Tere, veebruar!

Ilusat veebruarikuud kõigile! Sel aastal on meid väga imelise talvega õnnistatud – ma tõesti ei mäleta, millal viimati nii palju lund oli. Põlvamaad on valge vaip katnud juba alates 22.detsembrist, mis on täiesti uskumatu. Vahepeal pole lumi kordagi täiesti ära sulanud. Ma pole suur talvefänn kunagi olnud, aga vahelduseks on nii lumine ilm täiesti vinge. Sest pole ju õrna aimugi, mitme aasta pärast selline ilus talv jälle tuleb.

Mis siis vahepeal toimunud on? Saime eelmisel nädalal kõne, et E oli küll lasteaia järjekorras alates märtsist, aga neil ei ole meile enne septembrit kohta anda. Mis mõnes mõttes pole sugugi hull, sest me nagunii ei plaaninud E-d veel lasteaeda panna. Augustis lubati uuesti ühendust võtta, et rääkida täpsemalt, kuidas see süsteem toimima hakkab. E alles hiljuti hakkas normaalselt kõndima ja ta nagunii poleks veel lasteaiaks valmis. Meil on viimane füsioterapeudi aeg järgmisel nädalal ja pärast seda tahaks teha kokkuvõtva postituse sellest küllaltki keerulisest teekonnast, mis tegi kõiki päris ärevaks. Hetkel E veel saabaste või üldse jalanõudega nii hästi ei kõnni, aga füsioterapeut mainis, et see tuleb ka aja jooksul. Kodus kõnnib juba ilusti ja üldse siseruumides, kus jalatseid ei pea jalas olema.

Minul endal lõppes vanemahüvitis otsa ja mu igakuine sissetulek on 98 eurot. Väike summa on ka Digikassa kontol, aga järgmised pool aastat olen ma pankrotis 😀 Söögiga probleeme pole, sest Hendrik käib ju tööl ning arved saab ka makstud, aga ilmselgelt ei saa ma enam seda osta, mida ma tahan. Õnneks on mul riideid piisavalt palju ja E-l ka, sest olen kõik ette varunud.

Raamatuid ka nüüd mõneks ajaks jagub, sest ostsin mõned endale ära, mida nüüd loen. Hiljem saan raamatukogust laenutada. Mul on teatud uute ja populaarsete raamatutega see teema, et ma tahan neid endale, sest ei viitsi raamatukogus järjekorras mitu kuud passida. Näiteks Fredrik Backmani raamatud, mis on nii head, et tahaks neid juba sellepärast omada. See rootsi kirjanik on mu viimase aja üks suur lemmik, olen temalt kahte raamatut lugenud (“Britt-Marie oli siin” ja “Ärevil inimesed”), aga kindlasti tahan veel lugeda “Mees nimega Ove” ja “Vanaema saatis mind ütlema, et palub vabandust” (oli vist mingi sarnane pikk pealkiri).

Et jah – ma ise olen aastal 2021 lugenud 13 raamatut, millest kümme jaanuaris ja kolm veebruaris. Täitsa hea number minu meelest, sest eelmisel aastal lugesin ma kokku 19 raamatut. Nii et 25-30 raamatut aasta jooksul tuleb ikka ära ja usun, et palju rohkemgi, sest mu ind pole raugema hakanud. Neid lugemiselamusi jagan ma oma Instagramis, aga panen blogipostitustesse ka mõned viited, mida lugenud olen 🙂

Oleme siin nädalavahetustel ringi sõitnud perega. Elistvere loomapargist ma juba kirjutasin, aga üle-eelmisel nädalavahetusel käisime Valgas ja nüüd sel korral Tagumaal (Alatskivi lähedal) vanade autode võidusõitu vaatamas, kus Hendriku vend ka sõitis. Hendrik sõitis ka raja pärast võistlust läbi ühe vana autoga, mina ja E ootasime meie endi Toyotas (mis on tõele au andes ka vana auto – 2000.aasta oma oli vist, kui ma õigesti mäletan). See oli eriti krõbedalt külm pühapäev!

Ega siin muud suurt ei toimugi. Tavaline rahulik pereelu 🙂 Kuna ma olen nii harjunud, et E magab terve öö, siis olin nädalavahetusel parajalt üllatunud, kui ta üle pika aja öösel üles ärkas, sest tavaliselt ta seda ei tee. Läks natuke aega ja rahunemist, aga siis jäi uuesti tuttu. Pärast seda pole ta enam kordagi öösel ärganud. Kuigi see öine ärkamine tõi kõik vanad ebameeldivad mälestused tagasi eelmisest aastast, millele ma mõelda ei taha. Mul on vist eluaegne trauma nendest öistest ärkamistest 😀

Kuidas teil veebruar sujub?