Eesti Laul oli pläust kuubis! / Sõbrapäevast ja perekonnast

Selle aasta Eesti Laul oli pläust kuubis. Ma juba eelmise aasta põhjal lootsin, et ehk läheb asi paremaks, sest siis meeldis mulle vähemalt kolm lugu kui mitte rohkem, aga sel aastal olid kõik igavad. Solidaarsusest võiks ju Uku Suviste saata – ta nii tihti proovib, jõuab isegi finaali, saab hea koha, aga kunagi ei võida. Eelmisel aastal oligi mu lemmik Victor Crone, aga kui Uku Suviste või Stefan oleks läinud, poleks ka hullu olnud. Sel aastal on nii Uku kui Stefan mõlemad esindatud ja finaalis, aga mulle need laulud ei meeldi. Ükski laul ei tekita erilist emotsiooni. Sünne Valtri suur unistus on ka eurovisioonile saada, aga laul oli jama. Eelmise aasta oma oli isegi parem.

Rääkides saatejuhtidest, siis… Karl-Erik Taukar on alati särav ja suurepärane, aga Tõnis Niinemets kuidagi ei sobinud tema kõrvale. Mulle muidu Tõnis Niinemets meeldib, aga saatejuhina on tema naljad kuidagi punnitatud. Minu meelest on meil kaks säravat ja ülihead noorema generatsiooni saatejuhti – Karl-Erik Taukar ja Sander Rebane, kes tegi oma esimese debüüdi näosaates – ja sai sellega paremini hakkama kui vanameistrid Märt Avandi ja Mart Sander. Viimane pole mulle näiteks saatejuhina kunagi eriti istunud. Oleks Rebase ja Taukari duo pannud Eesti Laulu juhtima, oleks päris vinge värk välja tulnud.

Eile sai E kuuekuuseks! Uskumatu on mõelda, et ta on juba pool aastat meiega olnud! Me suurt ei tähistanud, sest minisünnad pole nii olulised – käisime õhtul perega saunas ja siis Hendriku vanemate juures. Mina jätsin sauna vahele, sest ma olen kuidagi selle tunde ära kaotanud, mis mulle saun tekitas enne rasedust. Kuna ma raseduse ajal suurt enam ei käinud ja siis pärast sünnitust mingi aeg ei saanud, siis nüüd mul on jälle see faas, kus ma sauna eriti ei fänna. Ma kunagi ka ei fännanud, siis hakkas täitsa meeldima ja nüüd jälle ei istu. Eks näis – ehk see käib hooti. Seevastu E on suur saunafänn, aga no Hendrik on ka. Ja E on kolmandast elukuust juba saunas käinud ka, küll jahedamas ja alumisel astmel ning lühikest aega, aga see on talle algusest peale meeldinud. Ja infoks neile, kes arvavad, et beebi ei või saunas käia – võib küll, aga paar minutit ja mitte väga kuumas saunas (60-70 kraadi). Ka perearst on seda meile kinnitanud ja artiklid on sama öelnud. Päris vastsündinuga ei maksa muidugi sauna ronida, aga alates kolmandast-neljandast kuust on okei. Loomulikult peab last jälgima ja kui on tunne, et talle ikka seal ei meeldi või on liiga kuum vms, siis kohe saunast välja tulla. Et mõistlikkuse piires ei pea lapse puhul saunaga ootama kuni teise eluaastani – see on levinud müüt, mida paljud usuvad. Aga alati võiksite muidugi perearstiga enne konsulteerida – ilmselt mingite haiguste vms puhul ei ole saun lubatud.

E-l on juba kaks hammast tulemas! Tervenisti veel näha pole, aga veerand on väljas mõlemast. Kaks esihammast, mis talle õhtuti vahel suurt põrgupiina tekitavad. Selle tõttu on ta ka virilam olnud. Ütlen ausalt, et ka mulle endale on see raskem, sest üldiselt on E varem siiski üpris rahulik laps olnud. Aga nüüd teevad hambad valu ja teda rahustab imetamine – seega rinnapiima saab lohutuseks. Ka siis, kui ta on hiljuti söönud, sest see lihtsalt aitab teda ja valu kaob tagaplaanile. Lisatoitu saab E veel ainult hommikuti, ülejäänud aeg on ikka rinnapiim. Täna näiteks sai esimest korda vett ka maitsta, varem ei olnud veel vett otseselt joonud (ilmselt kogemata maitsnud on ikka, kui vannis käia temaga, aga joonud ei olnud varem).

Sõbrapäeval me ka suurt midagi ei teinud, olime kodus ja vaatasime telekat ning ajasime niisama Hendrikuga juttu. Ega selleks jutustamiseks ka alati aega ei jätku lapse kõrvalt, aga vahel siiski läheb õnneks 🙂 Meenutasime kogu meie tutvumislugu ja seda, kuidas kõik tänase päevani jõudis, kus me oleme abielus ja meil on laps. Et just ka seda, et esimene kord, kui Hendrik mu välja kutsus, siis ma ju keeldusin, sest olime hiljuti alles Tinderis matchinud – seega ma veel ei tahtnud kokku saada. Aga ta ikka laikis mu pilte Facebookis edasi (selleks ajaks olime juba Facebookis sõbrad) ja hakkas vahel juttu puhuma… Ja siis ühel hetkel, kui olime juba rohkem vestelnud, siis ta kutsus mu uuesti välja – ja siis ma olin nõus, sest tolleks hetkeks tundus ta minu jaoks huvitav inimene, kellega võiks kindlasti kokku saada. Pärast esimest kohtumist sain aru, et mööda ma ei pannud 😀 Ta tõi mulle esimesel deidil ka lille, mis oli minu jaoks eriti armas žest, sest kuigi ma olen ikka elu jooksul deitidel käinud, siis lilli pole küll esimestel kohtingutel eriti toodud. Teist korda kutsusin mina ta juba välja ja pärast seda arenesid asjad üpris kiiresti 😀

Meie jaoks ei ole valentinipäev kunagi suur püha olnud, kuigi Hendrik mulle lilled ja kommikarbi ikka tõi – nagu tavaliselt ta sel päeval seda teeb. Aga kuna ta toob mulle niisamagi lilli päris tihti, siis ma olen sellega juba üpris harjunud. Hendriku puhul mulle meeldibki tema vanakooli härrasmehelikkus, mida tänapäeval on raske leida. See on olnud algusest peale niimoodi ja on siiani. Nagu Hendrik ka reedel mainis – et ta sai suht kiiresti aru, et mina olen see naine, kellega ta abiellub ja perekonna loob, sest see tunne oli lihtsalt algusest peale juba nii õige ja endiselt on. Minul oli/on täpselt sama tunne tema puhul! Ega enne ei mõistagi, kui ise seda koged 🙂

Sõbrapäeval ma just mõtlesin, et mul on ikka vedanud – mul on ülihea abikaasa, poeg, keda ma jumaldan – ehk siis imeline perekond! ❤ Loomulikult on neid hetki ka, kus ma olen väsinud, sest E on hammaste pärast viril jne, aga see on ainult periood, mis tuleb üle elada. Emaroll on mulle ka kuidagi kergemini tulnud, kui ma kunagi aimasin. Võinoh – ilmselt on omajagu vedamist ka selles mõttes olnud, et E on üldiselt väga rahulik ja seltskondlik laps, kellele meeldivad erinevad inimesed. Tänu sellele saab teda vajadusel alati hoida anda, kui tahame kuhugi kahekesi minna (kuigi oleme seda varianti vähe kasutanud) ja ta on algusest peale ka Hendrikuga kohe leppinud – seega olen mina saanud enda tassi täis hoida ja vajadusel korraks ära käia. Ning just selle tõttu olen ma ilmselt ka parem ema, sest ma ei tunne seda mandumise tunnet, mida paljud äsja emaks saanud naised tunda võivad, kui lapse kõrvalt on võimatu isegi pooleks tunniks ära minna. Jah, ilmselt on neid naisi, kes seda ei vajagi, aga minu elus peab kõik olema tasakaalus – lapsega kahekesi aeg, perekondlik aeg, kahekesi aeg abikaasaga, sõbrannadega ajaveetmine, aeg iseendale jne. Loogiline, et lõviosa sellest ajast võtab E-ga olemine endale, aga see peabki nii olema. Lihtsalt teiste asjade jaoks peab ka natuke aega jääma ja õnneks jääb samuti! 🙂 Aga siinkohal jällegi ongi eelis see, et Hendrik on hea abikaasa, suurepärane isa ja selle tõttu kõik enamasti üpris lepase reega sujubki 🙂

Lõpetuseks kaks pilti minust ja Hendrikust meie päritolu kohtade pusades! Kui minult küsida, kust ma pärit olen, siis ma ilmselt vastan Tartust, aga minu kõige esimene lapsepõlv möödus siiski Puhjas. Hendrik on pärit Mammastest, millega on naljakas lugu see, et mu sugulased elavad seal ja ma väiksena käisin seal vahel – seega vbl trehvasime lausa, aga me ei mäleta 😀 Kui E-le peaks sama pusa tegema, siis talle laseks sinna peale Põlva kirjutada, sest oma pere oleme just siia loonud. Ja üks pilt siis minust ja E-st ka – eile pärast sauna tehtud. E-le ongi pidulikumad riided hetkel suured, sest eelmised on juba väiksed, aga pole mõtet iga numbri kaupa neid osta, kui ta nagunii neist kohe välja kasvab – pükste sääri saab üles keerata.

wp-1581617568962.jpgwp-1581617552917.jpgwp-1581842217132.jpg