Lapsevanemad ei vajagi oma aega, eriti emad?! / Või on asi pigem selles, et paljudel pole lihtsalt võimalust paar tundi eemal olla, sest mehed on kas jobud, kes lapsi ei hoia või neil ei lastagi isad olla…

Vahepeal on mul tunne, et kui ma kirjutan, et ma käin ilma lapseta mõned tunnid paar korda nädalas kohvikus, linnas, raamatukogus, poodides vms, siis osad loevad sealt välja hoopis midagi muud – a la nagu ma oleks otse keisrilõikelt ööklubisse läinud või midagi sellist. Sest juba mitu korda olen ma saanud kommentaare, et miks sa oma aega vajad ja miks sa ilma lapseta üldse kuhugi lähed jne. Kuigi ma mainisin, et nii mina kui Hendrik käime vahepeal ära, siis jäi silma ainult see osa, et mina käin ära. No ma siis vastasingi, et meil mõlemal on see võimalus käia ka üksinda kuskil – lihtsalt teine lapsevanem hoiab siis last ja kogu lugu. Siis sain vastuseks, et ju me pole siis lapsevanemateks olemiseks valmis, et oma aega vajame. Vot see on juba tase omaette, ausõna 😀

Tegelikult on asi lihtne. Kui ma oleksin üksikema, siis ma jah võtaksin lapse alati kõikjale kaasa või peaksin kellegi hoidjaks võtma, aga ma ei ole seda õnneks. Mis tähendabki lühidalt seda, et kui mina paar tundi eemal olen, siis on E Hendrikuga, kes on tema isa ehk siis sama lähedane isik kui mina. Ei jäta ma teda naabrimutile hoida ega midagi sellist, vaid ta oma isa teeb seda. Jah, kui mu laps lepiks ainult minuga, siis oleks natuke raskem see olukord, aga õnneks see pole niimoodi. Söödan E-l kõhu täis ja siis on teada, et paar tunnikest pole tal vaja süüa ja saangi sel ajal ära käia. Ta sööks samuti vajadusel piimasegu ja on söönud ka, aga kuna ma üle paari tunni pole eemal nüüd olnud, siis pole seda üle kuu aja kordagi kasutanud. Tavaliselt käib üks lapsevanem tööl ka ja on lausa üheksa tundi päevast eemal – kas siis ta ka pole lapsevanemaks saamiseks valmis, sest peab eemal olema? Või mis loogika järgi see süsteem toimib?

Jah, muidugi on töö veits teine teema, aga mina leian, et kui lapsevanem (vahet ei ole, kumb siis – mõlemad!) saab vahel ka ilma lapseta kuskil käia, siis see annab palju juurde. Minule annab küll, tulen koju tagasi ja kohe on palju rohkem energiat juures. Aga no ju siis on neid naisi ka, kes mitte kunagi lapse kõrvalt mitte kuhugi ei lähe enne tema viieaastaseks saamist vms. Mulje jääb küll vähemalt selline. Või on asi pigem selles, et neil pole seda võimalust lihtsalt, sest laps ei lepi isaga, on lihtsalt tropp mees, kes pole nõus lapsega aega veetma jne? Kahju küll, aga minu lugu ei ole selline. Mul on võimalus lapse juurest paariks tunniks vahel ära käia ja ma kasutan seda mõnuga, absoluutselt ei häbene ka seda.

Lisaks tuli veel välja, et kui üksinda kohvikutes käia, siis on midagi ikka valesti vms. No siis on mul valesti juba alates 18-ndast eluaastast, mil ma olen üpris tihti üksinda kohvikutes käimist nautinud, sest alates sellest ajast olen ma ise tööl käinud ja oma raha teeninud (kui kutseka kaks aastat ja Mehhikos oldud pool aastat välja jätta, ka gümnaasiumi kõrvalt käisin ma õhtuti tööl). Ma käin sõbrannadega ka, aga nad ei ela Põlvamaal ja ma näen neid harvem. Üks tegelikult elab, aga ta on hetkel pikal reisil ja jõuab nüüd jaanuari lõpus tagasi – küll siis käin temaga ka 🙂 Et käin üksi, sõbrannadega, abikaasaga kahekesi (seda viimast on küll vähe ette tulnud viimasel ajal), perega – käin igas variandis kohvikutes või kuskil väljas. Perega käime rohkem teistel külas ja meil käiakse ka. Ja muidugi lapsega niisama jalutamas ka.

Et nagu inimestel on ikka veider arusaam asjadest. Jah, ju on neid emasid, kes ei tahagi kuhugi ilma lapseta minna, aga mina ei ole üks neist. Ja huvitav on ka see, et kui ma mainin, et me mõlemad saame Hendrikuga vajadusel ära käia, siis see on loogiline, et tema saab, sest ta on mees, aga minu puhul see ei ole nii, sest ma olen naine? Vot just sellise suhtumise pärast naised endale ise jalga tulistavadki. Jah, kindlasti on olemas lapsi, kes polegi nõus kellegi teisega peale ema olema, aga sama palju on ilmselt ka naisi, kes lihtsalt ei lase mehel beebiga omavahel kvaliteetaega veeta, sest silmatera peab ju nendega olema kogu aeg… Ja kui kaks aastat hiljem selgub, et mees peabki loogiliseks, et laps on naise pärusmaa, siis on draama majas ja mees on jobu, sest ta ei veeda järglasega piisavalt aega. Mõni mees ongi eos juba jobu, selle vastu ei saa, aga kui naine kohe alguses omastab lapse, siis mees enam hiljem ei viitsigi üritada, sest laps ei saa aru, kes see võõras onu on, kui varem pole isa eriti temaga aega saanud veeta. Ja hiljem ongi kogu koorem naise enda kanda…

Et minu soovitus siinkohal – kui teil on jobu mees, kelle jaoks seks lapse tegemiseks oli hea, aga sitased mähkmed ja muud asjad on 24/7 ainult naise teema… samal ajal, kui tüüp teleka ees igal õhtul õlut libistab, siis… mul on teist kahju, sest sellisel juhul ei oskagi midagi head soovitada – tavaliselt lähevad lõpuks taolised suhted nagunii lahku (kui naisele endale see sobib, siis on teine teema, aga enamasti ei sobi ju, vaid lihtsalt lepitakse sellega, mis saada on). Ja kui teil on tegelikult mees, kes tahaks ka ise lapsega aega veeta ja te arvate, et niipea pole seda vaja, siis hiljem ei pruugigi see enam võimalik olla, sest mees on harjunud, et lapsega tegelete teie ja samamoodi on ka teie võsuke sellega harjunud. Ja kui teil on tõesti laps, kes algusest peale isaga juba absoluutselt ei lepi, kuigi võimalus antakse, siis on teine teema, aga kui paljudel see siiski päris niimoodi on?

Ja noh – alati on võimalus ka, et te ei tahagi kuhugi lapse juurest eemale minna – see on arusaadav. Aga enamasti on asi ikka selles, et tegelikult vajab ema (ja ka isa loomulikult) vahel väikest vaheldust, seda lihtsalt ei tunnistata, sest neil puudub see võimalus seda teha. Ja siis on hea ajada, et ju te ikka polnud lapsevanemateks saamiseks valmis vms sarnane teema.

Lõpetuseks pilt E-st, kes sai täna oma esimese püreeampsu! Alguses oli natuke imelik nägu peas ja sülitas välja, aga tundub, et kokkuvõttes jäi rahule. Sellest söömisest mul pilti pole, lihtsalt niisama üks eile tehtud klõps temast 🙂

wp-1579887592622.jpg

52 thoughts on “Lapsevanemad ei vajagi oma aega, eriti emad?! / Või on asi pigem selles, et paljudel pole lihtsalt võimalust paar tundi eemal olla, sest mehed on kas jobud, kes lapsi ei hoia või neil ei lastagi isad olla…

    • Köögivilja oma, kus oli puuvilja ka natuke. Brokkoli-pirni-herne segu oli. Eraldi puuvilja ei soovitata päris esimesena, aga natuke võib seda sees küll olla.

      • Püreega alustamisel soovitaksin alustada ühe juurviljaga (nt kõrvits, suvikõrvits). Et harjub ühe maitsega ja kui probleeme, siis lihtne välistada, mis seda tekitas. Kuigi nendel “kombodel” võib olla kirjas, et sobivad al 4 kuud, siis esimeseks ampsuks neid ei valiks. Aga see lihtsalt soovitus ja eks iga üks teeb omad valikud. Põnn on ikka üliarmas!

      • Olen kursis sellega isegi ja ma alguses plaanisingi ainult kõrvitsa oma võtta, aga siis jääb see hilisemaks, homme saab sedasama uuesti (hetkel saabki kord päevas). Et mul on siis selles mõttes üks maitse korraga, et mitu päeva saab sama maitset ja siis uus maitse 😀 Aga eks see muidugi õigem ole, et korraga ainult ühte maitset anda.

        Aitäh ka! 🙂

      • Sest kui tänapäeval on võimalik poest seda osta, siis miks mitte? Jah, kindlasti oleks ise kasulikum seda teha jne, aga ma ei leia, et see vajalik oleks. Mul on mingi ökovariant ka veel nagunii, hind on päris krõbe jah, aga ma pigem maksan, kui jändan ise. Püree puhul ei ole tegelikult enam suurt vahet tänapäeval, isegi arstid on seda kinnitanud. Alati võib ise teha ka muidugi, aga kui on võimalus osta, siis mina teen püree puhul küll seda viimast 🙂

      • Ma tegin ise püreesid (Itaalias on lihtsalt olematu valik mitmekülgseid, põnevaid püreesid) ning tegelikult see väga lihtne ja alguses, kui laps sööb väikseid koguseid, parem ka (läheb vähem raisku). Ma aurutasin/keetsin juurviljad potis, blenderdasin ja siis panin jääkuubikuvormidesse ja sügavkülma. Ja siis jäi vaid sulatamise vaev.

        Muidu täiesti nõus! Mu laps on sünnist saati veetnud aega nii isaga kui ka vanavanematega (elavad ülakorrusel) ning nii sain mina puhata ja teised lapsega kvaliteetaega veeta. Laps ju ei ole vaid ema oma ja mida rohkem erinevaid inimesi tema ümber, seda parem tema arengule. Nüüdseks laps pooleteise aastane ning tunneb end turvaliselt ja mugavalt ka teiste perekonnaliikmetega peale minu ja vastupidi. Ja need suhted, mis tal on tekkinud isaga ja vanavanematega – omad kombed, naljad, mängud, suhtlusviisid – on imelised ja teevad südame soojaks.

      • Poepyreed on riikliku kontrolli/järelvalve all, poes myydavad puu-ja juurviljad nii väga mitte. Seega kui sa just ei kasuta iseenda kasvatatud tooteid, mille Puhul sa tead, et on pestitsiidivabad, siis mina kasutaks ka valmispyreesid.

  1. Väga nõus Sinuga, Jaanika!
    Kui lapsevanem on puhanud ja leidnud endale aega, siis on ta ka rõõmsam ja parem lapsevanem.

  2. Ohh, teil ka juba aeg püreesid sööma hakata 🙂 Ma enda pisile juba jõuludest saati annan, aga talle siiani ei sobi ükski variant. Ei enda tehtud, ei poe oma. Okk, ühe erandiga. Poe pirnipüree on nüüd hakanud maitsema, aga ei tahaks ka seda magusat talle aind anda, siis on veel raskem köögivilju sööma saada. Mu jaoks see esimene selline kogemus, et beebi ei huvitu püreest. Eelmised lapsed on vägagi isukad olnud ja kohe ilusti lisasöögi omaks võtnud.
    Aga ega’s midagi, ostsin endale hoopis erinevaid toidulisandeid, lootuses, et kõik vajalik ikka jätkuvalt läbi rp beebeini jõuaks.

    Väga hea moodus kuidas püreesid nii alguses teha, ilma et peaks ise igapäevaselt palju vaeva nägema on see, et ostad köögivilja, keedad, purustad, lased jahtuda, paned jääkuubikuvormidesse ja sügavkülma. Kui ära jäätunud, koputad välja ja kõik ühte kotti kokku. Väga mugav kuubiku või paari haaval võtta, anda kas siis ühteainsat köögiviljaampsu või segada mõne teisega kokku.

    • See kuubiku idee on päris kaval tõesti!

      Ma ei oska öelda, kuidas edaspidi läheb, aga esimene maitses küll. Natuke imelikku nägu tegi, aga muidu oli okei. Vot siis on jah raske, kui laps ei taha neid üldse süüa nagu sul hetkel on. Ma loodan, et ajapikku läheb asi paremaks 🙂 Lõpuks hakkavad ju kõik lapsed sööma, algus on lihtsalt vaevaline mõnel. Ega ma veel E kohta ka kindlat ei oska midagi öelda, näis, mis edasi saab, esimene kord oli okei 🙂

  3. Pole ühegi lapsega esimestel kuudel olnud seda tunnet, et tahaks kangesti tuulutada. Kogu perega oleme käinud küll, aga et ma üksi ka veel minna tahaks, seda pole olnud. Kui laps on aastane ja peale, siis on rohkem see rahutus sees. Nii väikesega rinnad pakitsevad (sest ma olen kõiki peale ühe imetanud peaaegu kaks aastat) ja tahaks ainult koju oma pere juurde minna. 🙂
    Ja ei, ei ole mees seetõttu jobu või vähem isa – tema poolest ma võin ühepäevase etteteatamisega kaheks nädalaks üksi reisile põrutada kui ma tunnen, et vajan seda patareide laadimiseks. Olen seda korra ka teinud ja ta saab edukalt üksi kolme lapsega hakkama.

    • Minu meelest on veidi egoistlik mitte isale ka anda võimalust vahel lapsega ainult kahekesi aega veeta. Sellest kasvab hoopis lähedasem suhe kui olukorras, kus iga piuksu peale on võimalik ema appi hüüda.

      • Meil on kolm last ja kõik on issikad, seega ei pea paika. Või kust võtab mees need oskused, et olla valmis üksi kolme lapse eest kenasti hoolitsema kui ma nt olen haiglasse sattunud või reisile otsustanud minna? Isegi lapsehoidjat pole palganud. Loomulikust intelligentsist need oskused ei tule, ju ta ikka osaleb igapäevaselt laste kasvatamises nagu normaalne olekski. Esimestel elukuudel on lapsel siiski pigem ema A ja O ja võiks tema juures püsida. Vb mu mees on suutnud kuidagi tagada sellise keskkonna, et ei ole soovi olnud end kodust väljas ilma pereta tuulutamas käia. Kui see soov nii väga oleks, ilmselt siis oleks ikka läinud, mitte hambad ristis kodus passinud? Õnneks ei olnud tunnet, et tahan ja saun lapsele pühenduda. Vb seda mõeldaksegi selle all, et polnud veel valmis lapsevanemaks saamiseks. Kuigi mu arvates ei saa selleks kunagi päris valmis olla. Eriti tänasel päeval kui sünnib nii palju puudega lapsi. Meie peres nt kaks last kolmest on raske puudega. Sa isegi ei mõtle sellele võimalusele ja sünnitad täiesti terve lapse, aga mõne aasta pärast selgub, et see laps ei ole terve ja ilmselt ei saa kunagi oma elu peale. Need inimesed, kes heidavad ette selliseid asju, ei ole ise ka päris valmis tänapäeval last sünnitama. Selliseks asjaks ei saa lihtsalt päris valmis olla. Kommentaarides käia anonüümselt teistele etteheiteid tegemas on muidugi lihtne. Pealegi on teil esimese lapsega kõik alles alguses. See ongi selline “mina kõige targem, aga koguaeg söön oma sõnu” aeg. Iga laps on nii palju erinev ja vanemad ka. Ma rohkem ei viitsi. Elu pikim kommentaar vist 😁

      • Leevi, kui sul endal seda vajadust polegi, siis on jah kõik okei. Minul on 🙂 Ja nagu Rents ka mainis, siis on tegelikult päris hea vahel ka ainult isale laps jätta paariks tunniks.

        Nüüd üks asi, millega ma ise puusse panin veits – ma enne kasutasin ka sõna hoidma, aga see lapsevanemate puhul ei kehti – et mitte isa ei hoia last, vaid on temaga, üks lugeja Facebookis andis hea nipi, kuidas seda asja õigesti nimetada. Ise kirjutasin ka postituses mitu korda hoidma, aga lapsevanemad ei peagi kedagi hoidma, sest see on nende enda laps ju 🙂

      • Leevi, hambad ristis ei peagi midagi tegema ja ilmselt sina oledki üks neist naistest, kes tahabki väga palju ainult lapsega olla, mis ei ole absoluutselt vale. Mina tahan seda ka, aga samamoodi tahan paar korda nädalas mõned tunnid ära käia. Ei tee see minust halvemat ema või sinust paremat, sest meie vajadused on erinevad. Ja vastupidi muidugi ka. Ka pärast lapse saamist meeldib mulle vahelduseks natuke beebimullist väljas olla. Usun, et see ongi iseloomuga rohkem seotud, mitte sellega, kas sa oled esmakordne ema või mitte.

        Mul on väga kurb kuulda sinu kahe lapse kohta 😦 See on tõesti tänapäeval karm teema ja kunagi ei tea ette, kas sünnib terve laps või mitte. Ja kui ka sünnib, et kas see hiljem ka niimoodi on. Jõudu ja jaksu sulle ikka edasi! Ja loomulikult pole vanemad kuidagi süüdi, kui laps puuetega on, see on kõige haigem asi üldse, kui neid selles süüdistama hakatakse… See on ikka väga madalale laskumine ja need, kes seda teevad, ei saa ilmselt kunagi aru, mida see kõik tegelikult vanematele tähendab. Ja no siis oleks vbl nagunii raskem see korraks ära käimine, kui seda ka reaalselt tahetakse (mitte sinu näide, aga üldiselt). Et see on tõesti hoopis teine asi, milleks ette pole meist ju keegi end valmistanud 😦

  4. Teema ei ole vist selles, et isa ei võiks last hoida, vaid nii väikse lapsega võiks pere koos olla. E ju alles viiekuune, mis tuulutamisest siin rääkida, kõik ju alles uus. Isa tuleb öövahetusest töölt ja ema jookseb ennast tuulutama kohe…

    • Millal ma kohe olen pärast öövahetust läinud? Siis olen õhtul läinud, kuskil 17.00-18.00 ajal, mil Hendrik on juba 10 tundi maganud. Kui Hendrikul on hommikune vahetus, siis lähen pärast 15.00. Ja kui tal on õhtune vahetus, mis algab alles kell 14.30, siis lähen hommikul, mis tal vaba on. Ikka vastavalt sellele, kuidas Hendrikul vahetused on, mitte ei torma kohe, kui ta öövahetusest tulnud on. Õnneks tal neid öövahetusi enam hetkel pole ka 🙂

    • Ja kui sina ei vaja tuulutamist, siis nii ongi. Mina vajan ja saan seda ka 🙂 Samamoodi saab seda Hendrik. Meil on kõik paigas ilusti sellega.

      • Kui te mõlemad väidetavalt saate väljas käia, miks siis Hendrik ei või tantsugrupiga reilsile minna? Et sa ei saa hakkama üksiolemisega? Väga egoistlik sinu poolt.

      • Kle, Eve, rahune maha nüüd. 12 päeva ei võrdu paaritunnise äraolemisega, eks? Samamoodi ei läheks mina hetkel kuhugi reisile ja eriti veel nii pikaks ajaks. Ei läheks ka juulis 2020. Seega see on meil ka ilusti paigas – mitte kumbki ei läheks üksinda nii pikale reisile. Ega lähegi. Veel küsimusi? Nagu näed – siis on meil kõik paigas ja toimib nagu kellavärk 😉

  5. Minu meelest on kõigile vaja enda aega. Esiteks hoiab see suhte värskena ja teiseks olen selle koha pealt nii nõus, et on egoistlik mitte anda ka isale aega olla lapsega kahekesi. Naised kipuvad mõnikord olema liiga ülehoolitsevad, aga äkki mees ei saa hakkama jne jne. Pole ükski naine ka sündinud kohe kõigi ema oskustega, kõik tlebki ju aja ja praktikaga. Ka isadel.
    Ja no naised, kes kritiseerivad neid naisi/emasid, kes julgevad oma aega võtta, võiksid proovida ise ka vahelduseks võtta aega vaid endale, usun,e t siis räägiks nad teist juttu

    • Jah, mõnikord on asi lihtsalt selles, et seda aega pole võimalik võtta, millest on kahju. Aga nagu Leevi mainis, siis kui tõesti ei tahagi seda aega, siis on ka kõik korras. Kõige hullem variant on see, kui tegelikult oleks seda aega vaja, aga pole võimalik seda endale lubada…

  6. Mina näiteks olen ka selline inimene, kes vajab reaalselt üksiolemist ka. Mul on ümber palju selliseid, kes seda kunagi ei vaja ja neil kindlasti ongi kohati raske aru saada, et mõned inimesed lihtsalt vajavadki seda, ükskõik kui toredate inimestega nad koos poleks.
    Selles suhtes saan täiesti aru ja see suurepärane kui see suhtes/pereelus loomulikult tuleb, et seda aega antakse, vahet pole kas on laps või mitte, aga kui see loomulikult ei tule, siis tegelikult peaks ikka kaaslastel paluma sellega arvestada, sest sellistele inimestele on see eluks vajalik – puhkamise, hingamise, oma mõtetega olemise aeg.

  7. Lugeja, just täpselt. Et saad kas või korraks raamatut lugeda või sarja vaadata vms. Või siis ära käia, kui vajadus peaks tekkima 🙂

      • Kaksikud* meile hoida 3 päevaks ja läksid ise välismaale. Pluss pärast hoidsid USAst kohale lennanud sugulased neli päeva ja ise olid vanemad puhkusreisil, mis oli enne rasedaks jäämist juba bronnitud. Ju siis need 40+ edukate kärjääridega vanemad ei olnud veel lasteks valmis…🤷🤦 PS: sorri 3 kommentaari eest, telefoniga mõne mm möödaklikkimise rõõmud.

      • Meil on jah selles mõttes vedanud, et saab lapsega koju jääda lausa kolmeks aastaks, millest tasustatud on 1.5aastat. Paljudes riikides peab valima, kas oled ise ilma tasuta kodus või palkad lapsehoidja. Ja töökohta ei säilitata ju, kui ka tahaksid kodus olla lapsega… Meil on selles mõttes nii vedanud ikka.

  8. Appi, ei. Väljendasin end vist valesti. Pidasin selle anonüümsete kommenteerijate lause all silmas seda, et keegi käib teid süüdistamas selles, et te pole valmis. Mind pole keegi käinud süüdistamas, mul on blogi ammuilma kinni ja ei anna võimalustki selleks 😀 Küll käidaks kui võimalus oleks. Point oli, et lapse saamiseks ei ole keegi 100% valmis, ikka õpid alguses ja võib tulla üllatusi.
    See, et mees ei saa tantsutrupiga reisile, on küll veits out. Trupp ju on arvestanud temaga, tal on oluline roll täita. Tean inimesi, kes käivad välismaalt kohal iga kuu, et mitte proovist puududa ja ülejäänud inimesi alt vedada või puuduvad a’la ema juubelilt. Mees ei saa minna, kuna naine ei saa 12 päeva lapsega hakkama? :/ Kas kaasa minemise varianti pole? Kasvõi enda raha eest? Või kutsuda mehe ema vahel appi kui tuulutada vaja või sõbranna vms. Siis on ju laps vanem ka juba… Mu mees ka kindlasti kodus eriti ei poriseks kui ma talle ütleks, et ta ei tohi minna, aga tegelt kui selline hobi, siis võtaks ikka nukraks küll. Mis tema elu siis on? Töö ja naine ja laps?

    • Ei ole trupp temaga arvestanud, üle poole tantsijatest ei lähe – just pere või ka selle tõttu, et puhkus juba mujale ära planeeritud. Seega ta pole ainuke ja mitte minemine on tavaline, neil varemgi seda palju olnud. See pole mingi otseselt karm tantsureis, pigem lõbureis, kus üks-kaks korda esinetakse, ülejäänud aja tutvutakse niisama riigiga vms. Oleks tantsupidu, kus peab kindlalt kohal olema, siis jah.

      Kaasa minna jah ei saaks suvel.

      Aga see on hea, et ei kritiseerita sind selle tõttu, ma juba arvasin, et maailm on täitsa hukas ikka… Selle üle on mul hea meel 🙂

  9. Tegelikult tahaks juhtida tähelepanu sellele, et enamikus Euroopa riikides ei ole emad lastega 1,5-3 aastat kodus. Keskklassi naised lähevad tööle paljudes riikides lapse 6 või 9 kuuseks saamisel. Rikkamal järjel naised küll ei pruugi minna tööle, aga nad naasevad samuti kiirelt enda sisse harjunud igapäeva elu juurde ja lastega tegelevad siis esimesel juhul lastehoiud ja teisel juhul lapsehoidjad. Ja kusjuures lapsed kõik nagu lapsed ikka, ei ole näha siin mingeid meeletuid traumasid ümberringi 🙂 See, et Eestis üldse on selline võimalus olla nii kaua lapsega kodus on muidugi tore ja kiiduväärt, aga see ei ole mingi üleilmaline normaalsus ja kõiki, kes sellega kaasa ei lähe ei peaks hurjutama. Näen ja kuulen Eestis, et emad pole enda 10 aastase (!!!) lapse kõrvaltki ööd ära olnud (just lugesin Malluka FB kommentaare) . Fine, see on nende valik. Aga kellelgi pole mingit õigust mõttetult rünnata neid, kelle elu on teistsugune ja kellele sobib enda elu sättida teistmoodi. Kuni laps on hoitud, turvalises kohas, kõik tema vajadused on rahuldatud, siis ei ole küll kellelgi kuskil pröökamiseks põhjust.

    • Ms ise olen sama meelt 🙂 Kui inimesed on ise rahul, et pole 10 aasta jooksul kordagi lapsest eraldi ööbinud, siis see on nende valik jah. Murekoht tekibki siis, kui see on lihtsalt paratamatus ja asjaolud ei võimalda seda teha. Või siis väiksema lapse puhul korraks ära käia.

    • Täiesti sama meelt. Mujal maailmas on esiteks meie 1,5a tasustatud lapsepuhkust luksus. Teisalt on ka öeldud, et see 1,5a pool-sundkorras kodusistumist (+ võimalus 3a kodus istuda tegelikult) ei pruugi isegi naistele väga kasulik olla. See tähendab, et naised kantakse tihti tavaelust nö maha ja jäetakse üksinda koju oma lapsega passima.
      Teiseks tasub meeles pidada, et ei olnud ka meil väga ammu see aeg kui polnud mingit tasustatud vanemapuhkust, tuli kuidagi oma asju lihtsalt korraldada.

      Eestis oled sa nagu hull rongaema, lapsehülgaja ja kurjategija, kui soovid lapse kõrvalt veidi tööd teha või muul moel ennast teostada. Kohe on kaarnakari platsis näiteid toomas, kuidas sa oled isekas ja kuidas igal pool peaks koos perega käima ja oma aja soovimine on täiesti “out.”

      Ma ausalt öeldes sain veidi šoki nende reaktsioonide peale, mis sinu blogi kommentaariumis järgnesid sellele kui täiesti normaalse jutu sees mainisid, et aeg-ajalt oma aega vajad ja kohvikus käid. Minu jaoks nagu…. loogiline ju. Selle asemel sain aga hoopis läbi lukuaugu piiluda, mis mind varsti ees ootab.
      Kui ma suudan oma masohhismigeeni üles leida ja aktiveerida, siis võiksin varsti ilmselt hakata blogi pidama pealkirjaga “Rongaema päevaraamat” vms….

      Igal juhul jõudu sulle! Järgmine kord kui üksinda kohvikus istun, siis tervitan sind mõttes 🙂

      • Muhv, kohvikute ja nendes käimise terviseks 😀 Löön mahlaga kokku, sest alkoholi imetamisperioodil ei viitsi eriti tarbida, sest manuaalne rinnapump on küll hea, aga pigem harva kasutamiseks – a la mingid üritused vms. Aga jah – nagu näed, siis isegi sellisest lihtlabasest asjast võib inimestel ikka nii erinev arusaam olla.

        See on jama jah, et lapsega kodus olnud emad maha kantakse 😦 Kunagi jah saadi ilma vanemahüvitiseta hakkama ja ilmselt saadaks vajadusel tänapäevalgi, aga ikkagi on hea, et see süsteem loodi 🙂

  10. Mis mehe tantsureisi puutun, siis sinna küll ta peaks minema. Jutt ju kahest nädalast? Mehele peaks ka ikka enda aeg ju jääma ometi. Millega Sa ei saa hakkama kaks nädalat üksi lapsega olles? Muidu kujunebki, et mehe asi on tööl käia, siis koju tulla, et naine saaks tuulutama minna ja siis jälle tööle. Pole aus. Hobiga peaks saama inimene tegeleda igatahes.

    • Ta saabki ja käib trennis ka alati, aga sel aastal ta ei lähe sinna reisile. Me juba ammu selle läbi rääkinud ja ta ise arvas ka nagunii alguses juba, et sel aastal on E veel liiga väike. Järgmisel aastal on juba muu teema, kui neil peaks see reis toimuma. Ta ei ole ainuke, kes ei lähe – lausa üle poole tantsijatest ei lähe. Põhjused on kõigil erinevad, aga see on arusaadav ja pole üldse mingit moodi kohustuslik – kellelgi sellepärast tantsimata ei jää vms.

  11. Minul on see oma aja vajadus rohkem tekkinud nüüd, reaalselt olen korra lihtsalt teise tuppa marssinud ja oma youtube asju vaadanud, laps oli muidugi mehega. Ma olen väga kontrollifriik ja seepärast ma pole endale aega pühendanud aga see on vale. Seega paari kuu pärast sõidan ma Eestisse kaheks ööpäevaks, ilma mehe ja lapseta. Mu tass on lihtsalt nii tühi. Nii et selles ei ole midagi imelikku kui sa paar korda nädalas oma aega vajad👌

    • Tubli, et endale aega võtad, kui sa seda vajad! Muidu jääbki tass tühjaks ja see on halb. Kui kahepäevaselt puhkuselt tagasi koju jõuad, siis on kindlasti rohkem energiat jälle 🙂

  12. Issand, kommentaare lugedes jääb selline mulje, et ema, kes vajab oma aega, hülgab oma lapse. See on igati okei, kui käid sõpradega või elukaaslasega kuskile ära! Mul sai laps just 1-kuuseks ja ma käisin juba tema 2 elunädalal sõbrannaga kinos filmi vaatamas. Lapse isa oli lapsega ja ei olnud mingit probleemi! Mu rinnad olid muidugi kivikõvad pärast, aga see ära käimine oli seda väärt!😂😁

    • Jah, sellisel juhul on rinnapump asendamatu 😀 Mul on manuaalne, aga kõvasti parem kui niisama ise pigistada. Ma kasutan seda nagunii suht harva. Aga tubli, et aega iseendale ka võtsid 🙂

  13. Nii nõus sinuga, et eraldi aega on vaja. Samamoodi ju ka suhtes olla – koguaeg ei saa koos olla, igal inimesel peab olema aega enda ajaks.
    Need kes siin kaagutavad, et mis ema see selline on kes oma aega ei vaja. Need ilmselt sõltuvad ka vaid oma mehest ja lõpuks suhe hävineb, sest oma aeg puudub.
    Ära muretse, oled täiesti eluterve naine ja oma aeg lapsest vōi mehest natuke eemal saab vaid positiivselt mõjuda! 😉

  14. Rääkides väljas käimisest siis mina kes käis viimati teatris kui laps olin siis parandasin selle vea. Nimelt käisin mina 27. Endla teatris vaatamas etendust nimega “Mäng on alanud” tegemist on krimikomöödiaga kus peategelane kelle kodus toimub mõrv hakkab seda uurima. Etendusel on kaks vaatust. nagu ikka mõrvar selgub viimass vaatuses. Kohe etenduse alguses kostub ka püssilaske, mis võib ära ehmatada. Aga minule etendus väga meeldis head näitlejad, hea kujundus. Seal on kõike, armastust, draamat kui ka huumorit.

  15. Ok.. ma ütlen ausalt, et ma ei suutnud seda lugu praegu esimese korraga kohe lõpunigi lugeda, sest see on niiiiiii kirjeldamatult jabur, kui inimesed arvavad, et 1) ainult ema on lapsevanem ja isa on hoidja ning 2) ema peab lapse kooli minekuni viimse sekundini temaga külg-külje kõrval veetma.. Nüüd, kui olen selle oma süsteemist saanud välja kirjutada, lähen loen postituse lõpuni.. tänan kuulamast! 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s