E on natuke tõbine… / Ma olen väsinud!

E on natuke tõbine. See sai alguse kolm päeva tagasi, kui me kogu perega loodusesse jalutama läksime, aga E sai liiga õhukesed riided selga. Tavaliselt olen mina just see, kes talle liiga palju riideid selga topib, aga sel korral oli ilm petlik. Ja tuul oli päris tugev – nii et kui koju jõudsime, siis oli tal varsti nina tatine ja köha tuli ka. Õnneks palavikku pole, aga kas te teate, kui raske on kaheksakuusele lapsele inhalaatorit panna? Mina siiani ei teadnud, aga E ei püsi pudeliski, rääkimata sellest, et ta sellel hetkel ei hakkaks oma peaga vingerdama. Ainus, mis aitab, on kas Baby Sharki laul või “Betty New Yorgis” tunnuslaul. Eile lasin viimast talle viis korda järjest ja siis ta suutis paigal istuda sel ajal… Jah, magamise ajal saaks ka, aga E kipub siis üles ärkama. Ja üldse kiired laulud on tema teema – kui on mingi aeglane huihamuina, siis see teda ei huvita 😀

Kui söömise suhtes pole E eriti pirts, siis juua ta väga ei taha. Meil on nii mitu pudelit – kas tavaline lutipudel, tilaga või veel mõi versioon, aga no ta hakkab alati lollitama ega joo vett. Ma kurtsin seda eelmisel korral perearstile ka (siis kui korraline läbivaatus oli ja E veel terve oli), sest kartsin, et tal tekib ehk vedelikupuudus niimoodi, aga arst ütles, et kui ta saab tihedalt rinda, siis seda küll ei ole (mida ta ka saab). Nüüd E ravimiseks soovitas perearst hanerasva (jalataldadele ja rinnaesisele määrida, aga mitte südame juurde), kummeliteed ja inhalatoorit kasutada, mida me kõik ka teeme, aga kummelitee joomiseks peab jälle trikke kasutama ja talle kiiret muusikat laskma – siis ta ei hakka protesteerima. Ehk jah – viimased päevad on selles mõttes rasked. E-l on energiat ikka sama palju nagu alati või veel rohkem – ja see väsitab. Teda ennast ka, mis paneb ta köhima rohkem. Oeh…

Üldse on viimasel ajal keerulisem olnud, ka enne E tõbiseks jäämist. Riidesse on teda suht võimatu panna, sest kohe on kisa lahti. Ta tahab kõikjale ronida ja kuna ta on ka kukkunud juba, siis ma alati võtan ta enne ära, aga siis ta hakkab nutma, sest miks ma tal keelan pikalt püsti olla. Ja kui teda toetada tahan, siis see ei sobi, sest ta tahab kõike ise teha. Mis on ju iseenesest hea, aga jalad on tal ju veel süldid, mis tähendab, et varsti on toe abil püsti seistes tasakaal läinud. Ta 90 protsenti juhtudest oskab ise ka juba kukkuda (ehk siis paneb käe ette ise), aga need ülejäänud 10 protsenti… Lusikat ja pudelit tahab ise võtta, mis on super, aga lusikas ei lähe mitte kunagi suhu, pudel lendab kauges kaares nurka. Mitte et ta seal viimasest nagunii palju jooks…

Aga kogu selle kammajaa saatel on ka üks hea asi – E õppis neli päeva tagasi istumise ära! Ja kui ta muidu ei taha sekundikski paigal püsida, siis nüüd ta sel hetkel isegi natuke suudab seda teha! Istub, mängib ja puhkab… Ma olen Hendrikule ka öelnud, et kahju tegelikult, et lapsed ei saa sellest aru, et praegu on tegelikult ainus võimalus reaalselt lihtsalt puhata! 😀 Hiljem tuleb lasteaed, kool, töö jne – ning siis enam nii rahulikku elu ei ole. Täiskasvanuna hakkad igatsema kaua magamist ja seda, et saaks lihtsalt olla – ilma et peaksid end lolliks tormama. Lapsena võiks ju ometi seda haruldast võimalust ära kasutada 😀

Et jah – ma olen suht läbi. Eile oli hea asi see, et ma lõpuks uurisin, et Tillu kohvikust saab ju süüa kaasa tellida! Ma ei teagi, miks ma sellele varem ei mõelnud, sest kuigi La Storia pani uksed kinni, siis Tillu on ju kauem olemas olnud ning seda muret neil pole, et keegi kaasa ei ostaks. Läksin siis kohale, võtsin oma uue riidest koti kaasa, toppisin toidumoona sisse ja koju jõudes avastasin, et üks karp oli lahti läinud! Ehk siis ühe päevaprae kaste oli kõik mu kotti lennanud 😀 Selle toidu jätsin Hendrikule ja ise võtsin selle, kus veel kastet alles oli 😀

Eile lõin end natuke üles ka, et “Rannamaja raju reedet” vaadata 😀 Okei, mitte just konkreetselt selle saate pärast, aga ma olen viimasel ajal suht malts välja näinud. Naljakas on see, et kui mul oli kuhugi minna, siis ma ei viitsinud üldse end üles lüüa, aga nüüd, mil saab ainult kodus passida, siis ma just tahan seda vahel teha. Ma tegin isiksusetesti ka hiljuti ja sain teada, et ma olen lausa 78 protsenti ekstravert ja 22 protsenti introvert! Ma olen kunagi sama testi teinud, aga siis ma sain teistsuguse tulemuse (siis olin introvert ekstraverdi tunnustega vms). Ilmselt minu sees oleval ekstraverdil ongi raske kodus passida – mulle meeldib suhelda, üritused, sõbrannasid näha jne.

Aga “Rannamaja raju reedest” rääkides, siis see on huumor kuubis 😀 Jah, paljud ei suuda saasta vaadata, aga mulle meeldib. Mulle on alati labased saated meeldinud – ilmselt selle tõttu olen enamike neist näinud ka. Just Eesti omasid siis!

Vot sellised lood siis. Tahaksin, et E saaks ruttu terveks! Ja tahaks normaalset elu ka lõpuks tagasi!

Viimase aja tegemised siis piltides (või videos) ka 🙂

View this post on Instagram

Minu väike kullake! ❤

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

View this post on Instagram

E avastab enda jaoks istumise 🤗

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

wp-1587706415030.jpg

18 kommentaari “E on natuke tõbine… / Ma olen väsinud!

  1. Miks inimesed lähevad sellistesse saadetesse on see et otsivad nii kuulsust kui ka seiklusi ja seal kohtab uusi sõpru, kellega hiljem meenutusi jagada. Jah osade jaoks ongi tegu labase saatega kus saabki keppi ja keeksi 🙂
    Teisalt on osadelt suht savi mis seal toimub sest ajapikku need tegelased unustatakse võib olla mõned üksikud jäävad figureerima.
    kolmandaks olen tähele pannud, et end reklaamida on hea osaleda telesaadetes kuidagi peab end reklaamima ja kus mujal kui teles.
    Ka mul oli kunagi üks saade kuhu ma tahtsin minna, selleks saateks oli ” Võta või jäta” pealtnäha tundub üks kerge mäng, lihtsalt avad kohvreid ja räägid saatejuhiga juttu, aga kohale minnes võib asi totaalselt muutuda võib tekkida lavakramp. Kodust on hea vaadata rooside sõda, aga ise seal pulditaga olles võib aju totaalselt kokku joosta. Ega kuulsuse elu ei ole mingi meelakkumine, selle taga on julm töö, see mis teisel pool ekraani 30min juhtub on kõigest jäämäe tipp, mis tegelikult saates tehakse.

    • Sellistesse tõsielusaadetesse pannakse jah kõige skandaalsemad asjad kokku! Sest see müüb 🙂 Või siis lõigatakse saade nii kokku, et jääks mulje nagu oleks skandaal olnud!

  2. Tead ära üleliia muretse nende kukkumiste pärast. Lapsed ongi looduse poolt nii uudishimulikud ning avastavad kõike enda ümber. Avastamist vajab ka oma keha ning võimed. Kuid kõik ongi ettenähtud õiges järjekorras – kõigepealt laps õpib istuma ja kukub istuli asendust pikali. Saab veidi haiget, nutab, kuid ajapikku õpib ennast kaitsma ning keha hoidma nii, et võimalikult vähe haiget saaks. Järgmiseks hakkab ta alla potsatama esemete najal seistes, seejärel kõndides ning hiljem joostes. Ehk siis selleks ajaks kui võib juba suurema kiiruse pealt endale kõvasti haiget teha, selleks ajaks on nad järgemööda ka õppinud ennast hoidma ning õigesti kukkuma.

    • Seda on hea teada! Aitäh sulle info eest – ma ise polnud kursis, kuidas neil see kukkumise järjekord läheb. Mulle tundub kuidagi hirmus kõik see kukkumise teema alati.

      • Just just, kukuvad nad enamasti ohutult ja suht madalalt kõrguselt. Väga teravad ja kuni lapse pea kõrgusel nurgad võib küll mingite kaitsmetega ära pehmendada.

  3. Soovitan hanerasva asemel kasutada hustagil salvi(võib kasutada ka palaviku ajal,hanerasva jällegi mitte),lisaks on sellel mõnus aroom mis hoiab nina lahti.
    Samamoodi kasutan ma lastel Rinoquick plaastreid,panen kuhugi voodi peatsisse,sellel ka mõnus aroom,aitab ninal hingata.
    Aga jah aur on parim leevendus,kuid rnamu lapsed ei taha seda 😦
    Edu ja kiiret paranemist

    • Aitäh nõuannete eest! Aur on jah siiani kõige efektiivsem olnud – lihtsalt kiire muusika peab sellel ajal käima 😀 Eelistatult “Betty New Yorgis” tunnuslaul 😀 Ta nagu teaks, et selle seebika meespeaosas on tema nimekaim 😀

  4. Aa ja kui sul on olemas või lase arstil kirjutada: Zyrtek tilgad.
    Ninalimaskesta turset aladavad.
    Lapsel kergem.

  5. …ja hiljaaegu avastasin oma neiudel,sinepijalavanni(peale seda hustagili varvaste vahele,soe sokk jalga,laps peab ise ka koguaeg soojas sel ajal olema) Paar päeva ja nohu läinud.

  6. Kui laps saab rinda, siis kummeliteed toppida talle on küll mõttetu. Vanemad nii hirmsasti tahavad ravida, siis arst ütlebki, et andke kummeliteed. Milleks võimelda? Ja rinnapiimas on 89 prossa vett, nii et vedelikupuudust pole vaja karta. Laske lihtsalt lapsel olla.

    • Seda küll jah. Ja ta on kummeliteed suht vähe saanud, sest ta nagunii ei joo seda eriti. Aga sul on muidugi õigus – lihtsalt esimene laps ja siis ikka oled veits nagu puuga pähe saanud sellises olukorras 😀 Inhalaator on siiani parim lahendus olnud ja E-l on juba parem ka õnneks 🙂

  7. head paranemist teile. Aga kuna sa tegid juttu labastest saadetest, siis mulle meenus see öö saade ja need helistajad, ei tea, kas see ropu suuga hull mutt on ikka elus veel https://www.youtube.com/watch?v=W4uXWztoM_E ja kas sa tead kui vana ta oli ja mis nimi, kes kogu aeg helistas. ma ikka vaatasin neid saateid carmen oli pull kuju, mis tast nüüd saanud on, mis ta pärisnimi oligi, kahju et carmen lõpetas ta nii hästi sobis sinna.

    • Ma ei teagi, kas see hull mutt on elus, aga ma usun, et on küll. Temaga oli imelik teema üldse – alguses ta tegi neid kõnesid saatesse Carmenile, aga mainis seal ühes telefonivestluses, et Jaanikale ei ütle keegi pahasti, haha 😀 Aga ise kirjutas pool internetti minust sitta täis ja helistas ning sõimas mitmeid kordi mind ka. Lõpuks hakkas talle Carmen meeldima ja mina sain ainult peksa. Hiljem hakkas Delfi foorum tema kommentaare mitte läbi laskma enam. Viimasel ajal on ta vaikseks jäänud küll – ilmselt Robert Sarve klientide puhul on näinud, et selliseid anonüümseid kommenteerijaid saab vastusele võtta küll ega julge enam midagi kobiseda 😀 Või siis väsis ära, kuna ma olen saatest ammu lahkunud, enam sellist liiderlikku elu ei ela – nagu ma tema arvates varem elasin jne. Mis tal enam ikka kobiseda on, kui ma olen abielus ja korralik pereema 😀

      Ma enam ta nime ei mäleta, aga produtsent mainis küll korraks mulle, kes ta on. Tegemist on vaimuhaige inimesega, kelle poeg tema kõnede eest pidi vabandama – ning kes mainiski, et emal pole peas enam kõik korras. Produtsent omal ajal helistaski sellele mutile ja poeg pisarsilmil palus, et ta ema nime ei avalikustataks ega kuhugi ei kaevataks. Iseenesest on tegu haritud naisega, grammatika oli alati perfektne, kui mind Delfis sõimas, aga lihtsalt natuke peast sassis omadega, ravil ka psühhiaatriakliinikus olnud.

      Carmenil tundub okeilt minevat, ma ta perekonnanime ei tahaks siin avalikult öelda, aga kui mulle isiklikult kirjutad, siis võin mainida. Meie enam ei suhtle, aga Facebookis ikka vahel näen tema pilte/tegemisi 🙂

  8. Väga armas laps! Meie omale panin mingi aeg seismise alguses patju selja taha aeg-ajalt, mõnikord juhtus isegi paar sekki enne kukkumist, et viskasin kiirelt midagi veidi pehmemaks maandumiseks 😀 aga üldiselt kui juba pepu peale oskavad kukkuda, ei tohiks tõesti hullu olla 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s