E on juba viiekuune! ❤

Vahepeal on juhtunud see, et E sai eile viiekuuseks! Tundub lausa uskumatu, et ma olen juba viis kuud ema olnud. Selle aja jooksul on palju emotsioone olnud – kõige rohkem naeru ja rõõmu, aga omajagu ka väsimust ja natuke pisaraid samuti. Olen vaikselt hakanud leppima, et kõike ei saagi kohe saada, E puhul on see siis see tema oma voodisse panemine, kus ta pole nõus eriti magama. Muud asjad on kõik oodatust siiski paremini läinud, sest rasedana kujutasin ma ette, et kui E on sündinud, siis muutub kogu meie elu totaalselt.

Tõsi – väga palju muutuski, aga emadus on mulle siiani kergemini tulnud, kui ma seda ennist eeldasin. Ilma magamata öödeta, tissistreikideta, valusate rindadeta jne. Küll aga olen ma siiski vahel väsinud olnud, aga eks lapsevanemaks saades tulebki sellega arvestada, sest ka päevane tegutsemine lapsega võib väsitada – eriti siis, kui nad juba ringi rahmeldavad. Ja E teeb seda viimast väga palju, tahab erinevates asendites olla, keerata end igale poole jne. Päris alguses ju beebid magavad suhteliselt palju (mitte küll kõik jah), aga mida aeg edasi, seda rohkem on nad üleval ja tahavad maailma avastada. Ja lapsevanem on selle kõige teejuht.

Üldiselt ei ole ma pidanud mitte millestki loobuma, sest olen algusest peale saanud vajadusel ära käia ja Hendrik on sel ajal lapsega olnud. Ilmselt see ainult kahekesi olemise aeg abikaasaga on natuke kannatanud, aga ka see on kuidagi loomulikult sujunud.

Hetkel ei ole ma E-le veel lisatoitu andnud, sest rinnapiimaga ta kosub kenasti ja siis võib seda ka alatest kuuendast elukuust teha. Mul ongi järgmisel nädalal perearst ja saan uurida, et kas peaksin juba alustama või võib ka natuke hiljem lisatoitu anda – ehk siis kuuendast elukuust. Üldiselt perearstid vist propageerivad juba varem alustamist, aga no eelmisel korral ta mainis, et veel pole küll vaja, aga sellest on nüüd aega möödas ka.

Need viis kuud on olnud ülimalt vahvad ja kuigi on ka väsimust natuke olnud, siis on seda üldplaanis siiski vähe olnud. Muidugi olen ma õnnelik ka selle üle, et Hendrik ei ole mitte ainult superhea abikaasa, vaid ka väga hea isa E-le. Kogu aeg olemas ja on andnud mulle aega puhkamiseks alati, kui mul vaja on. Ja kui juhtubki, et ta on siis just tööl, kui mul on olnud väsitavam päev, siis koju jõudes on ta juba mu näoilmest aru saanud, et nüüd tuleb naisel puhata lasta 😀

Ja üks pilt siis sünnipäevalapsest endast! See onesie-riietus on talle veel natuke suur ja panin talle selle ainult pildistamise ajaks selga, aga no nii nunnu lihtsalt ❤ Minu väike rõõmupall ja silmaterake siin elus 🙂

wp-1579108676589.jpg