Mu raamat on juba kujundaja käes! / Esimene kontsert üle pika aja / Tavaline argielu

Ma tean, et paljud naudivad seda leitsakut täiega, aga mina tahaksin lihtsalt kuhugi keldrisse ära põgeneda. Ma olen alati pigem jaheda suve nautija olnud – seega palun mulle tavapärane kodumaa ilm tagasi! Eks tuleb üle elada – mis seal muud ikka.

Vahepeal on juhtunud see, et mu raamat on hetkel kujundaja käes juba! Lisaks saatsin kõigile toetajatele e-kirja ja neil, kes saavad raamatu otse pakiautomaati, palusin oma andmed saata. Kui Sa pole minult sellist kirja saanud, aga toetasid, siis ehk läks see rämpsposti või jäi mul midagi märkamata (anna palun sellest siis teada!). Kirja saatsin aadresilt jvarton@tdl.ee, mis ongi mu peamine e-mail (mu neiupõlvenimega). Pole ka midagi hullu, kui hetkel jäävad andmed saatmata, küsin sügisel nagunii uuesti üle. Luuletused saatsin juba praegu ära – seega neid enam sügisel oodata pole. Raamat on pakiautomaadis sügisel neil, kes toetasid vähemalt 25 euro eest mu Hooandja projekti, teised said niisama virtuaalse tänu. Luuletused said kõik e-mailile, mul oli mitu erinevat, mille olen hiljuti välja mõelnud. Ma polnud ammu enam ühtegi luuletust kirjutanud ja see oli huvitav kogemus!

Saan ka pärast jaanipäeva ühe hispaania keele tunni anda! Enamasti toetasid suurema summaga rohkem lähedased või need, kes polnud hispaania keelest huvitatud, aga üks mu jälgijatest siiski oli! Nii äge 🙂 Ja mõned toetajad saavad siis lisaks mu enda raamatule ka midagi mu mahukalt raamaturiiulilt juurde.

Mu raamatu pealkirjaks jäi “Suhtesõltlasest õnnelikuks abielunaiseks” – sõna paadunud kadus eest ära. Nii mulle kui toimetajale muidu meeldis see pealkiri, aga sõna paadunud oli natuke üleliigne. Ja oma raamatus ma kirjutan ka, et õnnelik abielu ei võrdu alati paradiisiga, eks tülisid ole igas suhtes, vahe on lihtsalt nende lahendamises. Mina minevikus seda teha ei osanud. Ahjaa, ka meeste hüüdnimed ei ole päris samad, mis blogis olid, ainult Esimene jäi muutmata. Blogis pandud nimed olid oma aja ära elanud ja ma ei saa ega taha kutsuda kedagi Võrratuks lihtsalt sellepärast, et ma omal ajal panin kellelegi sellise pseudonüümi – temast sai Ilueedi hoopiski. Raamatus on Ego üldse Alkohoolik, Härra on Trennihuviline, Hurmur on Kriitik, Terminaator on Mõjutaja, Salapärane on Valetaja, Tark on Kirjutaja, Omakasupüüdmatu on Vankumatu, Kaval on Ootamatu, Romantik on Colombiano, Eriline on Tundeline ja Jalgpallifänn jäi ka samaks. Ning Kriimsilm on keegi, kellel blogis üldse nime polnudki, sest ma kirjutasin temast ülivähe. Ja Hendrik on ikka Hendrik, aga ta tuleb mängu alles raamatu teises pooles. Et siis teate raamatut lugedes, et olen nimed ära muutnud 😀

Mu esimene teistest kirjutatud lugu ilmus Nelli Teatajas (pilt on ka all). Kuna ajakirja Saatus & Saladused peatoimetaja on sama, siis ühe loo pani ta hoopis ajalehte. Nende kahe väljaande puhul võib pseudonüüme kasutada, üks lugu ilmub juuli ajakirjas ja teine augustis. Viimases kirjutan endast ja emadusest oma nime alt. Juulis ilmuvad mõned lood ka teistes väljaannetes, aga mitmed on planeeritud sügisesse. Nii et mu hobikorras kirjutamine on päris hea alguse saanud! Näiteks üks peatoimetaja andis mulle sellepärast võimaluse, et mainisin oma kirjas, kellega ma veel koostööd olen teinud (kuigi need lood alles näevad ilmavalgust, seega mul pole veel midagi reaalselt ette näidata) ja kuna nad jagavad toimetust, siis sai ta kohe minu kohta uurida. Ja minu lugusid kiideti! Nii et kirjutasin ka sinna teise kohta loo, mis sügisel ilmub. Sinna küll kogu aeg kaasautorit ei vajata, aga mind peetakse meeles.

Nii et jah – ma olen nautinud neid vestlusi inimestega, kellega ma muidu ilmselt mitte kunagi suhtlema ei juhtuks. Eriti ootan sügist, sest siis ilmub üks kolme allikaga pikem lugu, mis on nii südamlik! Ma veel enamikesse ajakirjadesse end kaasautoriks pakkunud pole, aga olen ülitänulik neile, kes mulle võimaluse on andnud. Olen ju ikkagi suhteliselt mees metsast, kes pole iial ajakirjandust õppinud. Tahtsin lihtsalt proovida ja oma kirjutamise teistmoodi proovile panna. Kuu aja jooksul olen kirjutanud kokku üksteist lugu erinevatesse väljaannetesse, mis kõik hakkavad alles ilmuma (üks on ilmunud juba), enamik neist sügisel. Äge, et julguse kokku võtsin ja end teistmoodi proovile panin! Olen seda kõike täiega nautinud, sest teemad on olnud väga erinevad. Kui ilmuvad, siis eks annan teada ka.

Minust endast tehti ka hiljuti lugu, mis ilmus juunikuu Anne & Stiilis. Sain endast lisaks veel ilusad pildid, fotograafiks oli Krõõt Tarkmeel (all olemas). Minu suhte keeruline ja värviline minevik sai hästi kokku võetud. See oli üldse esimene kord elus, kui ajakirjanik minust loo tegi. Et ka hoopis teistmoodi kogemus, mis oli väga põnev!

Raamatuid loen endiselt, olen kuue nädalaga Instagrami erinevates loosides neli raamatut võitnud! Veaks mul lotos ka nii palju 😀

Ja saime Hendrikuga eelmisel nädalavahetusel Intsikurmus kontserdil käia! Andsime E hoida ja olime üle pika aja lihtsalt täiskasvanud pidutsemas. Shanon, 2 Quick Start, Sünne Valtri Bänd – oh, see oli elamus! Ma tõesti igatsesin seda melu, mis üritustega kaasas käib.

Oleme nüüd mõlemad ka esimese vaktsiinisüsti saanud, teine on juuli lõpus. Oli ikka natuke kõrvalmõjusid ka, mina läksin haiglas pisut kaameks näost, Hendrikul nii hull ei olnud. Kodus olid jalad samal päeval süldid ja süstikoht ka valutas. Õnneks palavikku ei tekkinud. Tegime muidugi selle vea, et võtsime E kaasa, aga tema ju ei püsi paigal. Teist korda oleme targemad ja seda viga enam ei tee, viime E hoida, sest teise süsti kõrvalmõjud on ilmselt veelgi tugevamad ja samal ajal E-d kantseldada oleks liiga hull. Eks oma vigadest tuleb õppida!

Olgu, kell on juba 02.00 öösel, pean otsad kokku tõmbama. Kuidas teie selle palavusega hakkama saate? Mina ei suuda seda üldse taluda…

2 kommentaari “Mu raamat on juba kujundaja käes! / Esimene kontsert üle pika aja / Tavaline argielu

  1. Minule see palavavus sobib, tulin kolm nädalat tagasi Antalyast lõuna Türgist. Üldiselt läksin jahedast maikuu lõpul ja seal sain tõelist kuumust nautida ,mis oli seal ükspäev varjus isegi 34 kraadi . Tulin tagasi nädalaja reisilt ja näe imet siin sama palav ja leitsak nagu seal Türgis ilma vihmata 30 kraadi ümbruses. Me veel reisikaaslasega naersime ,et tulime kuumast ,et pääseda normaalsse Eesti ilma , kuid tõime kuuma vahemere kuumuse kaasa.
    Mis puutub vaksineerimisse ,siis mul ees selle kuu lõpus vaksineerimine Pfizeriga. Lootsin väga ,et ma olen selle koroona läbi põdenud , kuid näe imet , antigeeni test näitas ,et ei ole põdenud ja mul puuduvad antikehad , mis on isegi imelik , sest ma olen oma ehituselukutse ajal väga palju kokku puutunud koroona positiivsetega.
    Muidu ma ei oleks pannud ennast vaksiini järjekorda , kui Soome tööandjad minult seda ei oleks nõudnud. Muidu on nii ,et peab tegema tasulisi teste ja karantiinis istuma.
    Mis vaksiini teie saite ja miks sa ei kannata kuumust ja päevitamist ja ujumist? Minuteada oled sa Jaanika Hispaanias ja Prantsusmaal elanud ja kuidas sa seal palavust kannatasid ?

    • Ei kannatanudki, vihkasin seda. Korsikal olles oli temperatuur 40 kraadi ja see oli hirmus! Mehhikos mul vedas, ma ei olnud nii palavas piirkonnas ja suvel oli vihmaperiood, mis mulle sobis.

      Pfizerit saime mõlemad.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s