Pidulik vastuvõtt

‏Käisime E-ga eile üle pika aja arstil. Ta kaalub 11, 2 kg ja on 81 cm pikk. Arst ei muretsenud veel selle üle, et E ikka ei kõnni, vaid arvas, et ju ta on lihtsalt aeglasem. Et kui ta kahe kuu jooksul ka ei hakka kõndima, siis peaks uuesti pöörduma (muidu alles siis, kui ta aasta ja kuuekuune on). Homme on nina-kurgu-kõrvaarst, kus vaadatakse üle, et ega tal adenoide ei ole. Ma ise loodan, et pole, aga samas kui oleks, siis oleks vähemalt mingi teadmine olemas, miks ta endiselt öösiti nii palju ärkab ja rinna otsas ripub. Neil lastel, kellel on adenoidid, pidigi see tavapärane olema. Eks siis näha ole.

Täna kell 10.00 oli Põlva Kultuuri-ja Huvikeskuses pidulik vastuvõtt neile lastele, kes on sündinud juuli-detsember 2019. See pidi juba märtsis olema, aga siis jäi koroona tõttu ära. Me hilinesime viis minutit ja teades minu hilinemisfoobiat, siis ma polnud sellega üldse rahul. Õnneks alles tutvustati üritust ja kingikotte ei oldud jagama veel hakatud. Kingikotis oli raamat, lilled ja hõbelusikas E-nimega.

Kokku kestis üritus kuskil 50 minutit, sest ega lapsed ju kaua nagunii vastu ei pea. Ka E hakkas lõpus nutma, aga siis olime juba nagunii koju minema hakkamas. Või siis õigemini Räpinasse, sest käisime seal enne söömas.

Põlvamaal sündis 2019. aasta perioodil juuli-detsember 71 last ja kogu 2019.aasta jooksul 134 last. Lapsed olid kõik nii armsad ja tore oli sellisel väiksel beebipeol käia. Paljud neist lastest on ilmselt E tulevased lasteaia- või koolikaaslased.

Natuke pilte ka tänasest päevast siis 🙂