Püreemaailm ja väike trikk, kuidas E ilma rinnata uinuma on nõus / Mis on üks vähestest asjadest, mida ma EKRE puhul pooldan?

Nüüdseks olen E-le juba kuus päeva lisatoitu püreede näol andnud. Hommikuti hetkel ainult ja kogust väheke suurendades (esimestel päevadel sai ainult ühe lusika kaupa, nüüd juba väheke rohkem). Eks ta natuke nägusid on teinud, aga täna näiteks tegi juba ise suu lahti, kui beebilusikaga saabuvat “lennukit” nägi 😀 Ja ta tahab ise ka käed mängu panna ja haarab lusikast kinni, kahjuks valest otsast ja saab ise püreega kokku, aga see on tavaline beebide puhul 🙂 Kuigi ta  näoilme on alguses alati hämming, et miks ta maitsvat rinnapiima ei saa, siia pärast esimest püreeamspu läheb see üle. Et seda õnneks pole olnud, et ta oleks protesteerinud või välja sülitanud vms. Siiani vähemalt mitte 🙂

Olen ka ühe väikse triki leidnud, kuidas ta ilma rinnata tuttu panna. Selle triki jama on küll selles, et see toimib ainult siis, kui Hendrik teises toas magab (nagu ta sel nädalal tegi oma ülivarajase ärkamise tõttu) ja seda ka mitte alati. Trikk ise seisneb siis selles, et tuleb tal võimalikult vaikselt lasta suures voodis ringi liikuda ja absoluutselt diagonaalis jne, ise samal ajal kõrval olles (tuli peab põlema, muidu hakkab nutma!), aga oma asju tehes. Näiteks istun vaikselt moblas, aga üldse talle tähelepanu ei pööra – ehk siis mind nagu polekski olemas, aga samas siiski läheduses olen. Ja siis ta liigub ja sahmib ise voodis ringi (kõik ääred on kaetud, et ta maha ei suudaks end sealt kukutada). Lõpuks leiab ta endale võimalikult mugava asendi, mis on kindlasti kõhuli (ta jumaldab kõhuli magamist ja selili magabki ainult pärast tissi, kui kõrval uinub, aga siis ka enamasti keerab end kõhuli ise) ja risti üle voodi. Ehk siis ta jääb magama kuskil voodi keskel, pea diagonaalis ühel pool ja jalad teisel pool. Mis tähendabki seda, et kaks inimest väga sinna kõrvale vist enam ei mahuks 😀 Ma pole seda koos Hendrikuga katsetanud, sest hakkasin seda sel nädalal proovima, esimene öö oli juhuslik avastus ja teistel öödel katsetasin sama, üks kord siiski ei õnnestunud, sest ma tegin temaga korraks juttu. Ja see oli suur viga, sest ta arvas, et uneaeg pole veel käes. Ehk siis asja võlu seisneb selles, et tuli peab põlema, ma pean olemas olema, aga ei tohi talle vähimatki tähelepanu pöörata. Et olen olemas küll, aga nagu taustamürana, kui nii saab öelda. Või siis pigem taustapildina 😀

Mis selle uinumise eelis on? Ta magab niimoodi uinudes vähemalt kuus-kaheksa tundi järjest. Üks öö magas lausa üheksa tundi järjest. Kui ta jääb rinna otsas magama, siis ta ärkab kolme-nelja tunni pärast üles ja annan talle rahustuseks jälle rinda, sest sama trikk öösel kahjuks ei mõju. Ja siis on lihtsam variant ka rind suhu pista ja ise edasi magada. Jama on selles, et tema enda voodis see magama jäämine niimoodi ei toimi, sest ta tahab täiega liikuda enne ja seal pole lihtsalt ruumi. Ehk siis teda ajab närvi, et ta ei saa nii vabalt diagonaalis liikuda vms. Suures voodis läheb selline uinumine tal täiesti ilma nututa, kui kõik tingimused on täidetud. Ehk siis – et sa ise oled voodi ühes ääres lebamas, tuli põleb, sa ei vaata tema poole absoluutselt ega kõneta teda, mingeid mänguasju ei tohi läheduses olla, mis ta tähelepanu uinumisest eemale tiriksid. Ja kui ta lõpuks uinub, siis veel natuke olen ise üleval ja lõpuks lasen tule ära. Et vot selline trikk siis.

Aga nüüd on nädalavahetus käes ja järgmisel nädalal ei pea Hendrik enam nii vara ärkama – ehk siis tahab ka oma voodis magada, aga vot sellega on see probleem, et E hõivab suure osa voodist endale, kui ta niimoodi magama jääb 😀 Sest ta ei uinu tavaliselt, vaid ta tõesti jääb magama väga omapärases ja ruumivõtvas diagonaalses asendis (kõhuli). Ma kunagi peaks pilti sellest asendist tegema, siiani pole teinud veel – et siis on lihtsam aru saada, millest ma räägin 😀 Aga jah – eks saab näha, kas siis õnnestub seda varianti kasutada, kui me kolmekesi suures voodis magada tahame. Kuid väike edusamm siiski – varem oli täiesti lootusetu, et ta ilma rinnata magama jääks. Ja ma olen märganud, et niimoodi risti-rästi uinudes ta magab paremini ja kvaliteetsemalt ka.

Et vot sellised lood siis beebimaailmast. Mu parim sõbranna on oma pikalt reisilt tagasi ja uuel nädalal näen teda juba ka, mil ta Põlvamaal on! Nii äge 🙂

Vaatasin seda vanglasaadet “Kinni” ja see oli täiega jube. Just selles mõttes, et mida kõik need eksvangid on minevikus näinud ja teinud. Tahaks ju öelda, et tore, et nad nüüd 20-25 aastat vangis istununa (enamik olid nii pikalt kinni istunud kokku, mõned lihtsalt erinevate etappide kaupa) tavaelu elavad ja mõned neist isegi perekonna loonud on, aga mina olen selles suhtes üliskeptiline. Ehk siis ma leian seda, et kui sa ehk niisama pisisuli olid, siis selline inimene võib veel muutuda, aga kui oled juba inimesi maha löönud vms, siis seda psüühikat enam korda ei saa. Et sa oled ikkagi sellisel juhul inimene, kes võib vabalt uuesti halvale teele jälle jõuda, vaja on ainult väikest tõuget ja katus hakkab järsku sõitma. Kogu see teema võib küll peidus olla, aga mingil ajal jälle välja lüüa. Ja seda ei tea iial, millal see uuesti võib juhtuda. Mina isiklikult ei suudaks mitte kunagi kellegi sellisega lähedastes suhetes olla ja veel vähem perekonda luua. Juba mõte sellest ajab öökima. Kui oleks mu enda sugulasega tegu, siis suure tõenäosusega kirjutaksin ka oma perekonnast sellise inimese välja.

Mina olengi selles suhtes väga radikaalne inimene. Näiteks muidu ma ei salli silmaotsaski EKRE-t, aga ma olin Mart Helmega ilmselt esimest ja ka viimast korda elus nõus, kui ta rääkis, et roolijoodikutele tuleb palju karmimad karistused määrata. Ja üleüldiselt ma pooldan karmimaid karistusi, eluaegset vanglakaristust ja ka teatud juhtudel surmanuhtlust. Vot see on üks vähestest asjadest, mis mul EKRE mõttemaailmaga kokku läheb.

Vot sellised lood siis hetkel 🙂 Lõpetuseks väike selfikollaaž minust ja E-st 🙂

wp-1580129734325.jpg