Ving ja hala… / Kes tegelikult väärib rohkem elu – kas lausidioodid, kes koroonat millekski ei pea või eakad inimesed, kes on kõik õigesti teinud?

Kui kogu see eriolukord kehtestati, siis olin ma isiklikul tasandil rõõmus kahe asja üle. Esimene neist on see, et see aasta tagasi ei juhtunud, sest ma ei oleks tahtnud praeguses olukorras rase olla, kus pooled arstivisiidid on tühistatud ja asendatud telefonivestlusega. Ma ei tea, kas erahaiglatel on sama teema, aga kui pole, siis ilmselt hakkavad naised sinna voorima – mina just seda oleksin teinud. Ma tegin seda isegi eelmisel aastal tavaolukorras – külastasin Tamme Erakliinikut kaks korda ja Elite oma üks kord. Sest ma lihtsalt tahtsin ultrahelipilte ja lapse sugu varem teada.

Teine asi, mille üle ma õnnelik olen, on see, et ma olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Kui see kõik oleks juhtunud aasta tagasi samal ajal, oleksin ma pidanud kodukontorit tegema nagu teised mu töökaaslased hetkel, aga mulle ei meeldi see absoluutselt. Kuigi minu töö jaoks on ainult internetti ja telefoni vaja ning kodust saab seda vabalt teha, siis mina olen totaalne kontorirott. Ma olen mõned korrad kodukontorit teinud, sest on vaja olnud ja kuigi ma saan ka siis kõik ilusti tehtud, siis see ei ole minu jaoks. Mulle meeldivad lõunapausid ja niisama pläkutamine vahepeal – ehk siis see sotsiaalne pool on minu jaoks ülioluline. Ma tean, et mõned just vihkavad seda, aga minu meelest see on töötamise üks põhiplusse. Et ma loomulikult vajadusel teeksin kodukontorit, aga kui ma olen seda mõned korrad teinud ja pärast kontorisse tagasi saanud, siis on kohe parem olla! Ja mul polnud siis veel lapsi, kes võiksid kodus segada vms. Nii et lastega versiooni puhul oleksin ma veel rohkem kontoriinimene 😀 Aga ma üldiselt juba olen. Ma mäletan, et aastal 2012, kui mul oli kiiresti tööd vaja, siis ma käisin haiglas arstidele toitu tõstmas sealses sööklas, olin seal pool päeva ja ütlesin juhatajale, et see küll minu jaoks pole, millega viimane täiega nõustus ja lisas, et on näha jah, et ma olen kontoriinimene. Ja nii ongi 😀

Kui see eriolukord alguse sai, siis ma arvasin, et minu jaoks kulgeb see lihtsalt, sest ma olen ju nagunii lapsega kodus, ostan enamasti asju netipoest, Hendrik käib edasi tööl jne. Et siis palju asju ei muutu ju! Aga ma panin siiski mööda… Nimelt esimene asi, mille ma ära jätsin, oli juba veebruaris paika pandud sõbrannadega istumine minu juures, mis pidi 15.märtsil toimuma. Mu kaks sõbrannat Tartust ja üks Võrust pidid mulle külla tulema, üks neist polnud varem siin käinudki, sest ma pole teda ammu näinud. Teine asi, mida ma tegelikult väga ootasin ja mis ära jäi, oli E lusikapidu, kuhu ma isegi kleidi olin juba tellinud (see jõudis küll tegelikult nädal hiljem mulle kohale – seega ma ei olekski saanud seda seal kanda, aga küll ma midagi oleksin ikka leidnud). Kolmas asi oli E arstiaeg, kus oleks tema pikkuse/kaalu jne teada saanud. Tavalised asjad, mis on hetkel kõik kaugemasse tulevikku lükatud…

Esimene nädal oligi täiesti tavapärane, aga siis sain ma aru, et ma käin ju nädalas kaks-kolm korda kohvikus, mis on minu jaoks sama loogiline nagu Aamen kirikus. Enamasti kodu lähedal asuvas Tillu kohvikus, kus on megahead päevapraed ja saiakesed, aga ka La Storias pitsat söömas (seal pidasin ma ka oma sünnipäeva detsembris). Kui nüüd eriolukord läbi saab, siis ilmselt Tillu ikka avab oma uksed, aga La Storia puhul küll kindel ei ole – suht uus koht, millele selline majanduslik hoop võib saatuslikuks saada. Eks näis.

Ja siis ma taipasin, et kuigi ma tõesti tavaolukorras niisama poodides ehk palju ei kola, siis kaltsukates käin ma ikka ju. Ning niisama kesklinnas ka vahel. Ja lisaks elab mu parim sõbranna ka Põlvamaal, kellega me Tillus ülitihti käime ja niisama kokku saame. Ja perega oleme nädalavahetustel teistel külas käinud ja palju sotsiaalsemad olnud…

Ehk siis – kui alguses tundus, et minu elus isiklikult palju ei muutu, siis ma olin alahinnanud seda, kui väga ma Tillus ja La Storias einestamist armastan – see on mulle nii omaseks saanud, et kõik teenindajad juba teavad mind nägupidi. Lisaks sõbrannadega, eriti parima sõbrannaga pläkutamised kakaotassi kõrval. Jah, just nimelt kakaotassi kõrval, sest kohvi ma eriti ei joo ning alkoholi tarbisin viimati detsembris oma sünnipäeval. Ma lihtsalt ei viitsi eriti piima välja pumbata – kui mingi suurem üritus oleks, siis jah, aga muidu mitte. Ja öösiti on E selline tissipuuk, et nagunii ei saaks vist enam. Ta võib ju pudelit võtta, aga öösel sellega enam ei uinuks – seega on lihtsam mitte juua. Ka siis, kui mingi pidu on toimumas.

Nii et veits annab tunda küll see, et mitte kuskile ei saa minna! Ma olen tegelikult üpris sotsiaalne inimene ja ehk selle tõttu ongi keerulisem. Ja no E ei ole ka viimased päevad suurt maganud, mis tekitab lisastressi. Näiteks üleeile sain ta lõpuks magama, aga siis astusin põrandal vedelevale tema mingile mänguasjale peale, mis hakkas laulma… Mu süda jättis viis lööki vahele – suurest ähmist vajutasin mingit nuppu, mis pani muusika veel valjemaks. Ja siis hakkasin palvetama, et ta üles ei ärkaks, sel korral läks õnneks, aga higimull oli küll juba otsa ees, sest neid kordi ju piisavalt olnud, kus mingi väike asi ta üles ajab.

Nii et jah – ma olen väsinud, tahan vinguda, sest ma tõesti igatsen kohvikuid, sotsiaalset suhtlust, kaltsukaid, poode jne. Kui lõpuks see eriolukord läbi saab, siis võib vist aimata, kuhu ma kohe torman 😀

Loomulikult saan ma aru, et need on väiksed mured – selline isolatsioon on hetkel väga vajalik, ma tean seda. Ja ma ei riku seda reeglit mingil juhul nagu mingid sisuloojad (loe: pasaloojad), kes on nii idikad, et koroonapidusid hetkel korraldavad. No ei ole mõnedel ikka mõistust peas!

Teate, mis mind veel närvi ajab? Et kui vanemad inimesed surevad koroonasse, siis keegi tropp kommenteerib, et see on ju loomulik kadu, sest nad on nii vanad ja neil on kaasnevad haigused… Iga kord tahaks panniga pähe virutada sellise kommentaari eest! Aga sa sellele pole mõelnud, et ehk see 81-aastane või 90-aastane oleksid võinud veel kümme aastat elada, kui koroonat poleks saanud? Või kui need inimesed ei oleks suvalised numbrid statistikas, vaid sinu vanavanemad? Kas siis oleks sama suhtumine? Väga ei usu, et siis sama suhtumine oleks…

Ja samal ajal loen lehest, kuidas üks Ida-Virumaa mees on teadlik oma koroonast, aga läheb suvalt sõpradega jooma ning nakatab teisigi. Kui nüüd peaks tekkima olukord, kus Eestil ei jätkuks enam hingamisaparaate ja näiteks see tropp seda vajaks, siis eelistatakse teda mingile eakale inimesele (sest ta on noorem!), kelle süü on ehk ainult selles, et on üksik ja pidi poodi minema ning nakatus koroonasse. Kumb siinkohal rohkem tegelikult abi vajaksid – kas sellised lausidioodid, keda miski ei koti või eakamad inimesed, kes teiste pärast kannatavad? Ma loodan, et meil see olukord kunagi kätte ei jõua, kus arstid peavad valima, kellel rohkem on elule õigust nagu hetkel Itaalias ja Hispaanias nad seda tegema peavad. Ikka valitakse noorem inimene, aga kui seesama noor oli tegelikult see värdjas, kes koroonat millekski ei pea ning sellesse kui nohusse siiani suhtus, siis kas sellise inimese elu on ikka rohkem väärt kui mõne eaka oma, kes tegi kõik õigesti?

Tuleme nüüd noorte juurde. Siiani on kõik viis Eestis koroonasse surnud inimest (tegelikult on juba 11, polnud täna veel uudiseid lugenud) olnud tõesti eakad, aga kui järgmine on noorem inimene, kellel on diabeet või kes on just vähi seljatanud? Kas siis on ka mõne arust see endiselt looduslik valik, sest kui tal neid asju poleks olnud, siis ta oleks ellu jäänud? Kui haiglane suhtumine see ikka on! Diabeedikud on kindlasti riskigrupp, aga kas kõrge vererõhuga inimesed ka? Mind on see näiteks terve elu saatnud, kuigi ravimeid pole otseselt veel määratud. Viimasel ajal on õnneks see enam-vähem okei olnud, aga kui see ka riskigrupi alla kuuluks (ma ei tea, vbl isegi kuulub), siis oleks suht jama.

Et jah – närvi ajavad sellised inimesed, kes arvavad, et kui sa koroonasse sured, siis on see su enda viga, sest sa oled kas eakas, krooniliste haigustega jne. Ma usun, et riskigrupis inimesed hoiavad end eriti, aga alati on neid lollakaid, kes arvavad, et neil on kõigest pohhui. Võiks olla lausa mingi seadus, et need lollakad allkirjastavad sellise paberi, et kui neile peaks hingamisaparaati haiglas koroona pärast vaja minema, siis nad on selles nimekirjas viimased, kes selle saavad, kui nendega on kitsas käes. Nende puhul saaks seda väga hästi rakendada, kes on oma koroonast teadlikud (mitte ainult ei kahtle, vaid testiga kinnitatud, et neil on koroona) ja seda teistele edasi nakatavad, aga siis ise haiglasse sellega satuvad. Vot siis võiksid arstid käed üles tõsta ja öelda, et sorri, mees, kui selline idioot sureb, siis see on loomulik kadu. Mul küll kahju poleks. Mõni eakam seal kõrval oleks elupäästmist rohkem väärt kui sellised oinad!

Edit: Enam ei ole kõik eakad koroonasse surnud, üks 55-aastane ka juba suri sellesse Eestis. Ning surmasid on juba 11 lausa.

Lõpetuseks mõned pildid viimasest ajast.

wp-1585817745902.jpg

View this post on Instagram

Argipäev lapsega, kui tahan juukseid lahti hoida 😂

A post shared by Jaanika Elias (@jaanika.elias) on

4 kommentaari “Ving ja hala… / Kes tegelikult väärib rohkem elu – kas lausidioodid, kes koroonat millekski ei pea või eakad inimesed, kes on kõik õigesti teinud?

  1. Facebookis üks mu sõbralistis olev inimene jagas mingi pilti vms, et nüüd me saame aru selle viirusega kui tähtis on pere ja saame nendega koos kauem aega veeta ja arusaamine kui haiges ühiskonnas ja süsteemis me elame. Ühesõnaga et see viirus selle karantiiniga andis meile siis võimaluse võtta aeg maha ja veeta aega koos perega ja et süsteem ja tööl käimine ja kapitalism on nii nõme ja paha ja kole. Ja ma ei saa isiklikult üldse sellega nõustuda, et ma nüüd kuidagi vihkakski seda tööl käimist ja rahal põhinevat süsteemi ja saaks aru et kui tobe see tegelt on. Ei tea, mulle küll ei meeldi siin kodus istuda ilma mingi sotsiaalsuseta, et ei saa käia kusagil üritustel, ei saa sõpru näha kuna ma olen ka ikka väga suhtelmisvajadusega inimene ja tööl käimine on minu arvates ka üks suht hea elutäide kui tegemist on tööga mida naudib. Ja noh isiklikult küll naudin selle teenitud raha eest siis neid sotsiaalseid hüvesid. Perekond on mulle olnud alati tähtis, ei ole karantiin teinud seda mulle kuidagi tähtsamaks. Aga ju siis on inimesi kes seda alles siis aduvad, kuigi uudistes võib hoopis lugeda, et pereelu läheb hoopis peapeale ja tekib rohkem pingeid. Ja üldiselt see töökultuur Euroopas on suht chill ja noh Soomest ma ei hakka isegi mitte rääkima, et mille üle inimesed üldse nurisevad 😀 Mu arvates nii kool kui ka töö on siin täielik lulli löömine. Aga jah eks see on ka, et paljudes asjades lääne riigid sõltuvad Hiinast ja maadest kuhu toodang on viidud. Kuigi mind see väga ei morjenda, kuna igasugu Hiina odavat prahti ma endale nigunii kokku ei kühvelda ja hindan asjade juures pigem kvaliteeti.
    Ja nende koroona eirajate kõrval on veel omaette ooper vandenõuteoreetikute grupp kes arvavad et viirus on välja mõeldud ja tegelt seda polegi ja tegelt mingid suure võimuga rikkad inimesed tahavad ma ei tea kontrollida tavainimesi. Mu arvates ka ikka suht ajuvaba et kõiges peab ainult nägema vandenõud.

    • Need vandenõuteoreetikud on jah klass omaette – halvas mõttes! Jube, et sellised inimesed üldse olemas on, aga mis sa ära teed…

      Mulle mõjub ka see antisotsiaalsus suht palju. Tahaksin ka sõbrannasid näha, väljas istumas käia jne. Eile mõtlesin, et panen siis lapse magama, Hendrik tuleb töölt (eile oli tal kell 21.00ni töö) – ja et siis saame kahekesi aega veeta. Juba õnnestuski, aga siis mõtlesin, et ma tõstan E oma voodisse ja kööga – ärkas üles. Seega E oli ka veel meiega üleval, lõpuks jäi mu süles magama, Hendrikul õnnestus ta oma voodisse tõsta (elutoas oli see, seega tuli magamistuppa minna). Olin juba õhinal, et üle kuu aja vist esimene öö, kus laps magab oma voodis, aga seda õnne jagus pooleks tunniks, sest E ärkas üles. Ja ta ei salli oma voodit silmaotsaski – seega tõstsime suurde voodisse ümber, rind suhu ja lõpuks uinus. See viimane ei ole ka enam selline võluvits nagu varem 😀 Aga mina tunnen end täieliku inimlutina ja ma ausalt ei jõua ära oodata seda aega, mil ma oma rinnad tagasi saan – ehk millal ma enam imetama ei pea. Samas see on ainus, mis teda rahustab ja ilma selleta ta ei uinugi üldse…

      Et jah – ilmselt see beebivärk lisab ka praegu pingeid juurde, just selle tõttu ongi see isolatsioon nii keeruline. E on vahel suht pahur, eriti õhtuti, varem ta nii palju selline ei olnud. Ja ma olen sellest nii väsinud vahel. Aga no mis teha – tuleb see aeg üle elada. Ma lihtsalt tunnen, et tahaks rohkem seda ainult kahekesi aega Hendrikuga, aga E ei jää nii vara magama, et meil seda oleks. Aga no siis me varastamegi seda igal võimalikul hetkel, kui see võimalik on 🙂 Muidu oleks isegi okei, saaksime perega ka kuskil käia, aga hetkel suurt ei saa. Ma ikka päris introvert ei ole – seega suhtlus on minu jaoks oluline. Aga kuna aega kahekesi abikaasaga ka napib, siis see vahel tekitab stressi. Samas mõni päev on täiega okei 🙂

  2. Ma arvan et paljude sõprade või tuttavate ringis on neid kes usuvad neid vandenõuteooriaid üks vandenõu, et see viirus on meelega välja lastud et maailma puhastada tegelikult see maailma puhastus on ju täielik pullikaka mõelge ise kui suur rahvaarv on Hiinas, Indias seal sünnib kiiremini juurde kui koroona jõuab ära tappa kuidas see viirus siis puhastuva toimega on? Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel jõudis maailma rahvaarv 2012. aasta 31. oktoobril 7 miljardini. Igal sekundil suureneb see 2,4 inimese võrra, sest sünnib 4,2 last ning sureb 1,8 inimest. Ja siis on veel need 5G lased on jutuga. Kunagi oli üldse see teema et mobiilid on ohtlikud tekitavad ajuvähki jne. Mis on veel huvitavam. Hiinas oli SARSI puhang see suudeti oma riigis kuidagi kontrolli alla saada nüüd siis Covid -19 Teisalt miks peaks Hiina meelega viiruse lahti päästma, nemad kannatavad ju samamoodi nüüd kuna kaubavood on peatunud. Miks iseendale jalga tulistada?
    Kõike kaunist sulle ja E-le 🙂 Kevad on käes ja kaugel see suvi ka on.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s