sest ma pole uute blogidega kursis ja ehk peaks selle aja võtma ning uurima, mis seal uute maailmas toimub, aga hetkel ma tahtsin hääle anda neile, keda ma juba varem lugenud olen.Ehk siis just neile, kelle blogiga ma juba varasemalt kursis olen.

Arvamusblogidest loen ma ainult Eveliisi ja tema mu hääle ka sai, teised on minu jaoks tundmatud blogid  (Kirsti Timmeri nimi on ikka tuttav, aga ma ei loe ta blogi). Ma olen üpris kindel, et Eveliis selle kategooria ka kinni paneb. Ma tean jah, et olen minevikus oma blogis Eveliisi palju kritiseerinud ja tänapäeval ma ilmselt enam päris selliseid postitusi ei kirjutaks, aga mulle ta blogi siiski meeldib. Ma pole kindlasti nõus kõigega, mida ta kirjutab, aga tal on head postitused minu meelest.

Elulised blogid ja alla 5000 lugeja kuus. Seal said mu hääled Jummel Juurikas, Ritsik ja Murca. Päris püsilugeja olen ma Jummel Juurika blogi puhul, aga ka Ritsiku ja Murca blogid on minu jaoks vägagi tuttavad nimed, sest nad on nii pikalt bloginud. Ma ei saa öelda, et ma nende puhul päris 100 protsenti püsilugeja olen, aga siiski juhtun nendesse üpris tihti. Ja sealt nimekirjast ma nagunii rohkem kedagi ei loe, mõned nimed on veel tuttavad – ehk olen paar korda ka sisse piilunud, aga rohkem mitte.

Elu välismaal – reisiblogid kategoorias andsin oma hääle Anule. Seiklusjutte ma ikka olen üpris palju lugenud, teised blogid selles kategoorias on minu jaoks võõrad. Anu on hea kirjutaja ja tema blogi on alati lust lugeda.

Ilu-ja moeblogid jätsin vahele, sest ei jälgi mitte kedagi neist. Ehk olen paar korda mõnele sattunud, aga see on ka kõik.

Kasulikes blogides andsin hääle Manjanale, sest tema blogi püsilugeja olen ma juba aastaid olnud. Alles nüüd märkasin, et ka Kai on selles kategoorias esindatud, aga ma olen juba ära hääletanud – seega sel aastal minu poolt sulle häält ei tulnud kahjuks 😦 Tundub, et mul endal on vaja silmanägemist kontrollida 😀 (kuna Kai saab sellest huumorist aru, siis julgesin selle siia lisada). Aga Kaid loen ma ka, kuigi ta viimasel ajal kirjutab väga harva kahjuks. Teisi siit nimekirjast ma püsivalt ei loe, kuigi mõni nimi on veel tuttav.

Kodublogisid ma ka pigem ei loe, olen paarile ehk klikkinud, aga see on ka kõik. Kokandus-ja terviseblogid on ka minu jaoks täiesti tundmatu maa, kultuuriblogidest mõnda olen korraks sirvinud, aga see on ka kõik. Loomeblogid ja kultuuriblogid on minu jaoks täiesti tundmatu maa, noorteblogid samuti. Beebi-ja pereblogide puhul on need nimed mulle ka üpris tundmatud, sest need, keda ma regulaarselt loen, hetkel ei osale. Spordi-ja trenniblogid jäävad minust ka kaugele, sest olen selline trennivõhik ju. Ja ongi kõik!

Tundub, et mõnes kategoorias võiks hakata rohkem blogidega tutvuma, sest hetkel on mul ikka kindlad lemmikud, mida ma olen juba väga pikalt lugenud. Ma olen nüüd kusjuures Blogipostituste reklaamise grupis Facebookis ja olen vahel seal häid uusi postitusi leidnud, aga päris tervet blogi ei ole lugema hakanud veel. Veel, aga ehk kunagi 🙂

Aga minge teie ka hääletama! Hääletada saab siit:

https://blogiauhinnad.ee/haaletamine/

Selleks tuleb lihtsalt oma kehtiv e-maili aadress lisada ja igast kategooriast kuni kolm lemmikut välja valida. Kui mõni kategooria on täiesti tundmatu, siis võib selle tühjaks jätta või kui kolme lemmikut pole, siis võib ka ainult ühele, kahele oma hääled kindlas kategoorias anda 🙂

Ja kirjutage mulle kommentaaridesse, kas lähete sel aastal EBA-le? Ja kellele oma hääled andsite, mis blogid teile endale meeldivad sellest nimekirjast? Ja kui ma meet & greetil sel aastal osalen (ma panin end küll kirja, aga ma ei tea, kas kõik saavad osaleda, kes end kirja panid), siis kas keegi tuleks minuga juttu rääkima või vahiksin tühjusega tõtt? 😀 Mina kutsun teid küll hääletama – hääletage oma lemmikute poolt ja kui mina olen üks neist, siis selle üle olen kohe eriti tänulik 🙂

Ilusat kevadpüha kõigile! 🙂

 

Kui palju mul neid lugejad siis tegelikult on (endalgi huvitav niimoodi uurida, pole varem viitsinud :D)/ Ma sel aastal osalen EBA-l ka :)

Mõtlesin, et sel aastal võiks ehk EBA-l isegi osaleda. Hakkasin seda asja siis rohkem uurima, et mis värk sellega täpsemalt on. Enne oma blogi lisamist avastasin, et eluliste blogide kategoorias on üks oluline muudatus – nimelt on seal kaks valikut, kas su blogis on kuus alla 5000 külastaja või üle 5000 külastaja. Seda ma teadsin nagunii, et üle 5000 kliki ehk vaatamise on mul blogis kindlasti ühes kuus, aga kas ka külastaja? Vahe on lihtsalt selles, et üks inimene võib teha mitu klikki ehk vaatamist, seega kui klikkide arv oleks 5000, siis külastajate arv on kordi väiksem. Ma uskusin, et ehk ikka on ka üle 5000 külastaja ühes kuus, aga polnud varem niimoodi seda asja uurinud.

Seal oli ka kriteerium, et peab oma blogisse Google Analyticsi lisama. Ja see õpetus tundus kerge ja oligi kuni selle ajani, mil ma hakkasin seda koodi WordPressi blogisse lisama. Koodi ja kõik sain kätte, aga no ei õnnestu koodi kopeerida, lööb kogu aeg, et error on sees. Hakkasin siis googeldama ja tuli välja, et viga ei olnud minus. Nimelt Google Analyticsit ei saa kasutada tasuta WordPressi puhul (ehk siis wordpress.com puhul, wordpress.org sobib ideaalselt). Ehk siis kaks varianti – sa kas hakkad WordPressi eest maksma (võtad Premium kasutaja) või lood WordPressi põhjaga oma domeeni. Kumbki ei tundu minu jaoks hea variant, sest ma ei taha maksta asjade eest, mis on alati tasuta olnud. Aga suht jama ka, kui paned ennast kategooriasse, et sul on üle 5000 lugeja kuus ja siis sind eemaldatakse võistluselt, sest sul reaalselt pole või sul pole Google Analyticsit lisatud, mis näitaks, et tegelikult on küll. Kirjutasin Marimellile ja mainisin, et tasuta versiooni puhul ei saa seda Google Analyticsit lisada. Vbl mingit moodi saab, aga nii lihtsalt küll mitte. Ja et kui ma osalen, siis ma ei taha, et mind ära bännitakse, sest kuskil pole näha, kas mul ikka on üle 5000 külastaja kuus 😀 Marimell lubas uurida, et kas tõesti WordPressi tasuta versiooni puhul ei saa Google Analyticsit lisada ja ütles, et bänni ikka ei saa.

Hakkasin siis enda statistikast uurima, palju mul just neid külastajaid kuus on. Olen ikka vaadanud, et palju vaatamisi on, aga palju külastajaid kuus (ehk siis loevad just visitors, mitte sessions – ehk siis külastajad on olulised, mitte vaatamised) on, seda ma nii väga uurinud varem pole.

Nagu näha, siis mu kõige edukam aasta oli 2014, mil kogu vaatamisi oli kõige rohkem (mitte aga külastajaid). Ka 2018 ei ole külastajate mõttes halvem, vaid neid oli isegi rohkem – 99 785, lihtsalt vaatamisi on kõvasti vähem (285 566 võrreldes 2014.aasta 356 719-ga) – ehk siis 2014.aastal inimesed klikkisid rohkem erinevatel teemadel. 2018.aastal oli külastajate arv 99 785, 2014.aastal 94 943. Et külastajate arv on 2018.aastal 5000 inimese võrra rohkem, aga klikkide arv on 70 000 võrra väiksem kui 2014. 2014.aastal ma vist kirjutasin ka kõige rohkem ja teemad olid üpris skandaalsed. Nii et selle pildi põhjal tundub, et ühes kuus on mul küll üle 5000 erineva külastaja. Selle põhjal võib järelda, et lugejate arv on natuke ehk tõusnud, aga lihtsalt üks kindel külastaja ei kliki enam nii paljudel erinevatel postitustel kui aastal 2014. Ja kaks kõige edukamat aastat minu jaoks blogimises on olnud 2014 ja 2018 aasta, vahepeal on vähem külastajaid ja vaatamisi olnud. Kõige edukam oli 2014 ja siis järgneb kohe eelmine aasta. Päris hea ju 🙂

Hetkel siis praeguse kuu seis – märts 2019 ehk siis hetkeseisuga on külastajaid olnud 8147 ja vaatamisi 23 628. Veebruaris oli külastajaid 9796 ja vaatamisi 31 608. Jaanuaris oli külastajaid 8033, vaatamisi 21 731, detsembris oli 9006 külastajat ja 23 483 vaatamist. Novembris oli külastajaid 9001 ja vaatamisi 26 704, oktoobris 9563 vaatamist ja 31 183 külastust. Septembris sai ka 10 tuhat külastust ületatud – nimelt 10 018, vaatamisi 32 274.  Kõige vähem külastas mu blogi eelmisel aastal 6860 inimest kuus, see oli juulis 2018. Mis on ju ka arusaadav – palavad ilmad ja kes see arvutis ikka viitsib passida. Aga jah – tahtsin ise kindlust saada, et võin panna oma blogi sellesse kategooriasse elulistes blogides lisada, kus on üle 5000 külastaja kuus. Ma polnud varem neisse numbritesse nii süvenenud ja olin arvamusel, et mul on vähem külastajaid ja vaatamisi. Eriti suurte blogidega muidugi ei konkureeri, aga seda ma olen alati teadnud 🙂

Ehk siis jah – ma sel aastal kandideerin EBA-l. Tean ka seda, et mõned, kes eelmisel aastal ei kandideerinud, nüüd seda teevad (näiteks Mallukas ja Miiu). Kuhugi ettepoole ma ei loodagi tulla ja kui Mallukas kandideerib, on võitja sealses kategoorias nagunii teada, aga tore oleks ikka hääli saada 🙂 Sest beebi-ega pereblogi ma ilmselgelt pole, vbl aasta pärast, aga ma ei usu, sest ma ei taha ainult sel teemal kirjutada. Arvamusblogi on pigem nende ampluaa, kes kogu aeg ühiskondlikel teemadel arvamust avaldavad. Et jääb ikka eluline blogi järgi, kuigi seal on alati osalejate arv kõige suurem.

Rääkige, keda te ise sel aastal EBA-l kandideerimas soovite näha? Mis blogisid loete jne. Ja kandideerida saab siin (ja muud infot lugeda):

https://blogiauhinnad.ee/