Emadusest/ Koroonast ja seostest, millest inimesed aru ei saa/ Suhete purunemise aasta…

E adenoidi eemaldamisest on nüüd neli päeva möödas. Kui ei teaks, siis ei saakski aru, et tal see operatsioon oli. Kahe erandiga – ta hoiab suud rohkem kinni (kuid siiski mitte veel päris kogu aeg) ja ta magab paremini!!! Ma küll veel hõisata ei julgeks, sest kardan ära sõnuda, aga esimesed kaks ööd pärast lõikust ärkas ta öösel kaks korda (tavapärase kaheksa-kümne asemel) ja täna öösel juhtus midagi imelist! 26.november 2020 magas E terve öö esimest korda elus ilma kordagi ärkamata! 10 tundi järjest! Mitte iial pole seda varem juhtunud ja hommikul oli lausa veider olla, et kas tegelikult ka selline asi on üldse võimalik, et ma saan reaalselt terve öö magada? Ma usun, et nii hästi meil siiski kogu aeg minema ei hakka, aga ta jääb ka kergemalt magama kui varem, mil ta ilma rinnata võis pikalt röökida – mis tähendas aga jälle seda, et andsin alla ja rind oli taas kord abivahend. Nii et tundub, et hetkel on adenoidi eemaldamine meie elu küll natuke kergemaks teinud.

Ööd tunduvad lihtsamaks minemas, aga päevade suhtes on asi keerulisem – E armastab ise tulla ja pluusi üles kakkuda, et rinda saada. Ma vahepeal vihkasin imetamist, nüüd olen sellest perioodist õnneks välja saanud, aga armastusest on ka asi kaugel. Ma olen palju kauem imetanud, kui ma alguses plaanisin – ma poleks iial aasta tagasi uskunud, et ma seda nii pikalt teen, plaanisin kuskil augustini maksimaalselt imetada (ehk siis kuskil E aastaseks saamiseni). Aga siit ka õppetund endale – ei maksa lapsevanemana selliseid plaane teha, sest see on juba Murphy seaduseks saanud, et elu läheb ikka hoopis teistmoodi. Ehk ongi lihtsam mitte kogu aeg paika panna, millal miski juhtuma hakkab? Ilmselt minu viga ongi selles olnud, et ma olen tahtnud, et kõik käiks nagu nipsust, aga lapsed ei ole täiskasvanud, sellist asja polegi võimalik saavutada. Isegi täiskasvanud ei oska kõike kohe, rääkimata siis lastest.

Ma tunnistan ausalt, et ma olin vahepeal väga väsinud emadusest. Mul oli kopp ees sellest magamatusest, imetamisest ja üldse kõigest. Jah, just täpselt – lause, mida enamasti ühegi ema käest ei kuule, sest kes see ikka tahaks seda tunnistada? Ma ärritusin kergesti, tuju oli halb ja ka tülid Hendrikuga olid kerged tulema, sest me olime mõlemad läbi. Tundsin end halvasti, et ei naudi emadust mitte üks raas ja süüdistasin end selles, et ei oska ema olla. See periood kestis vist umbes kuu ja oli see aeg, mil E kõige hullemini öösiti ärkas. Mitte et ta siis kohe oluliselt paremini oleks magama hakanud, aga mingil hetkel läks kõik ülesmäge. See oli just siis, kui ma oma raamatut kirjutama hakkasin – ma tundsin, et ma elan jälle. Üle pika aja. Ja mitte sellepärast, et ma just konkreetselt seda tegin, vaid selle tõttu, et ma sain midagi enda jaoks teha, mis mind õnnelikuks tegi. Mitte et ma seda enne poleks saanud teha, ikka sain, kuid olin omadega veits auku vajunud… Ma olen aru saanud, et ma olen palju parem ema, kui mul on veel mingid eesmärgid, mis ei sisalda seda, millal E midagi teeb, vaid millal mina midagi teen. Ma ei ole veel kirjastust leidnud (üks mõtleb, teisest kohast pakuti ainult e-raamatu võimalust, aga ütlesin hetkel ära, sest olen asja nii vähe aega ajanud ja eelistan praegu täispangale minna), vbl ei leiagi niipea või kas üldse, aga eufooria sellest kandub siiani edasi ja ma pole kordagi enam end nii augus tundnud, kuigi E hakkas paremini magama alles mõned päevad tagasi. Nii et kui see raamat ka iial ei ilmu, siis see on andnud mulle teotahte tagasi. Ja ma tean, kuidas uuesti end motiveerida, kui asi käest ära läheb.

Tööl käies oli kergem motiveeritud olla – suhtlust oli rohkem ja tööalaseid võite on alati kergem märgata. Ilmselt minu puhul ongi asi selles, et ma ei suuda olla hea ema, kui see ongi ainult üks eesmärk omaette, aga muud väljundid puuduvad. Eriti veel, kui võrrandisse on lisatud vähesed unetunnid ja muud olmemured.

Ma olen end viimasel ajal palju paremini tundnud, Hendrik on ka kõvasti rõõmsam, sest happy wife, happy life ütlusel on tõepõhi all. Ma olen olnud E-le parem ema ja üldse on kõik kuidagi palju stabiilsem.

Täna käisime Tartus ja pidime korraks Lõunakeskusesse ka minema. Mul oli hea meel näha, et enamik kandsid ilusti maski ja kuigi ma tean, et on inimesi, kelle jaoks see on suukorvistamine, siis ma olen rõõmus, et neid on siiski vähemuses. Tunnistan ausalt, et esimese koroona laine ajal mina veel maski ei kandnud (aga ma Põlvamaalt suurt ei väljunud ja siin olid numbrid siis ülimadalad), aga nüüd teen seda kodupoes käies ka. Kas ma fännan seda? Ilmselgelt mitte, aga ma saan aru, et oleks lollus seda mitte teha. Ja seda mitte ainult enda ja teiste tervise pärast (seda nagunii), vaid ka majanduse pärast. Kui numbrid ei vähene, peavad paljud ettevõtted oma uksed sulgema (kõiki töid ei saa kodust teha) ja kokkuvõttes on olukord veel hullem – inimesed kaotavad töö ja majanduskrahh läheb veel rängemaks. Kas need maskivastased sellele ei mõtle üldse? Või siis sellele, et kui meditsiinipersonal on ise koroonas või haiglad on koroonapatsientide tõttu ülekoormatud, siis jääb igasugune muu meditsiiniline abi tagaplaanile? Meil siin mitmed esisuunamudijad on koroonavastased ja üks neist läheb varsti sünnitama… Okei, koroonast on pohhui, aga nagu sellest võiks ju huvituda, et kas talle ikka arsti jagub või peab täiesti üksi sünnitama, kui personal on kõik ülekoormatud või ise koroonas. Või kui teine suunamudija peaks erakorralist ja vältimatut abi vajama, aga seda pole kuskilt võtta, sest tuleme jälle sama asja juurde tagasi – koroona. See kõik on ju omavahel seoses.

Kõigil on sellest olukorrast kopp ees, mul ka. Kuid mida enam ujuda vastuvoolu, seda hullemaks läheb olukord igas valdkonnas – sellest peaks ju aru saama? Okei, ma saan aru, et 5G teooriainimestele ei annagi seda selgeks teha, aga kõik seda ju ometi pole? See et kolm ülisuure jälgijaskonnaga suunamudijat on avalikult blogis ja Instagramis välja öelnud, et neil on koroonast täiesti pohhui ja inimesed surevad nagunii (ja koroonasurmade arv on väike), on minu meelest kurb. Jah, surmade arv ehk tõesti pole nii suur (issand, kui koledasti see kõlab!), aga see pohhuistlik suhtumine ei mõjuta ju ainult seda. See mõjutab majandust, kõiki teisi haigusi, mis nüüd jäävad üldse tagaplaanile või märkamata, sest ressursse ei jätku. Oeh, ma ütlen…

Või kas nad enda majanduslikule olukorrale ei mõtle? Kui asi läheb väga hapuks ja numbrid on laes, siis lähevad paljud ettevõtted kinni. Tööpuudus on meeletu ja mis te arvate, kes esimesena kaotavad? Sisuloojad ja blogijad, kes elatist teenivad sellega – keegi ei osta neilt enam midagi, sest on vaja kuidagi söögiraha leida ja ellu jääda. Tilu-lilu on siis viimane asi, mis meelde tuleb. Ja kui inimesed ehk isegi ostaks, siis ettevõtetel pole enam raha, et sisuloojatega koostööd teha. Kõik on ju omavahel seoses!

Ma ise olen mõned päevad nukker oma sõbranna pärast olnud, sest ta läks hiljuti lahku elukaaslasest, kellega nad 11 aastat koos olid! Ta oli 19, kui nad deitima hakkasid. Nii et kel vähegi hüva nõu on anda, kuidas sellest peaks üldse üle saama, kui nii pikalt on suhtes oldud, võiks kommentaariumis teada anda. Mina ise olen lahku läinud suhetest, mis on maksimaalselt kaks aastat kestnud – nii et mul kogemus selles mõttes puudub. Nii kurb on sõbrannat sellisena näha, aga õnneks on ta professionaalset abi ka otsinud, et kuidas lahkuminekust üle saada. 2020 on ikka tõesti suht pask aasta olnud – seda nii koroona kui lahkuminekute suhtes.

24 kommentaari “Emadusest/ Koroonast ja seostest, millest inimesed aru ei saa/ Suhete purunemise aasta…

  1. Mina pooldan seda teooriat, et pika suhte lõppemise järel läbitakse/tuleb läbida leina kõik faasid- kurbus,eitus… ja lõpuks leppimine. Lohutussuhe kindlasti ei paranda olukorda ega tee midagi paremaks. Valu tuleb lihtsalt läbi põdeda.
    Olen iseennast lappinud 6-aastase suhte lõpu järel. Esimesed nädalad oli lihtsalt šokk, käed värisesid, söögiisu polnud ja pisarad hakkasid suvalistel hetkedel jooksma. Siis kui füüsiliselt juba OK oli, hakkasin oma uut elu sisse seadma. Tegelesingi iseenda ja oma vajadustega ja nautisin, et ei pea kellegi teisega arvestama. Uut suhet ei otsinud, nautisin iseendaga elamist. Sõpradele narsin, et pole mingit meest tarvis ja kui prints valgel hobusel just tulla tahab siis ronigu ise mu 4. korruse korterisse. Pea 1,5 aastat hiljem tuligi. mitte päris prints ja valge hobuse asemel valge sportautoga… Aga lihtsalt selleks ajaks olin uueks suhteks valmis 🙂

    • Jaa, mulle tundub ka, et leinafaaside läbimine on oluline nii pikast suhtest lahkumineku puhul. Aitäh oma kogemuse jagamise eest ja lõpuks sai ju kõik korda ning leidsid uue armastuse 🙂

  2. Ma maskivastaste pärast väga närvi ei lähe (suhtun neisse ise pärast mõningast mõtisklust üsna neutraalselt), sest esiteks meedia, mida tarbime, on väga erinev. See infoväli, milles nemad elavad, on lihtsalt hoopis teistsugune (viiteks “vana hea” Netflixi Social Dilemma) . Teine põhjus, miks iseenast sellega mitte vaevata on see, et igale liikumisele on vastuliikumine, mis suures plaanis on tegelikult hea, aitab asju tasakaalus hoida. Lisaks jäi kuskilt silma, et kui juba 80% inimestest maski kannaks, on viiruse levik piisavalt piiratud ja mulle näib, et maskivastased on isegi suuremas vähemuses 🙂 Et noh, kuigi see on megalt frustreeriv, et kõik ei käitu alati reeglite järgi, siis tegelikult see on hea, sest mõnikord on reeglid ise nõmedad. Aga viha ja frustratsioon ei lahenda kunagi erimeelsusi.
    Haha, ja nüüd ma hakkasin mõtlema, et suudaks ma ometi konservatiivsete poliitikute ja nende viimase aja vägitükkide osas samasugust tolerantsi ja sallivust ülesse näidata nagu ma siin ise praegu propageerin. 😅😓 Ups.

  3. Need maskid ju ei muuda midagi. Just hiljuti tuli suur taani uurimus selle kohta välja, kajastati ka meie peavoolu ajakirjanduses, teaduslik uuring mitte mingi vandenõuteooria.

    Mõtelge nüüd ise loogiliselt, kui õhk pääseb maskist läbi, siis pääseb viirus ka. Sama tõhus oleks kalavõrguga herneid kinni püüda.
    Viirus levib veeauruga. Veeaur sisaldub väljahingatavas õhus ja iga inimene eraldab igas minutis umbes 20 liitrit ära kasutatud õhku (tegelikult on meil vaja hapnikku, mida õhus on umbkaudu 18 protsenti)
    See õhk ei jää maski kinni. See läheb siuh sealt läbi ja hõljub edasi järgmise isiku kopsu, mask ei takista mitte kuidagi.

    Ainuke mis aitab: ärge viibige teiste inimeste läheduses või kinnises ruumis, kus keegi levitab või on juba näiteks varem hinganud välja viirusega veeauru. (Nagu teada, siis veeaur jahtudes langeb maha, seega ka kõik pinnad on potentsiaalselt saastunud)

    Viirus pääseb organismi suu, nina, silmade ja veel ühe limaskesta kaudu, mis on püksis. Kaitse annaks ainult kõigi nende limaskestade katmine. Ehk siis gaasimask, koos sisse ja välja hingatava õhu filtreerimisega. Selliseid kaitseülikondi näemegi tegevarstidel. Kõik muu maskijant on cargo-kultus.

    Hispaanias on maskid kohustuslikud kevadest peale ja haigeid on 10 korda rohkem kui meil?!
    Samas soomes maske ainult üksikuid ja haigus ei levi isegi nii palju kui meil. Ja need kes seal haiged, ka enamasti tõmmum rahvas, kelle eesnimi pole Pekka või Sirkka (hästi teada saladus).
    Pigem on asi rahvuslikus temperamendis, mis ei soosi üksteise lähedust ja liigset familiaarsust.

    • Mis sa ajad – Soomes enamik kannavad maske. Ja viirus oleks ilmselt veel enam ka Hispaanias levinud, kui maske poleks kantud.

      Neid uurimusi on erinevaid ja enamik on sellised, mis kinnitavad, et kui kantakse maski, siis on nakatumisoht oluliselt väiksem, kui puutud koroonahaigega kokku. Seda siis juhul, kui mõlemad seda teevad (nii haige kui see teine).

      • Nojah, ei ole minu asi ühtegi usklikku ümber veenda. Kes tahab see usub, et riidetüki kandmine annab surematuse.
        Aga igaühe vabadus lõppeb seal, kus algab kaaskodaniku oma.

        Lihtsalt vaadake, kuidas arstid ennast sisse pakivad, kui neil on oht haigetega kokku puutuda.
        Miks nad seda teevad, kui marlimask nii tõhus on?

      • Me jääme sel teemal nagunii eriarvamusele (nagu paljude teemade puhul). Surematust ei anna siin ilmas mitte miski, aga parema kaitse küll.

        Aga eks peabki leppima, et ühiskonnas ongi erinevaid inimesi, kes näevad asju omamoodi.

  4. Palju viidatakse sellele Taani uuringule, aga tundub, et enamus ei ole Delfi pealkirjast kaugele lugenud ja ei tea, mis tegelikult sisu oli.
    Tsiteerin Eesti teadlast:
    Vaatan, et taanlaste randomiseeritud maskiuuring leiab kõvasti kajastust ja paraku ka väärtõlgendusi. Veidi selgitan (ja siinjuures ei taha ma üldse väidelda teemal, et kas maskidest on kasu või mitte, usaldan sel teemal teisi eksperte rohkem). Uuring ise leitav siit: https://www.acpjournals.org/doi/10.7326/M20-6817. Uuringu metoodikale pole midagi ette heita – tegu on igati korrektse randomiseeritud uuringuga ja vägagi tänuväärne, et selliseid uuringuid tehakse.
    Tulemustest. Näeme, et maskikandjate grupist nakatus 1,8% ja mittekandjate grupist 2,1%. Kuidas seda kahe protsendi vahet tõlgendada? Lahutades saame tõesti vaid 0,3%. Aga näeme, et nakkusfoon oli seal nii madal, et kui maskikandjatest mitte keegi poleks nakatunud, oleks kahe protsendi vahe olnud ikkagi ainult 2,1-0=2,1%. Tavaliselt räägitakse protsentide puhul pigem suhtelisest skaalast, ehk siis 1,8/2,1=0,86 ehk 86%. Võiks ju väita, et maskikandjate nakatumisrisk on 86% mittekandjate omast (100-86=14% võrra väiksem). See oleks kooskõlas sellega, mida ka teised uuringud on väitnud. Aga, paraku ei arvesta see juhusliku varieeruvusega ja seetõttu peame vaatama usalduspiire. Autorid ise kirjutavad nii (ja ka tabelist on see näha): “Although no statistically significant difference in SARS-CoV-2 incidence was observed, the 95% CIs are compatible with a possible 46% reduction to 23% increase in infection among mask wearers.” Tõlge: uuringutulemused on kooskõlas nii sellega, et maskikandmine vähendab nakatumiseriski 46% võrra kui sellega, et ta suurendab riski 23% võrra. Seega see uuring EI KINNITA EGA LÜKKA ÜMBER väidet, et maskikandmine vähendab nakatumise riski, aga samas ta KINNITAB, ET MASK EI MUUDA RISKI OLEMATUKS! (ka see on kooskõlas sellega, mida me seni teadsime). Tuleb tähele panna, et autorid rõhutavad ise ka: “no assessment of whether masks could decrease disease transmission from mask wearers to others” – ehk siis uuring ei uuri seda, milline on maski mõju teiste inimeste kaitsmisel, kui maski kannab nakatunud isik. Aga seniste teadmiste kohaselt on see just maskide peamine roll.

    Lisaks, uurimuses oli ka öeldud, et mõned osalised ka tunnistasid, et nad ei kandnud alati korrektselt maski ( vahepeal oli nina väljas, mask lõua all vms).
    Ja nr.1 maski tõhususe juures peaks olema selle korrektne kasutamine! Kui kasutada valesti või korduvalt ühte maski, et vahepeal lihtsalt paned tasku ja siis paned jälle ette, noo tõesti, mida head sealt siis oodata.
    Jah, mask ei kaitse 100%, aga parem kui mitte midagi (mingi osa püüab kinni), seda enam, kui kõik kannavad, siis on juba palju väiksem tõenäosus. Kui siia lisada ka juurde distantsi hoidmine ja käte pesu/deso, siis on veelgi parem ja väiksem tõenäosus nakatada.
    Väga lihtne ja loogiline, müstika kuidas see mõnede jaoks nii keeruline on, et igat pidi vastu jonnivad ja üritavad igasugu õigustusi leida, miks mask on halb.
    #usunteadust

    • Aitäh nii põhjaliku selgituse eest! Mina usun ka pigem teadust. Nagu öeldud – 100 protsenti ei kaitse mitte miski mitte millegi eest ilmselt.

    • Mitu protsenti veeauru väljahingatavast õhust võtab kinni mask? Esimeste minutite jooksul ehk 5-10, hiljem üldse mitte.
      See o n teadus.
      Viirus levib veeauruga.
      See on teadus.

      Veelkord. Kas olete näinud mõnda Teadlast haigeid külastamas riidest maskiga või pigem palju põhjalikumas varustuses? Miks? Kui see mask nii hea on, siis miks koroonahaigeid ravivad arstid ise neid ei kasuta?

      • Aga ega keegi ei keela nö tavainimestel täis-skafandris ringi käia? 😀
        Aga covid-osakonnas töötav arst ilmselgelt ei saa hoida distantsi, vaid puutub päriselt covid-haigetega lähedalt kokku, seetõttu jah ilmselgelt neil on vaja täisvarustust, et tagada meile terved meedikud.
        Tavainimestel üldiselt on võimalus hoida distantsi, ei pea ju kellegile liiga külje alla ronima ja lisaks ei pruugi üldse kindlalt covid-haigega kuskil kogemata kohtuda.

  5. Ahaa, et paljas mask ei piisa kui PÄRIS haigetega kokku juhtud? Ehk siis maski kandmise mõte on täpsemalt milles?

  6. Nii seosetut juttu annab lugeda ja lahti mõtestada. Mis selle teksti eesmärk oli? Kui seda enne kirjutama hakkamist ei tea, tulebki segapuder kokku. Äkki teha edaspidi eraldi argumenteeritud postitused ja keskenduda teemasse puutuvatele aspektidele? Pea iga postitus on selline.
    Maskidest, koroonast, jms… no küll on “asjatundjad” siia kokku tulnud. Valeinfo ja väärarusaamade levitamise asemel tuleks teemad endale enne selgeks teha.
    Lõpetuseks… Loodan, et sõbranna leiab rahu ja tasakaalu üles ning et ta ei võta kuulda suvalises netikomenntaariumis antud “soovitusi”.

    • Minu blogi ja kirjutan, millest tahan. Nii lihtne see ongi – mulle on alati meeldinud mitu teemat korraga kokku panna, sest ei meeldi igal teemal eraldi postitust kirjutada. Et seda ma küll ei plaani muuta 🙂

      • Ja siinkohal tuletan meelde, et sa just kirjutasid kuidas mitu Eesti esiblogijat kirjutavad oma maskivastasusest. Et siis nende blogi, nemad ei või kirjutada mida tahavad? 😀 Aga sina võid? 😀

      • Kristel, ma mõtlesin selle all seda, et ma olen mitu teemat ühte postitusse pannud – seda ma teen nagunii, sest meeldib. Mitte konkreetselt koroonateemat.

  7. Internetist on vabalt leitav palju teadusartikleid ja -uuringuid maskide kohta, kellel on päriselt huvi, saab ise uurida, lugeda, analüüsida (sealjuures allikakriitilisus!). Minu arvamused põhinevad nendel uuringutel, mida olen lugenud + näited ja statistika reaalsest elust.
    Aga rohkem vaielda ei viitsi, eks igaühel omad arvamused ja allikad.
    Nägemist!

  8. Ütleme nii, et ega enne inimene ei pruugi aru pähe võtta, kui ta nt Covid lähikontaktsena ei pea istuma eneseisolatsioonis ja/või kui ta lähedane pole Covid positiivne.

    Maskivastastele nii palju, et maski kandes tuleb rohkem vett tarbida, siis saab ka hingata. Igapäevaselt järgi proovitud keskeltläbi 8 h päevas 🙂

  9. Seostest, mida maskivastased ei mõista.. mnjah. Palun selgita mulle tõepoolest, kuidas on mõistlik hirmuskurja viiruse leviku tõkestamiseks kanda maski kuid palun väga, teatrisse, ööklubisse või baari mine nii palju kui süda ihkab. Või et 10 inimese puhul viirus ei levi kuid see 1 järgmine inimene vat on viirusekandja ja seetõttu keelatud? Mul ei oleks maskikandmise vastu midagi, kui see oleks mu jaoks füüsiliselt võimalik (ülikõver ninavahesein, ei saa niisamagi hingata, peab opile minema), reeglid oleksid konkreetsed ja kehtiksid kõigile ühtemoodi (nagu kevadel). Mina kandsin kevadel maski ja enam seda ei tee.

  10. Teatrites kantakse ju ka maske ja 50 protsenti ainult saal täis? Meelelahutusasutused on ka alates kella 22.00st kinni ju nüüd. Ilmselgelt ei saa lõpmatuseni kõike ära keelata, sest majandus kukub muidu kokku, aga kui me sama lollilt edasi käitume, siis seda tehakse.

    Ma postituses selgitasin ju ka – kõige olulisem teema – kui meditsiinipersonal enam sinuga tegleda ei saa, sest koroonahaiged on liiga palju, siis plaaniline ravi seiskub. Seda ei taha ilmselt keegi? Aga tundub, et enamikul on pohhui. Kõik on omavahel seoses!

    Lisaks veel muud eluvaldkonnad, mis selle all kannatavad – kui tööl käia ei saa pikalt, siis kust raha tuleb? Ja teada on, et kui numbrid tõusevad ja maski korralikult ei kanta, siis pannakse veel enam ettevõtteid kinni. Et asi pole ammu enam tervises ja koroonas, vaid majandus/üleüldine tervisesüsteem kukub ka kokku. Seda ei taha ju tegelikult keegi?

    Aga maske on vast erinevaid ka? Mitte ükski ei sobi?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s