Käisime E-ga eile üle pika aja arstil. Ta kaalub 11, 2 kg ja on 81 cm pikk. Arst ei muretsenud veel selle üle, et E ikka ei kõnni, vaid arvas, et ju ta on lihtsalt aeglasem. Et kui ta kahe kuu jooksul ka ei hakka kõndima, siis peaks uuesti pöörduma (muidu alles siis, kui ta aasta ja kuuekuune on). Homme on nina-kurgu-kõrvaarst, kus vaadatakse üle, et ega tal adenoide ei ole. Ma ise loodan, et pole, aga samas kui oleks, siis oleks vähemalt mingi teadmine olemas, miks ta endiselt öösiti nii palju ärkab ja rinna otsas ripub. Neil lastel, kellel on adenoidid, pidigi see tavapärane olema. Eks siis näha ole.
Täna kell 10.00 oli Põlva Kultuuri-ja Huvikeskuses pidulik vastuvõtt neile lastele, kes on sündinud juuli-detsember 2019. See pidi juba märtsis olema, aga siis jäi koroona tõttu ära. Me hilinesime viis minutit ja teades minu hilinemisfoobiat, siis ma polnud sellega üldse rahul. Õnneks alles tutvustati üritust ja kingikotte ei oldud jagama veel hakatud. Kingikotis oli raamat, lilled ja hõbelusikas E-nimega.
Kokku kestis üritus kuskil 50 minutit, sest ega lapsed ju kaua nagunii vastu ei pea. Ka E hakkas lõpus nutma, aga siis olime juba nagunii koju minema hakkamas. Või siis õigemini Räpinasse, sest käisime seal enne söömas.
Põlvamaal sündis 2019. aasta perioodil juuli-detsember 71 last ja kogu 2019.aasta jooksul 134 last. Lapsed olid kõik nii armsad ja tore oli sellisel väiksel beebipeol käia. Paljud neist lastest on ilmselt E tulevased lasteaia- või koolikaaslased.
Natuke pilte ka tänasest päevast siis 🙂
minumoodimaailm 
Oh, uus postitus ja ma ei pidanudki miljon aastat ootama. 😀
Ära muretse, et E ei kõnni veel. Aga Sa vist õnneks ei muretsegi. 🙂 Mul laps hakkas 1,2 aastaselt päevapealt kõndima, reaalselt päevapealt. Kõik eelnevad nädalad ja päevad oli nagu süldijalg, ainult võbeles, aga sammugi teha ei saanud. 😀 Ja eelmine aasta täpselt isadepäeva õhtul hakkas kõndima ja kõndis kella 2ni öösel kusjuures, toast esikusse ja tagasi. Polnud lihtsalt nõus magama minema, nii uhke oli enda saavutuse üle. 😀
Ma koguaeg üritan aru saada, kumma moodi E on, aga ikka ei saa. 😀 Mõnel pildil emme moodi, mõnel issi moodi ja mõnel täitsa iseenda moodi.
Sorri pika ja lohiseva ja mittemidagi ütleva kommentaari eest. 😀
Mulle sellised kommentaarid meeldivad – nii et võid neid alati jätta! 🙂
Ma hetkel veel ei muretse jah, ma usun ka, et E hakkab varsti kõndima! Täna käisime siis nina-kurgu-kõrvaarstil ja E-l ongi adenoidid… Kuna Põlvas nii väikestele operatsiooni ei tehta, siis panime aja Tartusse. Saime selle novembri lõppu. Muidugi on natuke kurb, aga samas nagu hea meel ka, et need öised ja rahutud ärkamised on põhjusega – et tal ongi endal raske olla (see muidugi pole hea, aga hea on see, et neil on põhjus olemas) ja ta vajab rahustuseks rinda, mitte et ta oleks lihtsalt tissisõltlane vms… Üheksakuuselt veel soovitati oodata ja siis aega ei saanud nina-kurgu-kõrvaarstile, aga nüüd saime ja esimese viie minutiga oli selge, et peab opile minema. Mõnedel juhtudel oodatakse, et laps kasvab sellest välja, aga E-l on need suured ja arst ütles, et parem kohe ära lõigata. Nüüd tuleb lihtsalt üle kahe kuu seda operatsiooni oodata, aga ka mul endal on suur lootus sees, et siis E enam nii tihti öösiti ei ärka ega vaja rinda, sest ta saab siis paremini hingata ega tunne end halvasti 🙂
Kusjuures enne tahtsingi küsida, kuidas arstil läks(isegi trükkisin küsimuse valmis, aga siis kustutasin), mõtlesin, et niikuinii blogis millalgi kirjutad, et ma väga ei taha uurida-puurida ka.
Kuidas Sa üldse sellele järeldusele jõudsid, et ehk võivad olla adenoidid? Mäletan, et millalgi keegi kommentaariumis mainis. Või kahtlustasid ise juba enne seda? Ma ei oleks ise elusees sellisele mõttele tulnud. Oleksingi arvanud ,et laps hoiab niisama suud lahti eripärast vms. Enamus väikseid ilalõugu hoiavad suud lahti 😀
Aga mul on hea meel, et diagnoosi saite, et ei peaks enam mõistatama kas ja miks ja kuidas jne.
Ja muidugi on Sinul ka kergem nüüd sellega leppida, et E sihuke tissipuuk on..et see on ikka põhjusega tal.
Kusjuures siis hakkasingi seda mõtlema, kui keegi blogis soovitas. Kuna E-l tõesti oli piltidel suu lahti hästi palju, siis lugeja mainis, et ehk see võib sellest olla. Ma ise olin ka märganud, aga ei osanud adenoididega kohe seostada – arvasin samuti, et laste eripära. Nii et ma olen sellele lugejale väga tänulik, kes mulle seda esimest korda mainis. Hakkasin ise siis rohkem jälgima ja pöördusin kahtlusega perearstile siis, kui E oli üheksakuune. Ja siis öeldigi, et oodata natuke ja vaadata, aga kuna asi muutunud polnud, siis nüüd saime õnneks saatekirja edasi ja vastus olemas ning diagnoos ka. Et jah – õnneks saab asi paari kuu pärast korda 🙂
Küsin ka – kas peale suu lahtihoidmise oli veel midagi, tihedalt nohu vôi mida iganes?:)
Ei, absoluutselt mitte. Ainult nihelemine magamise ajal ja hiljuti hakkas ka öösel vahel norskama. Ka mitte ühtegi kõrvapõletikku. Arst ütles, et tihedad kõrvapõletikud võivad ka adenoidide märgiks olla. Kõrvad vaadati ka üle ja need korras.
Tugede najal ikka laps juba kõnnib? Või teeb üksikuid samme ilma tugedeta? Seda peaks ju ema suutma ennustada millal kõndimine tuleb? Algul kaks sammu ilma toeta, siis viis sammu ning ühel hommikul laps kõnnibki iseseisvalt üle toa põranda.
Kas ta vähemalt istumisasendist või roomamisasendist iseseisvalt püsti tõuseb tugede najale?
Jaa, tugede najal kõnnib kaks kuud vähemalt, rohkemgi tegelikult. Ilma toeta ei kõnni. Ma ütlesin arstile ka seda ja ta vaatas üle ning arvas, et ta hakkab varsti kõndima. Et kui kahe kuu jooksul ei peaks hakkama, siis pöördun uuesti.
No ma küll kuulnud pole, et ema peaks oskama ennustada, millal laps kõndima hakkab. Nagu eelpool kirjutatud kommentaarist võis lugeda, siis on lapsi, kes hakkavad kohe kõndima, kuigi enne nad isegi viit sammu ise pole teinud. Ma ei tea, kas E on see laps, aga see väide küll õige pole, et ema peaks oskama ennustada, millal see juhtub. Ja kui sa mõtled seda varianti, et ema peaks ise last kättpidi tirima, siis see tegelikult on väga vale viis last kõndima saada. Seda kinnitavad arstid ka. Laps peab ise hakkama kõndima.
Kui sa arvad, et ma ise ei oota seda aega, millal ta kõndima hakkab, siis sa eksid. Mina oleksin juba ehk ajagi spetsialisti poole pannud igaks juhuks, aga kui perearst ütleb, et ootame veel ja vaatame paar kuud, siis vast ei hakka kohe seda tegema. Keskmiselt hakkavad lapsed Eestis kõndima aasta ja kuuajaselt (E.sai 15.septembril 13.kuuseks ehk on paar päeva sellest vanusest üle), siis ilmselgelt ei pea veel paanitsema. Normaalseks loetakse ka kuni aasta-ja kuuekuuselt kõndima alustamist, aga nagu kokku sai lepitud, siis kui kahe kuu jooksul neid esimesi samme ei tule, siis hakkame asja edasi vaatama.
Et selles mõttes olen tänulik kommentaari eest, aga see on niigi tundlik teema ja sellist asja, millal laps ise hakkab kõndima, ei saa ette ennustuda. Ja kui juhtubki, et ta ei hakka ise enne kõndima, siis vaatab edasi. Ma tean ennast ja enda ülemõtlemist nende asjade puhul niigi – hetkel tuleb oodata ja vaadata. Arst ütles, et kui ta tugede najal ei kõnniks, siis peaks praegu muretsema. Muidugi ma vaatan teisi temavanuseid ja ehk nooremaidki lapsi ja mõtlen, miks E veel ei kõnni, aga kuna veel on kõigi arvates vara spetsialisti poole pöörduda, siis ootame. See ei tähenda, et ma sellele ei mõtle ja teades mind ennast olen ma ka kõik, mis siis, kui… variandid läbi käinud, aga hetkel ei anna need midagi, sest ta praegu on veel keskmisest lihtsalt natuke hilisem. Ja nii ongi.
Oi, andestust kui liigselt järsk tundusin😊, ei soovinud su tundeid riivata. Kui juba tugede najal vudinal läheb, siis võib iseseisev kõndimine saabuda üleöö, tavaliselt peale paari esimest iseseisvat sammu tuleb see suhteliselt kiiresti, sest lapsel endal on suur huvi uue liikumisviis vastu ja sealt ka suur soov see kiiresti selgeks saada.
Kätest tirida (!?)muidugi pole hea mõte, aga sobival hetkel kergelt toetamisega kaasa aidata või suunata võib küll ning alati kiita kui esimesed iseseisvad sammud juba käes.
Ühesõnaga, ära muretse, see kõndimine võib juhtuda juba nädala pärast kui mitte varem 🙂
Marta, läksin ise ka veits äksi täis, vabandan 🙂 Eks jah – ma usun ja loodan, et see kõndimine tuleb lähiajal 🙂
Minu esimene laps hakkas kõndima 1a3,5k. Toe najal ikka liikus ja tegi üksikuid tudisevaid samme. Käisime ka füsio juures kontrollis ja öeldi, et nö peas kinni. Igatahes, ma ei tea mis mõjus, aga koju jõudes oli “plõks” ära käinud ja laps hakkas samal õhtul kõndima.
Teine laps hakkas kõndima paar päeva enne 9 kuu täitumist täiesti ootamatult. Mööda tugesi ta suurt käinud polnud ja niisama samme teinud ka mitte. Ja siis üks hetk kohe 5-6 sammu jutti. Sealt edasi 2-3 nädalt harjutamist ja oli täitsa tubli käija valmis.
Ja ma ei osanud küll ennustada ette kummagi puhul. Muidugi, esimese lapse puhul ma vanuse tõttu eeldasin, et vast varsti hakkab.
Ahjaa, adenoidide opil on mu esimene laps ka käinud. 3-aastaselt. Opi päev oli natuke keeruline, aga sealt edasi taastus väga kiirelt ja magas paremini.
Jaa, ma ka kardan seda opi päeva, aga see on seda väärt ja hiljem on lapsel juba loodetavasti parem olla 🙂
Minu üks laps hakkas kõndima 1a4k. Tugede najal kõndis juba 10-kuuselt üsna pikki maid. Mingi hetk sai aru, et ise on ka tore kõndida, aga kutsus minu ikka appi, et minu väikseks sõrmest kinni hoida 🙂 ja kui lõpuks kõndima hakkas, siis kohe korralikult. Nüüd on ta juba 12-aastane, aga loomus on sama – enne ei tee kui on kindel, et ära teeb! Ei riski.
Teine laps on teistmoodi. Kõndis juba 1-aastaselt, koperdas ja kukkus üksjagu. Tema on nüüd 10-aastaselt ka vastupidine – kohe tormab ja üritab kui midagi tundub äge. Riskib ja kukub ka 🙂
Nii et ära üle mõtle, küll see tuleb!
Jaa, päris huvitav, et selle põhjal on laste iseloomu ka hea võrrelda, juba kõndima hakkamisest paigas 😀
Tegin kiire rehkendus, laste arvu arvestades oleks sünnitusosakonnal olnud tööd ülepäeviti. Pole ime, et see kinni pandi.
Jep, kahjuks jah… Sündide arv oleks pidanud aastas vähemalt 300 olema, siis oleks lahti jäetud.
Adenoid! Ainsuses! Pealegi adenoid ei teki, vaid on alati olemas. Probleemiks on adenoidi suurenemine ja seetõttu tehakse operatsioon. Eeldan, et räägid ninaneelumandlist ehk adenoidist (paaritu). Kurgus on 2 mandlit.
Adenoid ikka jah, aga kuna arst ütles mitmuses, siis tegin samamoodi. Aitäh parandamast – mina ütlesin nii nagu arst mainis 🙂
Huvitav on see, et isegi arstid seda mitmes kliinikulehel siis valesti mainivad ja artiklites ka adenoidid jne.
Mina ikka kuulsin oma lapse arstilt sõna adenoid ja enamik artikleid kirjutab samuti.
Nt – https://www.fertilitas.ee/kasulik-info/korva-nina-ja-kurguhaigused/ninaneelumandli-adenoid-suurenemine-ehk-huperplaasia/
Aga sama tee lapsega nov lõpus. Märtsis tühistasin olukorra tõttu opi ära, loodan, et nüüd õnnestub. Kõrvapõletikke 4 a jooksul lugematuid kordi, pidev nohu, norskamine, suu lahti hoidmine. Kabinetti astusime, siis arst sai lapse näoilme järgi aru, mis põhjusel läksime.
Kiks, jätan meelde ja järgnevates postitustes on adenoid ainsuses, kui sellest juttu teen. Sain ise ka targemaks 🙂
Meil sai arst ka suht kohe aru, sest E hoiab suud enamasti lahti. Aga 100 protsenti oli kindel siis, kui E suu lahti tegi ja sai asja üle vaadata. Nädal enne oppi peab veel perearstil käima ja vereanalüüsid tegema – need peavad korras olema, siis tehakse operatsioon ära.
Covidi testi peab ka tegema lisaks verele. Ma usun, et see ikka igal pool sama, mitte vaid meie piirkonnas.
Jah, aga see siis ilmselt kohapeal juba? Selle kohta midagi ei mainitud. Või siis see ka juba varem?
Mai kuus oli kohustus käia opieelselt. Kui õigesti mäletan, siis kuni paar päeva varem ja ikka ise pidi aja kinni panema. Haiglasse opile minnes siis juba vastus teada. Kuna olukord muutub üsna kiiresti (st mais oli veel eriolukord tuttava lapse opi ajal, siis eriolukorda polnud suvel ja nüüd jälle asi kehv, kuigi eriolukorda pole kehtestatud), siis võib ka olla, et praegu ei pea tegema. Oskad uurida vähemalt
Okei, jätan meelde, et enne uurida. Ei tea, mis olukord novembris on.
Kui me käisime suvel adenoidi lõikamas Tartus, siis öeldi, et alla 12 aastastele ei tehta koroonatesti.
Aa, okei. Tänks info eest, Birgit! 🙂