Ma olen viimasel ajal natuke väsinud, sest E ärkab neli-viis-kuus korda öö jooksul. Jah, paljud peavad sellega rinda pistma juba algusest peale, aga mul niimoodi ei olnud, sest siis ta ärkas keskmiselt kaks korda. Ja kui tavaliselt lapse üheksandaks elukuuks on juba võimalik end rohkem välja puhata, siis mul on lugu vastupidine. Varem oli kõik tibens-tobens, aga enam pole. Jah, ta tavaliselt uinub, kui talle rinda anda, aga ma olen sellest nii väsinud… Ma olen mõelnud vähemalt öise imetamise võõrutamisele, aga ma isegi ei tea, kuidas seda korraldada. Ühest blogist ma lugesin, et ema kolis lihtsalt teise tuppa, laps jäi isaga – seal oli see päris edukas variant, aga ma ei tea, kas see E puhul toimiks. Et seda saaks muidu nädalavahetustel katsetada, sest siis ei pea Hendrik vara ärkama. Või siis üle nädala saaks ka, kui Hendrikul hommikud vabad on. Samas tundub nagu liiga vara seda teha, sest E on ju ainult üheksakuune, aga ma lihtsalt ei jaksa… Ja mul on seda palju ärkamist suht vähe olnud, aga ju annab tunda see varasem trall ka natuke. Ideaalis ma juba ootan seda aega, kui ma enam üldse imetama ei pea, aga algus oleks seegi, kui öistest kordadest lahti saaks.
Praegu ma mõtlen, et ma olin loll, et E-d lutti kasutama ei õpetanud, vaid leppisin sellega, et ta ei tahtnud seda. Ma proovisin erinevaid lutte, aga ta sülitas kõik kohe välja. Ehk oleks pidanud järjekindlam olema, sest las see laps siis olla lutiga, praegu ma olen ise inimlutt olnud. Alguses oli jaa nunnu väike beebi rinna otsas, aga nüüd on laps, kes sipleb, rabistab, hammustab vahel nibust, mis on meeletult valus (ja tal on ainult kaks hammast siiani – juba kolm kuud ainult kaks hammast olnud, juurde pole tulnud) jne… Et kui ma alguses täiega nautisin neid imetamisi, siis nüüd on see päris tüütuks muutunud. Eriti öösiti, kui oled nii tugevas unefaasis, aga siis E ärkab – ja siis sa ei uinu ise ka enam normaalselt. Enne E-d jäin ma kohe tuttu, kui pea patja puudutas, enam see päris nii ei ole kahjuks. Ju sellepärast see, et ma pole nii pikalt ühtegi ööd järjest saanud magada, mind nii väsitabki. See on ainus, millest ma unistan – et saaks 10 tundi JÄRJEST magada ja seda niimoodi, et keegi kogu aeg rinna otsas ei ripuks. Ja et mul oleks ruumi – E magab alati nii külje all ja iga liigutus võib ta üles ajada. Kuna see tähendaks veel rohkem imetamist, siis ma teen endast kõik oleneva, et ta ei ärkaks, mis piltlikult öeldes tähendab seda, et olen vahel kuhugi voodinurka pressitud jne. Ja see omakorda tähendab seda, et ma magan veel kehvemini.
Jah, ma saan päeval vajadusel magada, sellega muret pole – aga see ei aita mind, ma tahan öösel järjest magada. Aga vot seda ma ei saa.
Kui juba halamiseks läks, siis teate neid naisi, kellel imetamise ajal päevi üldse pole? Tahaks ka üks neist olla! Mul ka esimesed neli kuud ei olnud, aga nüüd on iga kuu tagasi nagu Aamen kirikus. Ja kuigi mul on alati vererohked päevad olnud, siis pärast sünnitust on see ikka juba järgmine tase, ma ütleks. Ja nii kopp on sellest ka ees, võiks vähemalt mingi preemia selle eest olla, et ma inimlutt olen, aga ei. Nii närvi ajab lihtsalt.
Positiivsema poole pealt – E on oma “potitreeninguga” rohkem sõbraks saanud ja mitmed hädad päevas lähevad sinna. Nii et see on vähemalt hea asi!
Ja hea asi on see ka, et ma teen Instagramis raamatuväljakutset – ehk siis ma loen mõnesid oma vanu lemmikuid uuesti läbi. Tegelikult oli väljakutse ainult raamatust pildi lisamine, aga kuna ma raamatukogus käisin neid lemmikuid laenutamas, mida mul kodus endal pole, siis ma juba loen mõned neist uuesti läbi ka! Hetkel näiteks on pooleli James Krüssi “Timm Thaler ehk müüdud naer”, mis on rohkem vist nooremale lugejaskonnale mõeldud, aga see ongi mu lemmik juba 16 aastat küll olnud. Et hea on oma vanu lemmikuid uuesti avastada 🙂
Kuidas teil elu möödub? Naudite kevadet ja ilusat ilma?
Ja lõpetuseks siis ikka mõned fotod ka 🙂
minumoodimaailm 
Ojaaa, see päevade teema on tuttav. Mul eluaeg vererohked ja väga valusad päevad olnud. Lohutuseks “peale sünnitust saad lahti”. Aga…peale esimest sünnitust läks kaks korda hullemaks! Ja peale teist veel jupike. Ainus hea asi, et mul tõesti algasid päevad alles peale imetamist ja arva ära, miks mulle väga hästi sobis teist last lugu 2 aastat imetada (öösiti)?
Igatahes mind on aidanud hormoon spiraal. Minu puhul päevi päris ära ei võtnud, mingi kerge määrimine ikka on (aga pole vaja midagi peale tavalise pesukaitse). Valud aga kadusid küll. Kui sul lähiajal kohe teise lapse plaani pole, siis kaalu seda mõtet.
Ma olen mõelnud jah spiraali peale, aga pole veel otsustanud. Kui enam ei imetaks, siis võtaks rasedusvastase plaastri kasutusele, see oli mul enne ka – ja sobis hästi. Päevad ei olnud siis nii vererohked ka, kuigi natuke ikka olid. Aga nii vererohked kui praegu, pole need tõesti kunagi olnud… Et vbl ootan ära selle aja, kui enam ei imeta ja siis võtan plaastri uuesti kasutusele.
Mu mõlemad lapsed on sünnist saati maganud oma tubades. Mis aga ei tähenda, et nad kaissu ei saa. Isegi mu 2aastane magab mul kaisus. Teiseks, mina pole kunagi lasknud tissi otsas magada. Lisaks lasin ma ööunne lapsed tihti panna abikaasal ja kui abikaasat pole, siis panen ise. 9 kuu vanune laps ei pea öösel tissiotsas rippuma, võib teha vabalt unekooli. Võta kasvõi Undehaldjaga ühendust.
10tundi järjest ei saa aastaid magada, usu mind. No vb joppab, aga sa olid ju sellega arvestanud kui lapse said? Tuleb ise varem magama minna, mitte poole ööni üleval passida. Siis on endal ka pikem ööuni.
Ma kusjuures nädala keskel lähengi enamasti siis magama, kui E läheb, nädalavahetustel sõltub. Aga väsinud olen ikka.
Jah, muidugi ma olin sellega arvestanud, aga ma pigem ootasingi sellist algust, mida mul ei olnud. Ja kui siis järsku selline asi tekib, siis see kuidagi võtab läbi. Ma olin varem vaid kuulnud sellest, et nii palju lapsed ärkavad jne, aga kuna endal kogemus puudus, siis ei teadnud, mida see tegelikult tähendab. Nüüd siis tean.
Vaata, teoorias ma muidugi tean, et laps võib niimoodi ärgata ja seda teavad kõik need emad, kes sellega on kokku puutunud (ja neid on palju! mõnedel kestab see lausa aastaid!), aga praktikas on seda palju raskem ise kogeda. Ka imetamise suhtes – seal ilmselt pole aastatest jutt, aga on lapsi, kes esimese eluaasta kogu aeg niimoodi ärkavad ja öösel rinna otsas ripuvad. Ehk see on paljude naiste tavaline argipäev tegelikult.
Väga kena, et sinu lapsed nii kenasti leppisid ja kohanesid kõigi teile meelepäraste lahendustega. See ei tähenda, et kõigil nii lihtsasti läheb. Mul kolm last. On asju, mille puhul saan möönda, et üsna ühtemoodi lahenes kõigi puhul ära, samas ei saa öelda, et kõik nipid kõigi laste peal ühtemoodi oleks töötanud. Seejuures kõige raskem oligi just esimese lapsega. Ma just täna jäin mõtlema oma väsimuse üle ja mäletan selgelt, KUI väsinud olin esimese raseduse ajal, esimese beebiga alguses, 9 kuud hiljem jne. See oli meeletu väsimus. Praegu kolmega olen ma loomulikult 3 korda väsinum, kuid ma lihtsalt olen sellega 5 aasta jooksul nii ära harjunud, et… tulen väsimusega paremini toime.
Igasuguseid asju võib ju teoorias ette teada, võib nendega arvestatud olla jne, aga see ei tähenda, et väsimus kuidagi kergem taluda oleks….
Just nii on ka minu meelest, Pille. Inimesed ja nende väsimusaste on erinev. Samamoodi on ka lapsed erinevad. Mõni naine suudab algusest peale juba rohkem magamata olla, teine mitte. Ja mõni laps magab väga hästi kogu aeg, mõni ei maga üldse – ja siis on veel need, kellel see kuidagi periooditi jookseb.
Vaatasin su instagrammist et tegid seda eesti keele grammatikat. kül see eesti keel on ikka kena ja meie keel areneb ka. Kui vanasti oli kindel reegel siis praegusel ajal võib kirjutada nii või naa. Me võiks kirjutada nii nagu me hääldame. nt sõna mõtetu või mõttetu See on mõtetu film. Sul oli seal veel midagi Lõppes või lõpes. : See film lõppes väga kurvalt
aga on üks asi mille vastu me ei saa ja noored on selle kombe toonud kui kasutatakse eesti ja inglise keelt segamini. See film oli nii amazing, sul on väga kena outfit, Kuidas sul kas sa ka kasutad inglise keelt ja eesti keelt segamini?
Ei ole kõigi sõnade puhul seda reeglit – eesti keeles tohib kirjutada ainult mõttetu. Ja sõna lõppema puhul ei kehti see variant lihtmineviku puhul – ehk siis lõppes on ainult õige, mitte lõpes. Aga muidu jah võib kirjutada lõpeb/lõppeb või ei lõpe/ei lõppe. Mina isiklikult eelistan varianti lõpeb/ei lõpe.
Eks ma ise kasutan ka vahel inglisekeelseid väljendeid, aga pigem siiski vähe. Vähemalt võrreldes paljude teistega, kes ainult estonglishi räägivadki (no näed – hetkel kasutasin värdjalikku vormi estonglish, mida ma tavaliselt ei kasuta).
Kusjuures ma olen inglsie keele kirjastiilis ka märganud mõningaid fraase või lauused mida kasutatakse. nt I love you juures kasutatakse sõna ya I love ya ja siis dunno sõnast I don’t know ja siis veel palju lühendeid IRL, IMO YOLOT teavad paljud, et mitte meie keel ei arene, areneb ka inglise keel.
Eks neid lühendeid on igas keeles jah.
Pakun, et asi ei ole oluliselt selles, et E. alguses ei ärganud nii tihti ja nüüd ärkab. Lihtsalt 9. kuud hiljem ongi tavaline tunda korraga väsimist teatud asjadest, seda enam, et ootused ju lähevad tavaliselt seda rada, et imetamiskordi järk-järgult väheneb mitte ei tule juurde, ööunetunnid järjest pikenevad mitte ei vähene, uni on ühtlasem mitte hakitud… 9-10 kuud on minu puhul ka olnud just see aeg, kus kogu väsimus ühekorraga nii kõvasti tunda annab. Kahe eelmise lapsega lõpetasingi öised söötmised siis ka ära, sest tundsin, et minu piir on ees, mul on VAJA puhata. Küll aga ei ole enam lapsel vajadust öösel süüa. Praeguse beebiga pole veel ette võtnud seda teekonda, kuigi saab varsti juba 11k. Tunnen, et ma vist ei suuda praegu veel nii kindlaks jääda oma otsusele ja see ei teeks muud kui ajaks lapse segadusse. natuke nagu loodan, et ehk ta ikka ise enam ei tunne huvi jne.. Aga ma lohutan sind. Mul küll täielik lutibeebi, aga see ei tähenda üldse, et ta seda iga kord öösel ärgates tahaks. Alati ikka ei sobi. Vahel läheb nii närvi, et kisub aina suust ja loobib minema.
Muidu öise võõrutamisega on mul toiminud selline variant, et kui laps öösel ärkas ja tissi tahtis, siis pakkusin vett/teed ja võtsin lihtsalt kaissu tagasi, rääkisin, et öö on, magame edasi jms.
Kõik nad mul on muidugi omajagu protestinud selle vastu. Eriti hull on esimene öö. Oluline on lapsele mõista anda, et kuigi tissi ei saa, on muu lähedus olemas. Pakkuda hellust ja hoidmist ja kussutamist.. midaiganes ühesõnaga. Et ok, nutab küll, aga vähemalt ei nuta üksi end magama ja tal on teadmine, et sa oled olemas ja ka reageerid tema nutule. Küll mitte jah enam siis tissi andes. Esimesed paar ööd olid rasked, kuid peale seda tuli leppimine ja vähem kui nädalaga oli muudatus lõplikult ellu viidud.
Eks neid mooduseid kindlasti veel igasuguseid. Kui tunned, et juba ikka mõjutab oluliselt sinu enda elukvaliteeti, siis on vast vaeva väärt. Uuri veel teisi mooduseid, vali midagi ja kui oled kindlalt otsustanud, siis edu ja jaksu! Kui öised söötmised ära jäävad, ei ole need päevased ka enam mu meelest nii “tüütud” või väsitavad. Oleneb paljustki..
Jaa, uurin, aitäh nõuande eest! 🙂
Ma ise töötan abiämmakana koos günekoloogiga, mul lapsi endal veel pole, aga mulle meeldib ühe meditsiiniharidusega neiu blogi, kus ta on oma beebi unekoolist ja teekonnast väga põhjalikult kirjutanud ja mis neil aitas 🙂 https://minuperspektiiv.com/tag/beebi-uni/ ehk leiad siit ka midagi kasulikku või mingeid nippe. Vererohke menstruatsiooni kohta: kui sulle plaastrid sobisid, siis muidugi võid neid uuesti kasutama hakata, kuid kuna sa oled juba sünnitanud, siis ma julgeks küll soovitada hormoonspiraali (praegu on meil saadaval kolm erineva hormoonisisaldusega spiraali), nt Mirenaga on paljud sünnitanud naised väga-väga rahul ning sellega võivad päevad täiesti kaduda või on minimaalsed. On olemas ka väiksema hormoonisisaldusega hormoonspiraal Kyleena, millega ei pruugi päevad täiesti ära jääda, aga on pigem ka verevaesemad. On ka kõige väiksema hormoonisisaldusega spiraal Fleree, aga selle kohta ma pigem pole positiivset tagasisidet kuulnud ja sellega võib alguses määrimine veel suurem olla ja mõnele naisele ei sobigi. Miinuseks, et esimese kuue kuu jooksul peale hormoonspiraali paigaldamist võib nagunii esineda määrimist, mis on sellega normaalne, aga plussiks – hormoonspiraal on väga-väga tõhus, mugavam kui pillid ja plaastrid ning tuleb ka pikas perspektiivis odavam, kuna nt Mirena kui ka Kyleena maksavad haigekassa soodustusega u 54€ ja paigaldatakse 5ks aastaks. Lisaks ohutud ka imetamise ajal, kuna toimeaine levonorgestreel ei ole kuidagi lapsele kahjulik. Spiraali pluss on ka see, et spiraalis sisalduv hormoon ei mõju süsteemselt, vaid ainult paikselt emakale, muutes emaka limaskesta nii õhukeseks, et viljastunud munarakul pole võimalik kinnituda. Hormoonspiraalis pole ka östrogeenikomponenti, mis sageli naistele ei sobi, ehk siis ei peaks mõjuma negatiivselt kehakaalule jne. Olen näinud, et osadel naistel halveneb spiraaliga näonahk, teistele jälle sobib ideaalselt. Võib häirida ka esialgne määrimine, aga peale esimesi kuid peaks see kaduma, vastasel juhul tuleks tagasi arsti juurde pöörduda. Mingeid suuremaid kõrvaltoimeid ma vähemalt oma praktikas ei ole näinud. Aga iga naine ongi erinev ja tuleb leida endale sobiv 🙂 Soovin sulle edu ja et leiaksid endale sobiva vahendi!
Suur tänu info eest, uurin seda blogi ka!
Päevade teema – sama.
Väsimus – ma arvan, et ma olin kõige-kõige rohkem väsinud lapse 9.-10. elukuu paiku. Laps sõi tol hetkel 3 korda, aga no see siplemine! Öisest tissist võõrutasin 1a3k, sest siis ta hakkas reaalselt ärkama iga 1.5h tagant ja rinnale nõudma. Läks suht leebelt – laps oli öösel mehega, esimene-teine öö nuttis natuke (turvaliselt issi kaisus, vett laps ei tahtnud), kolmas öö ei nutnud ja magas edasi. Laps ärkab öösiti ka praegu (1a8k), aga uinub suht kiiresti (tahab lähedust, on külm vms).
Kui soovid olukorda muuta, siis valige teie pere jaoks sobiv lahendus ja jääge sellele kindlaks.
Väsimuse kohta veel – inimesed on erinevad, praeguseks olen ma ka harjunud, ei oska vist ise ka tervet ööd järjest magada. Mõne jaoks on liig ärgata öösel 2 korda, teise jaoks tuleb piir ette 20 korra juures.
Edu teile!
Aitäh! Peab jah vaatama, mis see sobiv lahendus meie perekonna jaoks oleks.
Minul algas kõige hullem aeg lapse öise imetamisega siis kui laps juba pea aastane oli. Kuskil 4-5 kuud kannatasin seda öösiti põhimõtteliselt iga tunni aja tagant ärkamist ja imetamist, ikka tõsine lutt olin lapsele, päeval polnud asi nii hull aga öösiti magaski ainult tiss suus. Käisin veel Tallinnas tantsupeol nii, et rentisime korteri, sest ma kartsin, et laps ei saa nädal aega ilma minuta hakkama, seal ka peale väsitavaid trennipäevi öösiti magasin ja imetasin iga natukese aja tagant. Lõpuks mu ema hoidis ühel õhtul last kui teatris olin ja sai lapse ise ööunne, peale seda jätsin imetamise järgi ka. No selline kergendus oli, lõpuks vihkasin seda rinna andmist juba aga tundus, et laps ei suuda elada ilma selleta, aga kui järgi jätsin ei otsinud juba paari päeva pärast üldse taga.
Siis oli päris ränk kogemus jah, aga kokkuvõttes lõppes kõik hästi 🙂 Sellised lood teevad hea tuju, just see lõpplahendus siis konkreetselt.
Mina soovitan Unehaldjat! Kaotada pole midagi, nn nutuga unekooli ei tehta ja su laps ning ka sina hakkate magama nagu kulda!
Mitmed inimesed on seda juba soovitanud – nii et peaks uurima hakkama jah 🙂 Mingit karmi unekooli ma ka teha ei tahaks nagunii.
Minul hakkasid 1,5 kuud peale sünnitust päevad ja ma imetan last päeval/öösel palju. Mul oli ilus unistus, et aasta vähemalt pole neid aga noo 😀 😀
Kaua sa plaanid E-d imetada?
Siis veel eriti vara – mul läks vist isegi hästi, et neli kuud pärast sünnitust sain ilma päevadeta elada 😀
Esialgne plaan oli aasta, aga võib ka natuke kauem. Polegi otseselt mõelnud, aga hiljemalt 1.5aastaks tahaks küll imetamise lõpetada. Kui kaua sina imetasid/plaanid imetada? Küsin teistelt ka seda, kes siin kommenteerinud on – oleks huvitav teada 🙂
Kas sa annad talle lisaks ka RPA? Või pumpa piim pudelisse ja anna talle sealt une eel ja öösel.
Minul laps ka ei võtnud lutti , sai alguses erinevaid proovitud aga ei midagi. Kuniks 8-kuul vaatasin , mis näo ta teeb luti peale ja siis hakkas võtma. Nüüd ta 1.aastane ja ei hooli lutist jälle, lihtsalt see aitas paar kuud rahustada ja meil oli hea meel selle üle.
Edu ja sisemiselt rahulikku meelt!
RPA-d ei anna ja lutiga enam harjutama ka ei hakka. Aga E enam ei taha pudeliga uinuda, kunagi polnud tal selle vastu midagi, aga seda sai väga harva katsetatud siiski. Meenubki vist kaks korda ainult.
Esimene laps sai rinda ligi 11 kuud. Öösel magas rahulikult juba 2-kuuuselt (kell 23-06). Oli suur lutisõber ja kasutas rinda ikka sihtotstarbeliselt – söömiseks. Loobus ise, st kuskil 10-kuusena avastasin, et ega ta ise väga huvi üles ei näitagi ja asendasin hommikuse ja õhtuse imetamise RPAga.
Teine laps sai rinda ligi 2 aastat, öösel ärkas miljon korda ja magama jäi rinna otsas. Oli suur lutivihkaja, imemiseks sobis ainult rind. Kuskil peale 1-aastaseks saamist sain imetamise ainult magama jäämise ja öö teemaks, aga vot sellest võõrutada ei osanud – ta röökis oksendamiseni. Enne 2-aastaseks saamist tuli juhuslikult välja, et tal on väga suur adenoid ja arst ütles imetamise kohta väga ilusti – laps ärkab öösel üles, sest ta ei saa hingata. Ja no mida ta siis peaks lohutuseks tegema? Loomulikult tahab emmet ja rinda! Tal oli tuline õigus, operatsiooni järgsest ööst alates magas laps hommikuni ja rinna vastu enam huvi ei tundnud.
No õnneks kõik lahenes lõpuks 🙂 Hea, et tuli välja, et tal adenoid on ja selle vastu sai midagi ette võtta 🙂
Me just käisime täna perearstil ja ma kurtsin seda E öist ärkamist talle ka. E-l võeti analüüsid, et äkki hemoglobiin on liiga madal, aga ma veel vastust ei tea, pean homme helistama. Kuna hetkel see hammaste asi ka, siis võib see rohkem ärkamine sellest ka olla. Aga kui see ikka edasi nii jätkub, siis tuleb endalgi seda adenoidi asja uurida. Samas lastel ongi erinevad arenguetapid ja see kõik võib sellest ka lihtsalt olla.
Oijah, ma ei hakka mitte kunagi mõistma, miks seda nn unekooli nii väga propageeritakse. See ei ole normaalne! Palun, palun uurida seda kas või natukene rohkem enne kui seda tegema hakata. Unekool ei tee lapse psüühikale mitte midagi head!
Ma ei teeks oma kõige kallimale inimesele elusees sellist asja, pigem olen kas või 18a magamata!
On ka muid variante peale selle haige unekooli! Alati võib lugeda erinevaid lapse arengu/une teemalisi kirjandusi, nt raamat “Nututa uni”.
Lisaks on meil olemas unenõustajad/imetamisnõustajad/kogemusnõustajad – kõik võimalused on olemas, alati leiab abi kui tahta!
Väga super on näiteks Marianne Tobro. Temal on isegi koduleht ja võimalus osta vaatamiseks videloenguid!
https://videoloengud.mariannetobro.ee/
Siin on mõned kõige lihtsamini leitavad lingid. PS! Sel teemal leiab ka teaduslikke artikleid, kus on kenasti seletatud, mida unekool lapsega teeb.
https://raisedgood.com/unlearn-lessons-sleep-training-culture/?utm_campaign=meetedgar&utm_medium=social&utm_source=meetedgar.com
https://raisedgood.com/sleep-through-night-self-soothing-good-babies-stop-setting-mothers-to-fail/
https://www.buzzfeed.com/patricksmith/its-evolution-baby?utm_source=dynamic
https://www.bellybelly.com.au/baby-sleep/cry-it-out/
https://raisedgood.com/cave-babies-cry-it-out-and-ruffling-feathers/?fbclid=IwAR1y72yMKkY0tSHDjdTbh9clog7DHsdi3Wv3j8YhXfDVdpV4t46iBI3M5qs
https://www.phillyvoice.com/screaming-sleep-moral-imperative-end-cry-it-out/?fbclid=IwAR19gHmY5q9xGSjgGBuP_6F8S6eXr2KmaX47NpM45vPASA-EDLN1Dsiy55U
Teine asi, mida ma ei mõista, on see RPA teema. Te, emmed, ikka saate aru, et RPA ei asenda elusees rinnapiima, mida iganes selle tootjad väidavad? Mis kõigil selle pudeli andmisega on? Kui emal on kõik korras ja piima on, milleks nii teha?
Mis saite sellest lapsest kui isegi imetada ei viitsi? Ja ma ei räägi sellest, et mõni ema paraku ei saa imetada (kuigi ta väga tahaks).
Ja 9-kuune on titt, miks vaja teda lambist võõrutada? Laseks tittedel tited olla ja lastel lapsed!?!
Ja muideks, laps võtabki rinda ka lohutuseks, mitte ainult tühja kõhu tõttu!
Mõni emme võiks küll ennast kõvasti rohkem harida, tänapäeval pole ju raske informatsiooni leida!🤦♀️🤷♀️
Mina unekooli jah tegema ei hakka, ma võin seda materjali lugeda ja tõesti midagi leebet ehk meelde jätta, aga see on ka kõik. Rinnast võõrutama ka ei hakka veel, enne aastat kindlasti mitte. Et kui öösel saaks neid imetamise kordi paar tükki vähemaks, siis oleks ka hea, aga eks näis.
RPA-d olen minagi andnud loetuid arv kordi, aga viimati vist siis, kui E oli viiekuune.
Aga selle emadusega ongi see teema, et eks kõik püüavad endale selle sobiva lahenduse välja mõelda. Minu puhul on E hiljuti öösel rohkem ärkama hakanud ja ma saan hakkama, aga paljudel on see algusest peale nii olnud ja eks siis ikka mõeldakse, et kuidas natukenegi saaks ema rohkem magada. Et kui öösel juba paar imetamiskorda vähemaks jääb, siis see on ka neile suur võit. See kindlasti ei tähenda ju üleüldist võõrutamist, ma usun.
Marianne Tobrot ma juba isegi jälgin – nii Facebookis kui Instagramis 🙂
Kuidas sa imetad? Oled ise üleval samal ajal? Imetamine tekitas nii magusa une alati, et ma vist küll sekundiga magasin.
Öösel õnneks jään uuesti magama, aga enam mitte nii kiiresti kui varem. Pärast E sündi ma üldse ei uinu enam nii kergelt kui varem, aga see pidigi paljudel emadel niimoodi juhtuma 😦 Viimasel ajal on see kohe eriti tunda hakanud andma – ka esmane uni ei tule enam kohe nagu varem.
Unekooli poolt pole ma ka, kuid lapse öisest tissitamisest võõrutamine on selles vanuses küll okei. Tal on ju hambad suus, varsti võib see hakata hambaid kahjustama.
Ja mis värk sellega on, et emad nagu polekski inimesed? Kui ikka ema tunneb, et tal oleks vaja magada või ei taha selle imetamisega tegeleda sellise suure lapse puhul (mina vihkasin imetamist terve aeg, aga pidasin siiski tükk aega vastu, eesmärk oli vähemalt pool aastat ja sujus kauemgi), siis ta poleks pidanud lapsi saamagi? 🤦♀️
Eks selle emadusega ongi see, et kõik arvavad, et ainult nende arvamus on õige. Samas keegi ei eksi ka, aga elatakse lihtsalt erinevalt 🙂
Mul sama jama. Ma küll enam ei imesta öösiti, aga laps ikka vahel ärkab ja siis ma ise ei jää nii kergesti enam magama. Vahel harva kui laps on veidi kauem üleval,siis on siuke uni, et jää nüüd uuesti magama, tahan ka magada.. ja kui ta jääb, siis mul uni läinud. 🙄
Vastan su teisele küsimusele ka, esimene laps sai 2aastat ja ise loobud.. teine laps saab juulis 2 ja saab päeval veel rinda. Vaatan jooksvalt, ilmselt ka ikka kahe aasta paiku lõpetan. Ja öise söötmise lõpetasin jaanuaris, ehk 1.5a, siiamaani vahel kui ärkab, siis ronib kaissu (magab oma voodis) ja õnnetu “tahan tissii”. Õnneks magab üldjuhul edasi ikka kohe. Täna ärkas pool 6 ja enam magama ej jäänud. 😬
E tahtis ka täna kell 05.30 ärgata, aga õnneks jäi uuesti magama 😀