Käisime üle pika aja pulmas :) / Taevaskoja Lättekoda

Käisime eile Hendrikuga üle pika aja pulmas! Esimene kiriklik laulatus, kus ma Eestis käinud olen (olen Hispaanias ka ühes käinud aastal 2009). Kõik oli nii imeline – meeletult kaunis kiriklik pulm, pruutpaar nägi nii kena välja, kirikus tuli endal ka pisar peaaegu silma, sest kõik oli nii ilus 🙂

Kuna abiellusid eesti-soome paar, siis õhtujuht oli eestlane, aga kõik tõlgiti soome keelde. Ma polnudki varem kakskeelses pulmas käinud. See oli mu seitsmes pulm elus, kus ma käinud olen – ja kui muidu on mitmed pulmamängud kordunud pulmades, siis siin olid kõik väga erinevad, aga ühed lõbusamad, mida ma pulmades näinud olen. Eriti äge oli see mäng, kus naised rivistusid ühele poole ja mehed teisele – ja siis pidi end õigesti pikkuse, vanuse, tähestiku järjekorras kodulinna esitähe, abielus ja suhtes oldud aastate järgi panema jne (kõigepealt abielus olijad, siis suhtes olijad ja siis vallalised). Naised võitsid mehi 4:1 – ehk siis saime alati enne kas paika end või kui mehed isegi said varem valmis, aga neil oli järjekord vale – siis sai vastasmeeskond punkti ehk meie. Pikkuse puhul ma ei olnudki kõige pikem naine, vaid teine 😀 Ma olen lihtsalt enamasti harjunud, et olen oma 182 cm puhul väga paljudel juhtudel kõige pikem naine seltskonnas 😀

Rääkisime Hendrikuga ühe soome paariga, kes olid ka Tinderis tutvunud ja kellel on kaheksakuune laps. Ma olen alati sellises olukorras nagu oleks bestikad leidnud – sest minu jaoks on Tinder olnud nagu kullaauk – ja ma võin lõpmatuseni seda kiita, sest just Hendrikuga ma seal tutvusin ju 🙂

Saime Hendrikuga üle saja aasta tantsida, mis oli super – viimati vist siis, kui ma rase olin? Lisaks tõid hiljem pisarad silma pruudi ja peigmehe kõned teineteisele – nii ilusti sõnad ritta seatud!

Kahjuks peigmehe kõnet me lõpuni ei saanudki kuulata  – Hendriku ema helistas ja andis teada, et E nutab lohutamatult ega rahune maha. Olime mõlemad sellega tegelikult arvestanud Hendrikuga, et nii võib minna – nii et selleks korraks meie pidu saigi läbi. Päeval pidas E hästi vastu, selles suhtes ma üldse ei põdenudki, aga kuna ta ei ole niisama kerge uinuja ja pudel ei aita, siis võis eeldada, et selline kõne tuleb. Andsin rinda lohutuseks juba Hendriku vanemate juures, aga tulime kohe koju ka ära, kus E suht ruttu uinus. Kui muidu uinub ta alati rinnaga, siis sel korral tahtis ta veel oma titakeeles laliseda päevamuljete kohta ja jäi siis tuttu. Hendriku üks sõber, kellel on paar kuud vanem poeg kui E, elab samas kohas, kus Hendriku vanemad – ja nad olid päeval koos mänginud 🙂

Et jah – mul on hea meel, et saime pea seitse tundi imelist pulmapidu nautida, isegi viktoriini pruutpaari kohta teha (kahjuks vastuste kuulmiseni me ei jõudnud, pidime enne ära minema). Kuna mu tädi ja õde jäid edasi pulma, siis eks ma kuulen, kuidas kõik edasi sujus. Ja pruudilt endalt ka millalgi kindlasti (tegemist oli mu sugulase pulmaga).

Supertore oli sellest igapäevasest rutiinist korraks välja saada ja nautida teiste õnne 🙂 Lisaks muidugi neid kõnesid kuulates tuli endal ehk heldimuspisar ka sellepärast juba silma, et mul on hea meel, et mina endale nii hea abikaasa olen leidnud. Et pruutipaari õnne puhul nagunii, aga enda abielule mõeldes samuti. Hendrik ka pulmas mainis, et tal oli sama tunne.

Vot sellised lood siis! Lõpetuseks kõigepealt pildid neljapäevast, kui sõbrannaga Taevaskoja Lättekojas söömas käisime. Me kumbki polnudki sinna varem juhtunud, kuigi see on nii lähedal (Hendrik pole seal ka käinud – nii et ehk saame kunagi koos samuti minna). Lättekoda oli väga ilus koht, selline hubane ja kodune – mina kindlasti soovitan!

Ja siis paar pilti veel – minust enne pulma ja meist pulmas 🙂

wp-1595595615802.jpgwp-1595595914591.jpg

View this post on Instagram

Lättekojas lõunat söömas 🤗

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

View this post on Instagram

Varsti pulma 🤗

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

View this post on Instagram

Pulmas 🤗

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

wp-1595698063465.jpg