Marju Karini raamat on puhas saast – keeletoimetaja on vist puhkusel olnud… /”Kiirtee põrgusse” – õudukas, mis oli nii mõttetult igav…

Lõpetasin eile Marju Karini raamatu “Naine – otse ja ausalt” – see oli puhas saast! Mul on mingi teema sellega, et kui ma juba raamatut alustan, siis ma pean selle ka lõpuni lugema. Lootuses ilmselt, et ehk läheb lõpp paremaks. Ei läinud! Ma tunnistan, et olin alguses juba natuke skeptiline, sest JES Kirjastus – Jesper Parve enda raamatuid olen ma raamatupoes sirvinud, aga need pole kunagi seda muljet jätnud, et tahaks neid reaalselt lugeda. Nüüd on blogija Piltsberg (Illimar Pilt) ka sama kirjastuse all raamatu välja andnud – ilmselt ma siiski annan sellele raamatule võimaluse, sest mulle mõned ta blogipostitused meeldivad, aga olen eos juba skeptiline. Aga sellisel juhul on ju meeldiv üllatus, kui tuleb välja, et Piltsbergi raamat on hea.

Mis mind Marju Karini raamatu puhul eriti häiris, olid nii mitmed grammatikavead. Ja mina täiesti tavalise kirjutajana ei peaks selliseid asju märkamagi, sest ma teen nagunii ise ka kirjutades vigu. Aga kui keeletoimetaja on juba raamatust üle käinud ja minusugune tavaline kirjutaja suudab ikka nii palju vigu leida, siis see on ülihalb märk. Ehk siis kivi totaalselt keeletoimetaja kapsaaeda. Aga kui see osa välja jätta ja neist vigadest mööda vaadata, siis ei olnud raamat ikkagi eriti hea. Jah, otsekohene ja aus küll, aga minu jaoks jäi igavaks. Kas te olete lugenud ja kui olete, siis kas meeldis?

Samuti pettusin ma Margus Vaheri teises raamatus. Ma lugesin kunagi tema esimest raamatut ja see oli väga hea, aga “Kuidas armastada naist” mulle ei meeldinud, võrreldes Margus Vaheri esimese raamatuga oli see täielik pettumus. Siiski õnneks parem kui Marju Karini saast.

Ja kellel veel on vaatamata üleeile TV3-s jooksnud meie endi esimene õudukas “Kiirtee põrgusse”, siis võite selle paar tunnikest ka millegi kasulikuma jaoks hoida. Ma olen väga paljusid välismaiseid õudukaid näinud, sest see žanr meeldib mulle, aga see “Kiirtee põrgusse” oli puhas jura. Kokkuvõttes ei saanud mitte essugi aru, mis toimus… Okei, lõpus seletati asi lahti, aga ikkagi täiesti mõttetu ja igav. Eestlased ikka ei oska selliseid filme teha kahjuks. Kuigi algus isegi oli enam-vähem okei, siis mida enam edasi see film läks, seda jaburamaks see läks!

Samas maitsed on muidugi erinevad – ma tean, et väga paljudele ei meeldinud “Talve”, aga mulle jälle meeldis. Mu sõbranna ka mainis, et jumala mõttetu film, olin juba end ette valmistanud igavaks filmiks, aga üllatusin positiivselt isegi. Jah, “Kevade”, “Suve” ega “Sügisega” samal tasemel see muidugi pole, sest need filmid on mäekõrguselt ees, aga seda ma ei eeldanud ka. Nii et loo moraal on selles, et kui tahate veenduda, et miski on hea või halb, siis selleks peate te seda ise lugema/vaatama. Teised saavad muidugi arvamust avaldada, aga see ei pruugi teie omaga kattuda.

Eile käisime perega Võrus Tamula järve ääres jalutamas – päris tore oli, kuigi vihma hakkas hiljem sadama. Õnneks mitte eriti palju. Me polnudki ammu Võrus käinud ja mina varem ei olnudki üldse Tamula järve ääres jalutanud.

Kumbki raamat ei ole minu meelest hea, kunagi Instagrami küsitluses need teistele aga meeldisid – vähemalt vastuste põhjal. Kui Margus Vaheri raamatut võib veel  lugeda, siis Marju Karini oma oli minu jaoks mõttetult igav – lisaks häiris mind keeletoimetaja tegemata jäetud või siis äärmiselt lohakalt tehtud töö.

Edit: Need vestluskaardid olid aga küll head! Oleme neid Hendrikuga kasutanud ja saime teineteise kohta palju rohkem teada – nii et neid võin küll soovitada 🙂

Edit 2 :Facebookis mainiti, et need vead on taotuslikud, et Jesper Parve kirjastuse raamatutele promo teha, sest tema põhiidee on neid müüa ja inimesed tahavadki neid nende vigade pärast rohkem lugeda, millele ma vastasin niimoodi: Haha, ei teadnud 😀 No kui nii võtta, siis jah – ka negatiivne tagasiside on tagasiside 😀 Aga vbl on asi tegelikult hoopis selles, et Jesper Parve pidi intervjuus seda asja siluma ja siis mainiski, et taotuslikult tehtud. Sest ma vaatan, et tema on üks neist toimetajatest – seega on see kivi tema kapsaaeda ju ka 😀 Kes ikka tahab mainida, et tegelikult asja pekki keeras 😀 Aga kurb, kui sama tehakse ka reaalselt hea raamatu puhul – ma pole Piltsbergi oma lugenud, aga usun, et see on parem kui Jesperi enda või Marju Karini oma. Kui seal ka samasuguseid trikke kasutatakse, siis raamatu väärtus langeb minu jaoks täielikult. Õnneks Marju Karini puhul oli sisu ka nagunii pask 😀

Aga jah – kui eesmärk on raamatuid müüa ja seda iga hinnaga, siis saab seda teha ka sellisel kujul… Kahju ainult, et ei suudeta korralikku promo ilma selliste lollusteta korraldada.

wp-1584718354301.jpg